Sotsiaalministeeriumi analüüs: abielu väärtustatakse kõrgelt
2. detsembril tutvustati Sotsiaalministeeriumis analüüsi, mille tulemustest selgub, et enamik inimesi peab vaba kooselu abieluga sarnaseks. Eeldatakse, et riik kaitseb vaba kooselu sarnaselt abieluga, võrdsustamata sealjuures siiski üht teisega.
http://www.sm.ee/index.php?id=4&tx_ttnews[tt_news]=86&cHash=d4819e874f
Järjest enam paare elab koos, ilma et abiellutaks ning enamus lastest sünnib Eestis vabast kooselust. Vabas kooselus elavad ka samasoolised paarid. Ühiskonnas toimuvad muutused ja inimeste valikud seavad valiku ette ka riigi – kas ja kuidas ühiskonnas toimuvatele protsessidele reageerida. Riigi seisukohalt on oluline vaba kooselu partnerite sotsiaalmajanduslikke riske vähendada ning tagada vastastikused õigused ja kohustused.
Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakonna analüütiku Andra Reinomägi sõnul on Eesti ühiskonnas vaba kooselu kui üks kooseluvorm inimeste hinnangul igati tunnustatud. Sama osakonna analüütik Liina Järviste märkis, et Eesti seadusandluses käsitletakse kooselu vaid vähestel juhtudel. „Küll aga on mitmed riigid püüdnud erinevate regulatsioonidega vaba kooseluga seotud sotsiaalmajanduslikke riske maandada. Näiteks õiguslik kaitse toetuste ja kindlustuse saamisel, aga ka eluaseme, elatise ja vara küsimustes.”
„Kooselu lagunemisel võivad tekkida nii vara kui ülalpidamisega seotud küsimused. Hetkel on nö nõrgem pool see, kes oma õiguste tõestamiseks peab kohtusse pöörduma. Näiteks kui üks elukaaslastest sureb ja tema nimel on näiteks juhtumisi üüritud eluase, peab teine pöörduma kohtusse, et kooselu tõestada. Vastasel korral puudub tal igasugune õigus ühiselt kasutuses olnud eluasemele,” tõi Järviste näite.
Vaba kooselu puudutab üha suuremat hulka ühiskonnast. Samas tunnustab Eesti seadusandlus vaba kooselu vaid marginaalsetel juhtudel (näiteks tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalmenetluse seadustik, vangistusseadus ja riigihangete seadus).
Analüüsis tuuakse välja, et vastavalt ühiskonnas valitsevatele hoiakutele peaks riik vaba kooselu partnereid kaitsma, võrdsustamata sealjuures siiski vaba kooselu abieluga. „Kindlasti tuleb edasiste otsuste tegemisel arvestada sellega, milline on üldine hoiak ühiskonnas,” leiab uuringu kolmas autor Tartu Ülikooli sotsioloogia doktorant Kairi Kasearu.
Analüüsis „Abielu ja vaba kooselu: trendid, regulatsioonid, hoiakud” käsitletakse ühiskonnas toimunud muutuste taustal Eesti inimeste hoiakuid abielu ja vaba kooselu suhtes. Ühtlasi tuuakse näiteid erinevate riikide kogemustest vaba kooselu reguleerimisel.
Sotsiaalministeeriumi poolt väljaantud toimetis, mis tutvustab, kuidas ühiskonnas suhtutakse abielusse ja vabasse koosellu.
Eli Lilles
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja
+372 62 69 321
+372 56 988 110
eli.lilles@sm.ee
www.sm.ee
Lisainfo:
Poliitikaanalüüs „Abielu ja vaba kooselu: trendid, regulatsioonid, hoiakud”
Abielu väärtustatakse kõrgelt
Täna on registreeritud abielus inimeste kõrval üha enam paare, kes elavad koos, ilma et nad oleksid oma kooselu ametlikult vormistanud. Vabas kooselus elavad ka samasoolised paarid. Aasta-aastalt on vähenenud abielust sündinud laste osakaal, ulatudes 2007. aastal 42%-ni. Kui varem oli vaba kooselu pigem n-ö prooviabielu, mis eelnes seaduslikule abielule, siis tänaseks on vaba kooselu kujunenud abielu alternatiiviks.
Vaba kooseluga kaasnevad sotsiaalsed riskid
Vaba kooselu peetakse abieluga võrreldes olemuslikult abieluga sarnaseks. Nii nõustus 72% inimestest täielikult või pigem väitega, et partnerite vastastikune hoolitsus on vabas kooselus sama suur kui abielus. Tunnustatakse, et vabalt koos elavatel partneritel on teineteise ees samasugused moraalsed õigused ja kohustused nagu abielus inimestel (76% täiesti või pigem nõus). Ka võrdne materiaalne vastutus on kooselus sama oluline kui abielu puhul: nii nõustus 66% vastanutest täielikult või pigem väitega, et vabalt koos elavatel partneritel on teineteise ees samasugused materiaalsed õigused ja kohustused nagu abielus inimestel. Kaalukas osa inimestest (77% täiesti nõus või pigem nõus) leiab, et vaba kooselu jooksul soetatud vara on partnerite ühisvara, millele mõlemal on võrdne õigus.
Riigipoolne suurem kaitse vabale kooselule
Üldised hoiakud peegeldavad soovi kaitsta vaba kooselu partnereid sarnaselt abielus olijatega, võrdsustamata sealjuures abielu vaba kooseluga. Inimeste peaks riik täiendama seadusi nii, et vaba kooselu lagunemisel oleks õiguslik kaitse tagatud mõlemale partnerile sarnaselt abielus paaridega.
Praegust olukorda hinnates arvas 48% vastanutest, et seadus ei kaitse vaba kooselu samamoodi nagu abielu. Ligi veerand ei osanud seaduse pakutavat kaitset hinnata ning 28% vastanute arvates on seaduslik kaitse olemas mõlema kooseluvormi puhul. Seega peegeldub siit tõsiasi, et üle poole vastanutest (52%) ei ole teadlikud seaduse kaitse ulatusest ja erinevustest vaba kooselu puhul võrreldes abieluga.
Ühiskonnas levinud hoiakute kohaselt peaks riik jätma inimestele võimaluse vabalt kooseluvormi valida. Eeldatakse, et riiklik poliitika tunnustab ja arvestab erinevaid kooseluvorme, kindlustades õigusliku kaitse mõlemale. Eeskuju selleks saab võtta Euroopa riikidelt, kes on vaba kooselu otsustanud tunnustada ja kaitsta. Riigi seisukohalt on oluline tagada inimeste turvalisus ning maandada sotsiaalmajanduslikud riskid ka vaba kooselu paaride puhul.
Paljud riigid on püüdnud oma regulatsioonidega vähendada abielu ja vabaabielu erinevusi. Vabasid kooselusid tunnistatakse mitmetes Euroopa riikides nii eraldi partnerlusseadusega kui ka sätetega erinevates (sageli vara ja ülalpidamist käsitlevates) õigusaktides. Partnerlusseadustega antakse paaridele võimalus oma suhe registreerida ning seda kooselu käsitletakse neis riikides sarnasena abieluga. Siiski on registreeritud partneritel alati vähem õigusi kui abikaasadel. Teiste seadustega tunnistatakse vaba kooselu teatud eeldustel – olgu selleks siis ühine elukoht, ühised lapsed või kooselu pikkus. Registreerimata kooseluga seonduvad õigused on reeglina veelgi väiksemad kui registreeritud partnerluse puhul.
Vaba kooselu hinnatakse olemuselt abieluga sarnaseks Ehkki vabade kooselude arv on kiirelt kasvanud, ei taju vabas kooselus elavad inimesed sageli, kuivõrd vähe on neil kooseluga seotud õigusi ning kui ohustatud on nende sotsiaalne positsioon näiteks kooselu lõppemise korral. Kooselu lagunemisel võivad kerkida probleemid näiteks eluaseme, ülalpidamise ja vara küsimustes. Vaba kooseluga seotud riskid on seotud ka immigratsiooni, lähisuhtevägivalla ning meditsiinilise hädaolukorra teemadega. Seega on just sotsiaal-majanduslikud riskid peamine põhjus, miks osa riike on otsustanud vaba kooselu reguleerida.
Mitmed riigid tunnustavad vaba kooselu Analüüsi tulemuste põhjal võib öelda, et Eesti ühiskonnas hinnatakse abielu kõrgelt. Inimeste hinnangul toetab abielu traditsioonide püsimist (85% täiesti nõus või pigem nõus) ja on kõige parem viis partnerile oma pühendumust tõestada (70% täiesti nõus või pigem nõus).
Abielu juures peetakse oluliseks turvalisust ning eeskätt hinnatakse seda kõrgelt järglaste saamise korral: suur osa inimesi nõustus, et abielu pakub vaba kooseluga võrreldes suuremat kindlustunnet nii laste saamisel (74% täiesti nõus või pigem nõus) kui ka laste kasvatamisel (75% täiesti nõus või pigem nõus).
Abielu kõrval üha enam vaba kooselu paare