SoM: Töölepingu seaduse kiire jõustumine kaitseb töötajat

Sotsiaalministeerium on töölepingu seadust ette valmistades pidanud esmatähtsaks Eesti tulevikku, majanduse arengut, turvalisi töökohti töötajatele ning ettevõtlussõbralikku keskkonda tööandjatele. Töölepinguseaduse eelnõu jõustumine 1. juulist 2009 aitab tööturul saavutada suuremat kaitstust ning paindlikkust, mis tänastes oludes on ülivajalik.

http://www.sm.ee/index.php?id=4&tx_ttnews[tt_news]=90&cHash=5a2028e07a

Majanduse jahtumine eeldab, et peame olema valmis kiirelt reageerima ning viima ka seadusandlusesse sisse vajalikud muudatused. Tänasel päeval on valdav enamus, üle 80% Eesti tööandjatest, alla kümne töötajaga väikeettevõtted. Seadusandlus peab toetama väikeettevõtte ümberkujundamist vastavalt turu vajadustele nii, et ettevõte püsiks, säiliksid töökohad võimalikult paljudele töötajatele ning edaspidi oleks võimalik töötajaid ka juurde värvata.

Töölepinguseaduse ettevalmistus kulges tihedas koostöös ametiühingute ning tööandjatega. Iga sõna ja iga rida arutati läbi ning kompromiss saavutati kolme osapoole vahel. Minister Maripuu sõnul ei saa nii oluline seadus, mis puudutab pea kõiki Eesti elanikke, sündida tagatubades: „Pea aasta tagasi süüdistasid ametiühingute esindajad ministeeriumi just vastupidises, et eelnõu valmis kabinetihämaruses ja neid ei kaasatud sellesse töösse. Ametiühingute juhi Harri Taliga tänane seisukoht, et edaspidi räägivad nad läbi ainult nende eelnõude osas, mis on saanud valitsuse selge seisukoha, ei aita üles ehitada kodanikuühiskonda, kus sotsiaalpartnerid avaldavad oma arvamusi meid kõiki puudutavate regulatsioonide kohta.”

Ametiühingute sees on uue töölepinguseaduse osas samuti erinevaid arvamusi.

Ministeeriumite kooskõlastusringil esitatud täiendused olid üksnes tehnilist, mitte sisulist laadi. Need viis muudatusettepanekut arutati sotsiaalpartneritega täiendaval kohtumisel läbi ja saavutati konsensus. Nii ei ole õige väide, et Riigikogus olev töölepinguseaduse versioon on täiesti uus.

Taustainfo:
Uus töölepinguseadus aitab senisest paremini kaitsta töötajate huve:

Laieneb töötuskindlustushüvitise saajate ring – hüvitist hakkavad saama ka need töötajad, kes lahkuvad töölt omal soovil või poolte kokkuleppel.
Suureneb töötuskindlustushüvitis: esimese saja päeva jooksul makstakse senise 50% asemel 70% töötasust ja alates 101. päevast senise 40% asemel 50%.
Töötuskindlustushüvitise alammäär tõuseb 50%ni eelmise aasta valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast.
Pikeneb töötuskindlustuse staaž rasedus- ja sünnituspuhkuse ja lapsehoolduspuhkusel oldud aja võrra.
Uus ühendasutus Eesti Töötukassa pakub tööotsijale vajalikke teenuseid ühtselt.
Üha olulisemaks saab elukestev õpe, pidev enesetäiendamine ning vajadusel ümberõpe, et töötaja omaks parimaid oskusi ning oleks valmis uueks väljakutseteks.
Õppepuhkust hakkavad saama kõik tasemekoolitusel osalejad sõltumata õppevormist ja õppekoormusest, neile säilib töötasu 20 kalendripäevaks.

Eli Lilles
Pressiesindaja
+372 62 69 321
+372 56 988 110
eli.lilles@sm.ee