Kas kolm ikka on koolipoisi number? Autor: Mare Leino

Artikli­kogumik „„Probleemsed” poisid või „vale” temperament?” osutab, et tänapäeva kool sobib tüdrukutele paremini kui poistele. On aeg hakata senisest põhjalikumalt uurima, miks see nii on.

Õpetajate Leht: 16. jaanuar 2009 lk 17

http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=840

 

Soolise võrdõiguslikkuse aspektist vaadates ei sa enam rahulduda vabanduse või õigustusega, et poisid on laisemad ja rahutuma iseloomuga kui tüdrukud ning et meie kultuuris on ka kolm olnud alati kooli­poisi õige hinne.

Väljalangejate põhiosa moodustavad poisid
Poiste probleem on tõsine. Eestis katkestavad poisid oma õpinguid tunduvalt kergekäelisemalt kui tüdrukud. Näiteks 2003/2004. õppeaastal langes põhikoolist välja 669 poissi ning 290 tüdrukut. 2005/2006. õppeaastal katkestas 7.–9. klassi päevases õppevormis 853 õpilast ehk 1,5% nende klasside õpilastest. Alates 1999/2000. õppeaastast on koolist väljalangenute hulk püsinud üsna muutumatuna, umbes tuhande õpilase ringis aastas. 2005/2006. õppeaastal oli põhikoolist väljalangenute hulgas 71% poisse. Selline sooline jaotus väljalangenute hulgas on olnud suhteliselt püsiv alates 1999/2000. õppeaastast.
Viimastel aastatel on alla 18-aastaste õpilaste arv kahanenud: 220 000-lt 2000. aastal 166 000-ni aastal 2006. Võiks arvata, et hõredamates klassides märgatakse ning aidatakse iga last paremini, kuid probleemid püsivad, väljalangus põhikoolist on püsinud kuue aasta jooksul 0,6–0,7% piirimail. Väljalangejate põhiosa moodustavad endiselt poisid.

Tüdrukud kõiges paremad
Tõsine probleem on ka klassikursuse kordamine, eriti 6.–7. klassis (77% kordamajäetutest). 2004. aastal jäi klassikursust kordama ligi 3600 last – 1,2% tüdrukutest ja 2,7% poistest. Pandise ja Juki andmeil saavad tüdrukud juba kolmanda ja kuuenda klassi tasemetöödes poistest veidi paremaid tulemusi, seda nii emakeeles kui ka matemaatikas.
Põhikooli lõpueksamid sooritas 2006. aastal neljadele või viitele 2/3 tüdrukutest ja ainult veidi üle poole poistest. Üheski õppeaines polnud poiste tulemused tüdrukute omadest paremad.
Statistika andmeil oli 2000. a Eestis üldkeskharidusega inimeste hulgas 152 neidu saja noormehe kohta (Euroopa Liidu vastav keskmine on 131). Noormehi pääseb ka kõrgkooli vähem: 2005. a oli saja mehe kohta naissoost sissesaanuid 160.

Aastaid ei ole Eesti ühiskonnas ja ka koolis soolise võrdõiguslikkuse aspektile piisavalt tähelepanu osutatud. Üks põhjus on kindlasti selles, et Nõukogude ajal sugu ei tähtsustatud – oldi seltsimehed. Ühe uuringu järgi mainiti Rahva Hääle 1982. aastal ilmunud artiklites kangelase sugu vaid ühel korral – naistepäeva portreeloos. Pärast Eesti taasiseseisvumist on teemat teadvustama hakatud.

Jaanuari algul ilmus sel teemal jär­je­kordne raamat – sotsiaalministeeriumi ning Avatud Eesti Fondi rahastatud projekti kokkuvõtteks kirjutatud artiklikogumik „„Probleemsed” poisid ja „vale” temperament”, kus on kuue autori tekstid.

Raamat soolise aspekti mõjust hariduses
Liina Menson, Urve Luht ja Lea Papp kirjutavad temperamendist kui sotsiaalprobleemist; Gerttu Aavik tutvustab koolikonfliktide olemust; Mall Tamm keskendub koolivälise tugikeskuse temaatikale ning allakirjutanu analüüsib temperamendi võimalikku seost õpiprobleemidega. (Raamat on kõikidele tasuta, koolide esindajad võivad oma eksemplarile järele tulla Tallinna ülikooli, eelnevalt aga peaks kokku leppima e-aadressil mareleino@hotmail.com .
Selles raamatus osutatakse Eestis levinud vastuolulisele suhtumisele sooaspekti. Ühelt poolt leitakse, et kolm on alati olnud koolipoisi number – selline on traditsioon. Teisalt väidetakse, et poisid on oma loomult tüdrukutest püsimatumad ja ühtlasi ka laisemad õppurid. Kolmandad peavad poiste tagasihoidlikumat edasijõudmist koolis tõsiseks probleemiks ja selle vaatenurgaga ühinevad ka raamatu autorid.
Pole kahtlust, et hariduseski on soolisel aspektil oluline tähendus. Gherardi sõnul on nii mehed kui ka naised koguni oma soo vangid – küll erineval viisil, peamiselt võimu ebasümmeetriast tingituna. Sama kehtib poiste ja tüdrukute puhul koolis. Igatahes pole kahtlust, et inimeste mõtteid ja tegevust reguleerib nende (kultuuriliselt mõistetav) sooline kuuluvus. Sugu on sotsiaalne regulatiivne norm, mida omakorda toodavad teised regulatiivsed mehhanismid.