SoM: Lapse õigused vajavad eraldi kaitset

Eelmisel nädalal toimunud seminaril leidsid erinevate organisatsioonide esindajad, et lapse õigustega võiks tulevikus tegeleda eraldi ombudsman. Samuti toodi välja probleem ajakirjanduses, kus tihti ei lähtuta lapse huvides või avaldatakse teda kahjustavat infot.

http://www.sm.ee/index.php?id=4&tx_ttnews[tt_news]=96&cHash=51082a2210

 

Sotsiaalministeeriumi korraldatud seminaril arutati lapse õigusi, seoses Eesti kohustusega esitada Lapse õiguste komiteele riiklik aruanne ÜRO lapse õiguste konventsiooni täitmise kohta 2008.aasta lõpuks.

Sotsiaalministeeriumi laste õiguste ja teenuste juht Anniki Tikerpuu hinnangul on aruande koostamise protsess hea võimalus tugevdada lapse õigustega tegelevate spetsialistide koostöövõrgustikku. „Aruande kokku panemiseks ootame osalema erinevate mittetulundusühingute ja ametkondade esindajaid. Eelmisel korral kritiseeriti meid, et ei kaasatud lapsi ja noori. Seekord üritatakse seda parandada ning kogume ka laste endi arvamusi,” ütles Tikerpuu.

Seminaril osalejad leidsid, et õiguskantsler riikliku lapse õiguste järelevalve institutsioonina ei ole hetkel kõikidele konventsioonist tulenevatele nõuetele vastav. Laste õiguste seisukohalt on vaja Õiguskantsleri Kantselei struktuur ja pädevus üle vaadata või luua eraldiseisev laste ombudsmani institutsioon. Järelevalve peab jälgima ja regulaarselt hindama konventsiooni täitmist, kuid samas olema ka lastele teada ja ligipääsetav. Kaebuste uurimisel ja lahendamisel peab arvestama lapse huve.

Leiti ka, et 2003.aastal Eestile tehtud soovitus tunnustada lapse õiguste alast koolitust ja integreerida õpetajate ja teiste erialaspetsialistide täiendkoolitusse, ei ole tänasel päeval piisaval määral ellu viidud. Inimõiguste õpetamine ja lapse õiguste tunnustamine ühiskonnas on riigi kohustus ning selles vallas on meil veel arenguruumi.

Mitmed seminarist osavõtjad tõstatasid ka ajakirjanduseetika küsimuse. Arutelul tõdeti, et ajakirjanikud sageli ei lähtu sündmuste kajastamisel lapse huvidest ning avaldavad lapsi kahjustavat infot. Näiteks toodi juhtumid, kus lapse väärkohtlemise või hooletussejätmise korral avaldatakse lapse isikuandmeid ning eraeluline teave.

ÜRO lapse õiguste konventsiooni täitmise aruande koostamise järgmise etapina oodatakse nii seminaril osalenutelt kui kõigilt ametkondadelt, huvilistelt ja ka lastelt ning noortelt täiendusettepanekuid ning konstruktiivset kriitikat raporti tööversiooni. Kõigi osapoolt ühiseks eesmärgiks on koostada ja esitada ÜRO-le riigi olukorda adekvaatselt ja objektiivselt kajastav dokument.

11.detsembril hotellis Tallinn toimunud seminaril osalesid ministeeriumite, Õiguskantsleri Kantselei, politsei ja mittetulundussektori esindajad.

Taustinfo:
ÜRO lapse õiguste konventsioon jõustus 1989.aastal. Eesti liitus sellega aastal 1991. Konventsioon on jõustunud enamikus maailma riikides ning see on loodud lapse õiguste kaitseks ja edendamiseks ning riikidele juhtnööride andmiseks.

Eestil on kohustus esitada perioodilisi aruandeid konventsioonis sisalduvate õiguste täitmise kohta. Eelmine riiklik aruanne esitati ÜRO lapse õiguste komiteele aastal 2001. 2003.aastal esitati Eestile soovitused lapse õiguste paremaks tagamiseks.

Ettekanded:
Kadri Soova Õiguskantsleri Kantseleist tutvustas 2003.aastal tehtud soovitusi lapse õiguste komitee poolt ning andis ülevaate, kuidas soovitusi on arvesse võetud. Peamine takistus nende täitmisel olid toimetulekuraskused peredes ning puudulikud vanemlikud oskused. Lapse heaolu takistab veel vägivald kodus ja koolis ning lapse erivajadusi mittearvestav haridussüsteemi. Soova juhtis tähelepanu ka alaealiste õigusrikkujate mõjutamise ja taasühiskonnastamise tõhustamise vajadusele. Soova tunnustas lapse kodakondsuse saamise protsessi lihtsustamist ning kodakondsuseta vanematele suunatud teavitustööd, pidades seda varasemast oluliselt efektiivsemaks. Positiivse aspektina tõi ta välja ka asjaolu, et alaealiste poolt ja vastu toime pandud kuritegude menetlemisel arvestatakse suuremal määral lapse õigustega.

Riikliku raporti kõrval on ka valitsusvälistel organisatsioonidel kohustus esitada Lapse õiguste komiteele täiendav raport, mis annab omapoolse hinnangu riigi tegevusele lapse õiguste valdkonnas ning kajastab objektiivselt mittetulundusühenduste ettevõtmisi. Malle Hallimäe Lastekaitse Liidust rõhutas, et lisaks infole ja soovitustele kajastatakse täiendavas raportis ka asjaolusid, millist rolli on mittetulunduslikud organisatsioonid valmis riigis lapse õiguste eest seismisel võtma.

Noorte arvamuse esindajana astus seminaril üles Johanna Olesk Pelgulinna Gümnaasiumist. Olesk rääkis lähemalt laste osalemise põhimõtetest ja praktilistest kogemustest, kuidas saab lapsi nende enda elu ja heaolu kujundamisel ühiskonnas kaasata. Johanna Olesk tõi välja, et kaasamine peab toimuma vabatahtlikkuse alusel. Kui noorte osalus piirdub üksnes koolis toimuva tegevusega, siis see võib tunduda noortele pealesurutud kohustusena, mitte vaba tahtena. Ühiskonnaelus kaasa rääkimiseks on tema hinnangul vaja kaasata erinevatest suhtlusgruppidest ja erineva taustaga tavalisi noori, kes on valmis pingutama ja vaeva nägema.

Toomas Palu UNICEFi esindajana tõi välja, et vaba aeg ja huvitegevus ning lapse kultuurialased õigused vajavad täitmist ja soovitas sellele valdkonnale rohkem tähelepanu pöörata. Ta viitas ka sotsiaalvaldkonna süsteemsuse arendamisele, sotsiaaltöö professionaalsuse tõstmisele ning ametkondade vahelise koostöö tõhustamise vajadusele.

Kaire Tamm Justiitsministeeriumist kinnitas, et tänaseks on lapsi puudutavad küsimused saavutanud kindla positsiooni õigussüsteemis. Justiitsministeeriumi tegevussuund on ennetustööl ning lapse huvide ja vajadustega arvestaval kriminaalmenetlusel. Näiteks on alaealiste kriminaalasju asutud menetlema kiiremini, väärkohtlemise ohvriks langenud lastele lisakannatuste vältimiseks kavandatakse muudatusi, et nende korduvat ülekuulamist kohtuistungil toimuks võimalikult harva. Kaire Tamm tõdes ka, et kui algselt oli planeeritud kogu justiitssüsteemis alaealistele spetsialiseerumist, siis hetkeseisuga on spetsialiseerumine toimunud täielikult vaid prokuratuuris.

Politseil valmis 2008. aastal plaan, mille alusel hakkab lastega seotud küsimustele süsteemne spetsialiseerumine toimuma ka politseiuurijate seas. Märt Kõrgmaa tutvustas politsei uut laste kohtlemise juhendit ning tõdes, et seni ainuke lastele spetsialiseerunud üksus tegutseb Põhja Politseiprefektuuris. Laste kohtlemise juhend on suur samm edasi suunamaks senisest enam tähelepanu alaealiste õigusrikkujate kõrval ka abi vajavatele ja hättasattunud lastele.

Haridusministeeriumi esindaja Merike Mändla tõi välja, et haridussüsteemis on toimunud oluline mõttemuutus lapse kui isiku arendamise ja väärtuste kujundamise osas. Loodava riikliku õppekava üldosas sisalduvad vaatenurgad, mis väärtustavad last kui isiksust ning rõhutavad kasvatusprotsessi olulisust koolisüsteemis. Samas tõdes ta ka, et kuigi meil puudub ühtne haridusstrateegia, on kogu haridussüsteem siiski kaetud valdkondlike arengukavadega.

Iisi Saame Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonnast tõi välja laste tervisega seonduvaid aspekte. Selgus, et imikute, laste ja noorte suremus on meil pidevalt vähenenud, samas näiteks kroonilistest haigustest on psüühika-ja käitumishäirete esinemissagedus on jäänud aastate lõikes samale tasemele. Laste kehaline aktiivsus on küll mõnevõrra suurenenud, siiski on meil järjest sagenevaks probleemiks kooliealiste laste ülekaalulisus. Suitsetamist alustatakse järjest nooremas eas, eriti tütarlaste hulgas, samuti on suurenenud kaks või rohkem kordi elu jooksul purjus olnud laste osakaal. Laste tervisenäitajates saavutatud positiivsed muutused on paljuski seotud meditsiinisüsteemi arenguga. Positiivsete muutuste jätkumine eeldab tervisekäitumise muutusi, mille saavutamiseks on tervishoiu kõrvale vaja teiste sektorite tegevust väärtushinnangute ning turvalise keskkonna kujundamiseks.

Anniki Tikerpuu tutvustas Lapse õiguste tagamise strateegiat 2004-2008 ning edasisi plaane senise lapse õiguste alase tegevuse analüüsimisel ja edasiste arengute ning poliitikate kujundamisel. Eelmise riikliku raporti järgselt saadud lõppjäreldustes ÜRO Lapse õiguste komiteelt sisaldus ka soovitus keelustada meie seadusandluses selgesõnaliselt laste kehaline karistamine kui kasvatusmeetod nii kodus, koolis kui teistes lasteasutustes. Peale 2008. aastal läbi viidud kehalise karistamise vastaseid meediakampaaniaid on Sotsiaalministeerium võtnud järgmise aasta tegevuse üheks eesmärgiks keelustada laste kehaline karistamine lastekaitse seaduses. Samal ajal soovib Sotsiaalministeerium pakkuda vanematele abi ja tuge vanemlike oskuste arendamisel koos heade partneritega mittetulundusühendustest. Vanemate paremad lastekasvatusoskused annavad võimalusi kehalise karistamise asemel kasutada laste suunamiseks vägivallavabasid meetodeid.

Eli Lilles
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja
+372 62 69 321
+372 56 988 110
eli.lilles@sm.ee