Antibeebipillid on abortide arvu kordades vähendanud. Kaire Talviste
Ebausuga vastuvõetud antibeebipill on nüüd naiste seas populaarseim valik.
Ida-Tallinna keskhaigla naiste-kliiniku juhataja Lee Tammemäe on günekoloogina töötanud ligi 30 aastat. Tema onu, täna 91-aastaseks saav Anti Anton töötas günekoloogina alles kaheksa aasta eest. „Vanaonul oli palju patsiente – tema enda vanused prouad, nende tütred ja tütretütred,” vahendab Lee Tammemäe tütar Ele Tammemäe, kes on 2004. aastast Ida-Tallinna keskhaigla arst-resident günekoloogia erialal. Need kolm põlvkonda günekolooge on olnud tunnistajaks sellele, kuidas on tänavu 50. aasta juubelit tähistavad antibeebipillid naiste elu muutnud.
Üks loeng täisea künnisel
Lee Tammemäe meenutab oma noorust, kui n-ö naisteasjadest pidas neile vaid ühe loengu klassiõe hambaarstist ema. „Ta rääkis meile, et kandke sidet ja sooja aluspesu, aga see jutt oli juba hiljaks jäänud,” tõdeb ta. „Vajalikku teavet ei saanud. Ega ei tohtinud ju eriti rääkida ka, sest see teema oli täielik tabu.”
80-ndate alguses ülikooli lõpetanud Lee Tammemäe sõnul oli rasedusest hoidumine õppekavas täiesti olemas, ent rõhu-asetused olid siis pisut teised. Eks ikka vastavalt toonastele teadmistele ja võimalustele.
Naistearsti ülesanne oli oma teadmisi levitada, sest soovimatuid rasedusi ja aborte oli kordades rohkem kui praegu. „Sagedaseks pereplaneerimise vahendiks oli 70-ndate lõpus, 80-ndate alguses abort,” tõdeb Lee Tammemäe. „Oli naisi, kes olid abordiga leppinud ja võtsid seda kui naiseks olemise osa. Oli naisi, kes seda väga sügavalt läbi elasid.”
Günekolooge oli instrueeritud, et tervise säästmiseks ei tohiks naisele sagedamini kui kaks korda aastas aborti teha. Naisi, kes need kaks korda ära kasutasid, oli üpris palju. „Oli naisi, kes olid teinud üle kahekümne abordi. Oli neid, kel lugemine oli juba segi läinud,” meenutab Lee Tammemäe. „Olen kontratseptsiooni õpetanud näiteks Pirita toidupoe müüjatele lõunavaheajal kassaaparaatide kõrval.”
Mida siis arst naisele alternatiivina soovitas? Apteegist sai Gramicidin-pastat, mida viidi tuppe enne vahekorda. Pärast vahekorda soovitati tupeloputust äädikalahusega. Soovitati kalendermeetodit, õpetati, kuidas basaaltemperatuuri mõõta ja ohutu aeg selle järgi kindlaks teha. Samuti kasutati katkestatud suguühet – kõike seda, mis täna-päeval peetakse ebausaldusväärseks kaitseks rasedusest hoidumisel. „Neid meetodeid kasutades rasestus 20–30 protsenti naistest aasta jooksul.”
Kondoomidki olid toona olemas, aga neid polnud lihtne hankida. Samal ajal kui välismaal olid meeste WC-des kondoomiautomaadid, oli Eestis nende ostmine tõsine eneseületus, sest küsida tuli neid ühest letist, maksta aga eraldi kassasse. Selle aja peale teadsid apteegis juba kõik, et keegi ostab kondoome.
Pillid ja müüdid
Saadaval olid ka esimesed antibeebipillid, Infekundin ja Bisecurin, samuti kasutati plastspiraali. Spiraali võis panna aga ainult sünnitanud naistele. Spiraal oli naiste seas esiotsa siiski populaarsem, sest pille peljati nende hormoonisisalduse tõttu. Naised kartsid, et muutuvad nende tarvitamise järel mehelikuks, et neil hakkavad kasvama karvad, habe tuleb ette ja hääl muutub madalamaks. „Östrogeenist karvaseks ei lähe,” selgitab Lee Tammemäe. Neid nähte esines küll üleminekuea kaebuste leevendamiseks tehtud meeshormoonisüstidega, aga naistel puudus põhjalikum teave. Mõeldi, et üks hormoon kõik.
Pillid võeti Eestis vastu umbusuga, eelarvamusi oli ka arstide seas. Kõrvalmõjusid toonastel pillidel tõesti ilmnes, seda peamiselt kõrge östrogeenisisalduse (50 mikrogrammi) tõttu. Esines rindade tundlikkust, iiveldust jne. Tänapäevased kombineeritud hormonaalsed pillid sisaldavad mitu korda vähem östrogeeni (35, 30, 20 või 15 mikrogrammi) ja uut tüüpi gestageene.
Ent ega müüdid ole aja jooksul kuhugi kadunud – need antakse edasi emalt tütrele. Noortekabinetis töötav Ele kuuleb ikka ja jälle karvakasvu ja mehelikuks muutumise hirmust. Kardetakse, et pillid teevad paksuks. „Noortel on see kehakaalu mure kohutav,” kinnitab ka Lee Tammemäe. „Mõnel jälle on hirm, et pillid segavad organismi talitlusele vahele või kahjustavad rasestumisvõimet, kui tuleb soov laps saada.” Pillid ei suurenda kehakaalu ega kahjusta edaspidist rasestumisvõimet.
Ele Tammemäe rõhutab, et pillid ei kaitse ka suguhaiguste eest. „Haigusest teada saanud noored on tihtipeale üllatunud, et kust ma selle sain ja kuidas see sai juhtuda,” vahendab Ele. Arvatakse, et antibeebipill tagab kaitse kõige vastu, aga tegelikult siiski vaid rasestumise vastu.
Suur hüpe edasi
Kui Lee Tammemäe lapsed olid teismelised, kutsuti teda kooli naisekssaamise võludest ja valudest rääkima. Seksuaalkasvatuse tunde siis veel ei olnud. Tänu oma emale oli Ele üks teadlikumaid noori, kel enda sõnul olid antibeebipillid veel enne kotis, kui tal noormeeste vastu üldse huvi tekkis. Kõigil nii libedalt need asjad toona ei käinud ja oli üpris tavaline, et 90-ndate keskel läks nii mõnigi neiu lõputunnistusele järele, kõht ees.
Tänapäeval on rasedusest hoidumiseks ohtralt võimalusi ja teavet. Valikut on igale maitsele: on spiraalid, eri koostisega pillid, plaastrid, tuperõngad jne. See on tõstnud ka esmassünnitaja vanust. 80-ndatel oli tavaline, et esmassünnitaja oli 18–20-aastane, Lee Tammemäe sai isegi oma esimese lapse ülikooli ajal. 90-ndate alguses oli esmassünnitaja keskmine vanus tõusnud 22 aastani, nüüd on see juba 25 aastat. Ja haruldane pole enam seegi, et esimene laps sünnitatakse 37-aastaselt.
Ent kas pole raske orienteeruda, kui valik on nii lai? „Raske oli siis, kui oli valida vaid kahe pilli vahel ja kui kumbki mingil põhjusel ei sobinud. Nüüd on lihtne,” kinnitab Lee Tammemäe. „Arstiga tuleb läbi arutada soovid ja võimalikud riskid ning koos valida endale sobivaim meetod. Igaühele leiab midagi!”
Kuhu edasi?
„Antibeebipillid on naised vabastanud ja andnud meile võimaluse ise oma keha kontrollida,” nimetab Lee Tammemäe aastatega toimunud arengu positiivse külje. Hoolikal kasutamisel ei pea naine minema aborti tegema ja on seeläbi säästetud nii emotsionaalsetest kui ka füüsilistest vaevadest, mis selle protseduuriga kaasnevad.
„Nüüd on ikka nii, et enamikul noortel, kes rasedusega sünnituseelselt arvele tulevad, pole aborte olnud.” Abordistatistikat on meil tehtud 1994. aastast, kui oli kaks korda rohkem raseduste katkestamisi kui sünnitusi. Nüüd on aga ühe sünnituse kohta 0,8 aborti.
Ent on siis leitud ideaalne lahendus kõigile? Lee Tammemäe arvates oleks ideaalne lahendus selline, mis ei mõjutaks organismi talitlust, millel poleks kõrvaltoimeid, et ei peaks selle kasutamiseks katkestama suguühet, nagu näiteks kondoomiga. „Arenguruumi on ja kindlasti tuleb veel midagi uut,” usub Tammemäe.
„Areng on olnud super,” kiidab ka Ele Tammemäe, aga… Tema näeks, et tulevikus oleks midagi saadaval ka meestele, sest praegu on lapse saamise või mittesaamise vastutus täielikult naise õlgadel. Mees eriti sõna sekka öelda ei saa. „Midagi on juba välja töötatud, aga mehed kardavad hormoone veel rohkem kui naised. Praegu peale kondoomi turul muud ei ole,” lisab Ele Tammemäe.
Eesti päevaleht 22. aprill 2010