[Teade] Punktkirjapäev. Priit Kasepalu

Täna mõeldakse Louis Braille’le.
Pressiteade.

04. jaanuar 2010

4. jaanuaril mõtlevad paljude riikide, ka Eesti pimedad inimesed Louis Braille’le, kelle 201. sünniaastapäeva täna märgitakse. Selle, väga noore mehena aastail 1825-1829 punktkirja loonud pimeda prantslase tehtu tähendus on suur nii tema saatusekaaslastele kui kogu maailmale. Punktkirja kasutusele võtmine avardas tunduvalt pimedate võimalusi haridust omandada. See on juhtinud ka nägijate tähelepanu pimedatele inimestele ja nende probleemidele.

Maailmas on alates 2001. ja Eestis alates 2004. aastast märgitud iga aasta 4. jaanuaril punktkirjapäeva. Eestis korraldati mullu 4. jaanuarist, punktkirjapäevast kuni 15. oktoobri, valge kepi päevani üritusterohke sari “Braille 200”.

Kindlasti on paljud inimesed märganud ravimipakenditel reljeefseid punkte. Neile karpidele on punktkirjas kirjutatud ravimi toimeaine. Pimedad inimesed loevad seda kirja sõrmede abil.

Eestis õpetatakse pimedatele lastele punktkirja Tallinna Heleni Koolis ja Tartu Emajõe Koolis ning täiskasvanutele projektipõhiselt pimedate ühingutes. Suurim punktkirjas raamatute valmistaja on Tallinnas asuv Eesti Pimedate Raamatukogu. Punktkirja kirjutusvahendeid on võimalik osta MTÜ Jumalalaegas abivahendikeskusest Silmalaegas.

Paraku ei valda veel kõik pimedad inimesed punktkirja. Põhjus on selle kirja täisealistele õpetamise piiratud rahastamises. Viimastel aastatel on tunduvalt suurenenud punktkirjas kooliõpikute valmistamise maht. Siiski ei ole tavakoolides õppivatel pimedatel lastel veel kõiki õppematerjale punktkirjas.

Louis Braille’st ja punktkirjast võib enam lugeda portaalist

www.braille.ee  

Priit Kasepalu,

Eesti Pimedate Raamatukogu direktor

Telefon 674 8965

e-post: priit@epr.ee  

Kommentaar: Nägemata nähtud maailmas

Mullu valge kepi päeva eel avati Tallinnas Eesti Tervishoiu Muuseumis näitus “Nägemata nähtud maailm”. Näitus kajastab Eesti pimedate ja vaegnägijate elu, tööd ning õpinguid. Sellega tähistab muuseum ka oma 85. sünnipäeva.

Eesti Tervishoiu Muuseum peab oluliseks läbi oma tegevuse pöörata tähelepanu erivajadustega inimeste igapäevastele toimingutele.

Tartus pimeda ajaloodoktori Aldo Kalsi eestvedamisel tegutsenud isetegevusliku Eesti Pimedate Muuseumi kogud usaldati Eesti Tervishoiu Muuseumi hoolde. Suur hulk huvipakkuvaid, pimedate elu ja tööd meenutavaid eksponaate on senini vaba ekspositsioonipinna puudumise tõttu publiku silmade eest varjule jäänud. Sel näitusel saab näha nii ajaloolisi, pimedate muuseumi kogusse kuulunud esemeid kui ka kaasaegseid pimedate ja vaegnägijate igapäevases õppe-, töö- ning elukorralduses asendamatuid abivahendeid.

Näituse korraldamise üks eesmärk on pakkuda nägijatele vahetut võimalust tajuda nende keskel elavate nägemispuudega inimeste maailma ja pimedaid ning vaegnägijaid seeläbi paremini mõista.

Muuseum kutsub huvilisi registreeruma näituse muuseumitunnile telefonil 641 1732. Muuseumitund sobib suurepäraselt lastele, noortele ja täiskasvanutele. Selles saab läbida pimetunnelit, jälgida olmeelu läbi nägemispuudega inimese silmade, katsetada harjumuspäraseid tegevusi nägemismeelt kasutamata ja spetsiaalses kunstitunnis proovida joonistamist, kasutades selleks pimedatele mõeldud joonistustarbeid.

Näituse ajal on tööpäevadel võimalik jälgida kohapeal harjategemist. Samuti saab osta Pimedate Töökeskuses Hariner valmistatud tooteid.

Näitus jääb avatuks 30. jaanuarini.

Margus Jurkatam,

Eesti Tervishoiu Muuseumi direktor

Telefon 641 1731

e-post: margus@tervishoiumuuseum.ee

 

Teade meililist
Teade@ppy.ee
http://ppy.ee/mailman/listinfo/teade_ppy.ee