Varjupaiga juht: vägivaldsed mehed ähvardavad tihti oma naise tappa. Autor: Kadri Ibrus
ABI: Spetsialistid kutsuvad vägivalla ohvreid varajaste märkide korral abi otsima.
15. november 2008, Eesti Päevaleht
http://www.epl.ee/artikkel/448501
Hiljutiste juhtumite valguses, kus mehed on tapnud oma abikaasa või naistuttava, kutsuvad spetsialistid probleemidesse sattunud inimesi üles esimesi ohu märke tähele panema ja abi otsima.
„Arvestades, kui sageli ähvardavad vägivaldsed mehed naisi tappa, siis see on ikka väga hirmutav,” rääkis Tartu naiste varjupaiga juht Sirje Otstavel, kelle sõnul on viimastel kuudel nende poole pöördujate arv kasvanud. „Alles sel nädalal oli juhtum, kus mees ähvardas naise ära uputada. Võib arvata, et viskab nalja, aga…”
Pärast perekond Lauride juhtumit eelmisel aastal, kui mees kägistas surnuks nii oma naise kui ka kaks last, olid naiste varjupaikade telefonid punased. Helistasid hirmul naised, kelle mehed olid neid samaga ähvardanud.
Sel nädalal Tartus oma 21-aastase naistuttava ja seejärel iseenda maha lasknud 57-aastase Hillar Imeliku juhtumi puhul tundus spetsialistidele kummaline avalikkuse soov mõista kurjategijat ja süüdistada ohvrit. „Öeldakse, et surnutest halba ei räägita, aga nüüd mustati seda 21-aastast tüdrukut, kes ise ennast enam kaitsta ei saa,” vihjas Otstavel eile meedia kajastust analüüsides.
„Maalida tüdrukust selline õudne pilt on väga ülekohtune.”
„Hillar Imeliku teole ei ole mingit õigustust, ükskõik mida see ohver tegi,” leidis ka Tallinna naiste varjupaiga juht Inga Mikiver. Nendegi varjupaigas on praegu kõik kohad täis ja helistajatest puudus ei ole.
„Kui tal oli selle noore naisega probleeme, siis miks ta teda oma korterist välja ei tõstnud? Selleks võib ka politsei kohale kutsuda,” rääkis Tallinna naiste kriisikodu psühholoog Ülle Kalvik. „Tihti vägivaldne mees tänitab naise kallal, et see on kole ja rumal, kuid samal ajal nõuab, et naine jääks tema juurde. Miks ta ei lase naisel minema minna, kui see nii jube inimene on?” küsis psühholoog, kes nõustab lähisuhtevägivalla ohvreid ja ka paare, kes on nõus oma probleemidest rääkima.
„Üle maailma on väga kõrgetel ametitel töötavate meeste hulgas välja tulnud isiklikus elus väga väärastunud käitumisega inimesi,” märkis Kalvik. Ent nimekate ja edukate meeste käitumine mätsitakse tavaliselt kinni. „Kahjuks ei olene vägivaldne käitumine haridusest. Kõrgemalt haritud inimeste seas on rohkem levinud näiteks vaimne vägivald,” kirjeldas psühholoog. „Tuleb tunnistada probleemi. Tasakaalus mees ei teeks midagi sellist. Nii naistel kui ka meestel on vaja abi otsida, mitte süüdistada!”
Teada on, et 90 protsendil sellistest tapmisjuhtumitest oli vägivallatseja ka varem vägivaldne. „Ei ole nii, et pereelu on ilus ja idülliline ning siis ühel päeval tuleb mees koju ja suskab noaga või laseb maha oma naise ja lapsed,” kinnitas Otstavel. „Sellele on alati eelnenud vägivald: nii vaimne, füüsiline kui ka seksuaalne.”
„Ohvritele tahaks südamele panna: ärge jääge üksi, vaid otsige abi väljastpoolt. Ka süütumalt algavad vägivallalood võivad väga halvasti lõppeda,” sõnas Otstavel. Ohu märkidena tuleks tähele panna totaalset kontrolli haaramist ning võimu ja vägivalla kuritarvitamist.