Skip to main content

Mamsli muinasjutuline elu. Autor: Annika Põltsam

Eesti Naine, juuni 2008. Laste loovuslaagrite korraldaja Janika Saar (43) võrdleb iga tööpäeva ning inimese elu lapimantli meisterdamisega.

http://www.eestinaine.ee/artikkel.php?id=10635

 

Varahommik. Eestimaa ärkab, hõõrub uniselt silmi ja kiirustab koolibussi või liiklusummikusse. Jaanioja mamsel Janika, laste loovuslaagrite ja muinasjutumängude korraldaja, tõuseb seitsme paiku.

Mõnusat ärkamist "Terevisiooni" saatel hakivad telefonikõned. Lasteaiaõpetajad uurivad ürituste kohta sageli nii varasel tunnil, et Janika tööpäev võib alata voodist tõusmata.

Varsti astub Janika magamistoast välja, otse tööle. Tema töö- ja elukoht on mõisaasemele ehitatud endine korrusmaja Võsu külje all Jaaniojal.

Üheksa paiku käib uks ning teine Jaanioja mamsel, töölepingu järgi administraator-perenaine Ivika Malva (44) astub sisse.

Mamslimaailma loomiseks sai Janika innustust vanasti Palmse mõisas elanud kõrgema klassi teenijarahvast, kelle ülesanne oli kantseldada lapsi ja teha koduseid toimetusi. Juba kümnendat suve korraldab ta tüdrukutele ja poistele suviseid loovuslaagreid, igal aastaajal aga ühepäevaseid muinasjutumänge ja piknikke.

Kui on oodata külalisi – ja neid käib siin tihti – tõmbavad daamid juba hommikul selga täpilised pluusid ja pikad seelikud ning pähe mamslimütsid.

Kella 11 paiku saabuvatele külalistele avaneb pentsik vaatepilt: vanaaegses univormis daam ajab õhukesel arvutikuvaril näpuga järge, aeg-ajalt tõustes ja midagi seinakalendrisse märkides.

Mai ja juuni päevad mustavad sissekannetest juba varakevadel, seepärast pole perenaine sugugi kindel, et saab kõiki soovijad vastu võtta.

Eile hilisõhtul helistas üks ema, kes soovis kahele tüdrukule laagrikohta. Õnneks jagus veel ruumi.
Ivika välgutab samal ajal kõrvaltoas usinasti kääre. Ta lõikab õhulisest tüllikuhjast parajaid juppe, et järgmise muinasjutumängu tüdrukud saaksid meisterdada endale pärjaga loorid.

Täna on udune päev ning see määrab mamslite päevaplaanis nii mõndagi. Esiteks kestab madalrõhkkonna puhul hommikune kohvijoomine ja kohalike uudiste vahetamine harilikust kauem. Ning sel puhul lükatakse edasi need tööd, mis sobivad paremini päikeselisse päeva. "Kui vihma sajab, siis koristada ega muinasjutukoobast dekoreerida ei viitsi," ütleb Janika.

Valida saab teistegi mõnusate tegevuste vahel: näiteks vuristada kokku mõni uus kostüüm või sõita hoopistükkis linna osturetkele. Laagrilapsed meisterdavad iga päev erinevaid asju ning hobitarvete poes tuleb Ivikal Janikat tihti tagasi hoida, öeldes: "Neid materjale on meil veel küllalt järel!"

Janika korraldab loovuslaagreid selleks, et lapsed õpiksid ühtaegu meisterdama, laulma ja tantsima kui ka kõige selle kaudu ise otsustama ja tegutsema. Kui poisid-tüdrukud usaldavad ennast senisest rohkem, siis võib rahule jääda.

Laagri idee tekkis siis, kui Janika otsustas kolmanda tütrega kodus olles luua oma firma. Esialgu õmbles ta rõivaid, seejärel kaltsunukke Avita aabitsate juurde.

Kord valmis Palmse kooli moeetenduseks hulk värvilisi kleite. Naisel tekkis soov näha korraga palju tüdrukuid neid rõivaid kandmas ning nii korraldaski ta esimese loovuslaagri.

Laagrid said ruttu populaarseks ning nüüd peatuvad turismibussid suviti, et soovijad saaksid pildistada tüdrukuid, kes jalutavad romantilistes kleitides läbi Võsu.

Janika käib aeg-ajalt loenguid pidamas sellestki, kuidas tuua ettevõtlusse loovust. Aastate jooksul on ta kohaliku elu edendamiseks või oma ettevõtte hüvanguks kirjutanud lugematu arvu projekte.

Kümne laagrisuve jooksul on mamslid näinud väga erinevaid lapsi. Näiteks mobiiltelefoni vahendusel emaga kokku kasvanud kümneaastaseid tüdrukuid, kes ei saa olla hetkegi helistamata. Näiteks haarab laps lõunajärjekorra lõpus seistes telefoni, et kurta: "Ema, mulle ei anta siin süüa!" või "Mul on patsikumm kadunud!"

Või lahendavad sõbratarid omavahelist tüli sel moel, et mõlemad helistavad oma emale ning nood püüavad siis kilomeetrite tagant olukorda lahendada.

Pärast selliseid kogemusi soovitatakse laagris tungivalt, et mobiilid jäetaks koju. Peagi märkavad kõik, et muresid on võimalik murda kohapeal ja omavahel.

Edasi loe artiklit ajakirja Eesti Naine paberversioonist.

——————————————————————————–