Perekonnaseadus, mis jõustus 1. juulist 2010. a.
I osa: ABIELU – 1. peatükk: ABIELU SÕLMIMINE, 2. peatükk: ABIELU KEHTETUS, 3. peatükk: ABIELU ÜLDISED ÕIGUSLIKUD TAGAJÄRJED, 4. peatükk: ABIKAASADE VARASUHTED, 5. peatükk: ABIELU LÕPPEMINE;
II osa: SUGULUSEST TULENEVAD ÕIGUSED JA KOHUSTUSED – 6. peatükk:
ÜLDSÄTTED SUGULUSE KOHTA, 7. peatükk: PÕLVNEMISE KINDLAKSTEGEMINE, 8. peatükk: PÕLVNEMISEST TULENEV ÜLALPIDAMISKOHUSTUS, 9. peatükk: VANEMATE JA LAPSE ÜLDINE ÕIGUSSUHE, 10. peatükk: VANEMA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED, 11. peatükk: LAPSENDAMINE; III osa: EESTKOSTE – 12. peatükk: EESTKOSTE ALAEALISE ÜLE, 13. peatükk: EESTKOSTE TÄISEALISE ÜLE, 14. peatükk: EESTKOSTE ERIJUHUD;
IV osa: RAKENDUSSÄTTED
§ 210. Seaduse kohaldamine
(1) Käesolev seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti.
(2) Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
§ 211. Abieluvaraõigus
Kui enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abielude puhul abikaasadevahelistele varalistele suhetele alates käesoleva seaduse jõustumisest käesolevas seaduses varaühisuse kohta sätestatut.
§ 212. Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte kohaldamine
(1) Abikaasad võivad ühe aasta jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist ühiselt teatada abieluvararegistri pidajale, et nad soovivad üle minna vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhtele, välja arvatud juhul, kui on algatatud lahutusmenetlus või kui abikaasade vahel sõlmitud abieluvaraleping näeb ette teisiti. Teade esitatakse koos avaldusega vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte kohta abieluvararegistrisse kande tegemiseks notariaalselt tõestatud vormis. Teate esitamisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 61, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi.
(2) Teate esitamise korral muutub kandemääruse tegemiseni omandatud ühisvara abikaasade kaasomandis olevaks varaks. Abikaasade mõttelised osad kaasomandis loetakse võrdseks.
(3) Kinnistute ja laevakinnistusraamatusse kantud laevade puhul võivad abikaasad kuue kuu jooksul teate esitamisest arvates kindlaks määrata teistsugused mõttelised osad. Selleks esitavad abikaasad kinnistusosakonnale notariaalselt tõestatud avalduse asjaomase kande parandamiseks. Mõtteliste osade teistsuguse kindlaksmääramise õigus lõpeb ka juhul, kui kinnistu suhtes viiakse läbi sundenampakkumine või kui kinnistule seatakse sundvalitsemine või kui kinnistusosakonnale esitatakse avaldus kinnistule kohtuliku hüpoteegi seadmiseks.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud abikaasade osade võrdsuse eeldusest võib kõrvale kalduda abieluvararegistri või kinnistusraamatu kandele tuginedes.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teate võib esitada igale abieluvararegistri pidajale. Kui abikaasadel on kinnisvara, peab avalduse saanud kohus edastama avalduse kinnistusosakonnale.
(6) Käesoleva paragrahvi alusel abieluvararegistrisse kande tegemise eest ei tule tasuda riigilõivu. Tehinguväärtuseks loetakse 5000 krooni.
§ 213. Lahutatud abikaasa ülalpidamine
Kui abielu lahutati enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse abikaasa ülalpidamisnõudele varem kehtinud õigust. See ei puuduta abikaasade vahel sõlmitud kokkuleppeid ülalpidamise kohta.
§ 214. Vanema hooldusõigus
(1) Vanema hooldusõigus loetakse alates käesoleva seaduse jõustumisest kuuluvaks lapse vanematele ühiselt. Hooldusõigust ei ole vanemal, kellelt vanema õigused on varem kehtinud perekonnaseaduse alusel ära võetud.
(2) Otsused, tuvastatud asjaolud ja abinõud, mille kohus või haldusorgan on vanema õiguste teostamise kohta teinud või määranud enne käesoleva seaduse jõustumist, jäävad edasi kehtima. Nende otsuste, tuvastatud asjaolude ja abinõude muutmisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 123 lõiget 2 ja § 140 lõiget 2.
(3) Kui enne käesoleva seaduse jõustumist on kohus lapse elukohaks määranud ühe vanema elukoha, siis loetakse alates käesoleva seaduse jõustumisest vanema hooldusõigus kuuluvaks vaid vanemale, kelle elukoha on kohus lapse elukohaks määranud.
§ 215. Eestkoste alaealise üle
Alates käesoleva seaduse jõustumisest kohaldatakse alaealiste üle seatud eestkoste teostamisele käesoleva perekonnaseaduse sätteid. Varem kehtinud seaduse alusel määratud eestkostjad jäävad edasi eestkostjateks.
§ 216. Eestkoste täisealise üle
Täisealiste isikute üle enne käesoleva seaduse jõustumist nende teovõimetuks tunnistamisel seatud eestkoste muutub käesoleva seaduse kohaseks eestkosteks. Eestkoste seadmisel jäävad kindlaksmääratud eestkostja ülesanded (pädevus) edasi kehtima.
§ 217. Abielu lõppemise aeg
Kui kohtuotsus abielu lahutamiseks on tehtud enne 1995. aasta 1. jaanuari, lõpeb abielu abielulahutuse registreerimisega perekonnaseisuasutuses.
§ 218. Abieluvararegistri seaduse muutmine
Abieluvararegistri seaduses (RT I 1995, 87, 1540; 2007, 67, 413) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
1) paragrahvi 7 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 19 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Kanne tehakse abikaasade notariaalselt kinnitatud avalduse või seaduses sätestatud juhtudel perekonnaseisuasutuse või notari digitaalallkirjastatud avalduse alusel. Abikaasade poolt tehtud avaldus võib sisalduda abieluvaralepingus.»;
3) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
« (11) Kanne kustutatakse ja muudetakse abikaasade notariaalselt kinnitatud avalduse alusel. Abikaasade poolt tehtud avaldus võib sisalduda abieluvaralepingus.»;
4) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
« (11) Seaduses sätestatud juhtudel võib avalduse esitada perekonnaseisuasutus või notar.»;
5) paragrahvi 21 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 1) abieluvaraleping või seaduses sätestatud juhtudel perekonnaseisuasutuse või notari avaldus koos abikaasade poolt esitatud abiellumisavalduse koopiaga;»;
6) paragrahvi 21 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 21 lõike 1 punktist 5 jäetakse välja sõnad «ja kande avaldamise kulude»;
8) paragrahvi 21 lõiget 1 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:
« 61) perekonnaseaduse § 212 lõikes 1 nimetatud abikaasade notariaalselt tõestatud teade, kui kande tegemist taotletakse perekonnaseaduse § 212 alusel.»;
9) paragrahvi 21 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
10) paragrahvi 29 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Kandemäärus, millega kandeavaldus jäetakse rahuldamata või millega määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, toimetatakse kätte mõlemale abikaasale ja neid registriasjas esindanud notarile, samuti avalduse esitanud perekonnaseisuasutusele või notarile tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.»;
11) paragrahv 30 tunnistatakse kehtetuks;
12) paragrahvi 36 lõige 1 muudetakse paragrahvi ainsaks lõikeks ning lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.
§ 219. Alaealise mõjutusvahendite seaduse muutmine
Alaealise mõjutusvahendite seaduse (RT I 1998, 17, 264; 2006, 55, 405) § 20 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 3) teha lapse elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele ettepanek laps perekonnast eraldada;».
§ 220. Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse muutmine
Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse (RT 1992, 28, 370; RT I 2009, 11, 67) §-d 63 ja 66 tunnistatakse kehtetuks.
§ 221. Korruptsioonivastase seaduse muutmine
Korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 2009, 5, 35) § 10 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Käesoleva seaduse §-s 9 loetletud kaasomandis olevad asjad ja õigused deklareeritakse, näidates ära ametiisiku osa kaasomandist. Ühisomandis olevast varast tuleb deklareerida ametiisiku nimele registreeritud vara ning ühisomandis olevad kinnisasjad ja transpordivahendid, sõltumata sellest, kelle nimele need on registreeritud. Varalisi kohustusi, mille eest ametiisik vastutab kaasvõlgnikuna seaduse kohaselt, ilma et ta oleks sõlminud võla aluseks olevat lepingut, ei pea deklareerima.»
§ 222. Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse muutmine
Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduses (RT I 1997, 51, 824; 2008, 56, 313) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
1) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
« (21) Kui mees on andnud kirjaliku nõusoleku abikaasa kunstlikuks viljastamiseks, loetakse laps temast põlvnevaks.»;
2) paragrahvi 17 lõikes 4 asendatakse tekstiosa «perekonnaseaduse § 39 lõikele 3 ja §-le 41» sõnadega «isaduse omaksvõtu sätetele»;
3) paragrahvi 21 lõikest 2 jäetakse välja teine lause;
4) paragrahvi 21 lõikes 3 asendatakse tekstiosa «perekonnaseaduse §-le 41 ning § 43 lõigetele 1 ja 3» sõnadega «isaduse omaksvõtu sätetele»;
5) paragrahvi 22 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 24 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Käesoleva seaduse §-s 23 ettenähtud kunstliku viljastamise tulemusena sündinud laps loetakse vastavalt perekonnaseaduse §-le 83 põlvnevaks naisest, kes on tema sünnitanud. Lapse põlvnemine isast tehakse kindlaks vastavalt käesoleva seaduse §-dele 17, 21 ja 22.»
§ 223. Nimeseaduse muutmine
Nimeseaduse (RT I 2005, 1, 1) § 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 14. Isikunime taastamine lapsendamise kehtetuks tunnistamise korral
(1) Lapsendamise kehtetuks tunnistamise korral taastatakse lapse lapsendamise eelne isikunimi.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul on vaja käesoleva seaduse § 4 lõikes 5 nimetatud isiku nõusolekut.»
§ 224. Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse muutmine
Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse (RT I 1998, 107, 1766; 2008, 59, 330) § 19 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
«Alaealist isikut ei või steriliseerida.»
§ 225. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; 2009, 48, 321) § 56 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
« (11) Hagiavalduse esitamisel soetisvara tasaarvestamiseks või ühisvara jagamiseks perekonnaseaduse § 37 lõikes 1 ja § 53 lõikes 1 sätestatud alustel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast, kuid mitte rohkem kui 10 000 krooni.»
§ 226. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine
Sotsiaalhoolekande seadust (RT I 1995, 21, 323; 2009, 53, 360) muudetakse ja täiendatakse järgmiselt:
1) paragrahvi 154 lõike 1 punktid 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
« 3) kohtulahendist lapse vanemalt isikuhooldusõiguse piiramise või täieliku äravõtmise kohta;
4) kohtulahendist lapse vanematest eraldamise kohta;»;
2) paragrahvi 24 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Laste hoolekande ning eestkoste korraldamiseks ja laste arenguks soodsa keskkonna kujundamiseks valla- või linnavalitsus:
1) toetab ning nõustab last, tema eestkostjat ja lapsi kasvatavaid isikuid, tehes koostööd perekonnaliikmete ja teiste isikutega ning asjaomaste asutustega;
2) töötab välja ja viib ellu lapsi arendavaid ja kaitsvaid sihtprogramme ja projekte;
3) vajaduse korral määrab lapsele või last kasvatavale isikule tugiisiku või -perekonna;
4) selgitab välja eestkostjateks sobivad isikud, teostab nende tegevuse üle järelevalvet ning teavitab kohut nendepoolsest kohustuste rikkumisest ja eestkostetava olukorrast;
5) aitab korraldada lapsendamist;
6) korraldab lapse hooldamise perekonnas, kelle liikmete hulka laps ei kuulu.»;
3) paragrahvi 251 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Perekonnas hooldamisele suunatakse orb ja vanemliku hoolitsuseta laps:
1) kelle vanemad on surnud, tagaotsitavaks kuulutatud või teadmata kadunud;
2) kelle vanematele on nende piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja;
3) kelle vanemate isikuhooldusõigus lapse suhtes on piiratud või täielikult ära võetud;
4) kes on vanematest eraldatud;
5) kelle vanemad kannavad eelvangistust või vangistust vanglas.»;
4) paragrahvi 26 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 7) selgitab välja eestkostjateks sobivad isikud, teostab nende tegevuse üle järelevalvet ning teavitab kohut nendepoolsest kohustuste rikkumisest ja eestkostetava olukorrast.»;
5) seadust täiendatakse §-ga 282 järgmises sõnastuses:
« § 282. Täisealise isiku hooldus
(1) Valla- või linnavalitsus seab hoolduse täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks, kui eestkoste seadmine sellele isikule ei ole vajalik. Hoolduse seadmisel määratakse kindlaks hooldaja ülesanded.
(2) Hooldust teostab valla- või linnavalitsuse poolt määratud hooldaja. Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse hooldatava nõusolekul.
(3) Hooldaja võib hooldatavat esindada üksnes hooldatavalt saadud sellekohase volituse alusel.
(4) Valla- või linnavalitsus lõpetab hoolduse, kui seda soovib hooldatav või kui hoolduse seadmise alus on ära langenud.
(5) Kohaliku omavalitsusüksuse volikogu kehtestab hoolduse seadmise ja hooldaja määramise korra.»
§ 227. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (RT I 2005, 26, 197; 2009, 30, 178) § 219 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad «lapse lahutamisega perekonnast või vanema õiguste äravõtmisega» sõnadega «lapse eraldamisega perekonnast või isikuhooldusõiguse täieliku äravõtmisega».
§ 228. Tulumaksuseaduse muutmine
Tulumaksuseadust (RT I 1999, 101, 903; 2009, 24, 146) muudetakse ja täiendatakse järgmiselt:
1) paragrahvi 19 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Tulumaksuga maksustatakse elatis, mida füüsiline isik saab kohtulahendi või notariaalselt kinnitatud või tõestatud kokkuleppe alusel vastavalt perekonnaseadusele.»;
2) paragrahvi 231 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Lapse üks residendist vanem, eestkostja või muu last perekonnaseaduse alusel ülalpidav isik, kes peab üleval kahte või enamat alaealist last, võib maksustamisperioodi tulust maha arvata täiendava maksuvaba tulu iga kuni 17 aasta vanuse lapse kohta alates teisest lapsest.»;
3) paragrahvi 26 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata tema enda ja perekonnaseaduse § 101 alusel tema ülalpidamisel oleva alla 26 aasta vanuse isiku koolituskulud või eelnimetatud koolituskulude puudumisel ühe alla 26 aasta vanuse Eesti alalise elaniku koolituskulud.»
§ 229. Võlaõigusseaduse muutmine
Võlaõigusseaduse (RT I 2001, 81, 487; 2009, 18, 108) § 533 lõikes 2 ja § 550 lõike 2 teises lauses asendatakse sõna «eestkosteasutuse» sõnadega «kolmanda isiku elukohajärgse kohtu».
§ 230. Perekonnaseaduse kehtetuks tunnistamine
Perekonnaseadus (RT I 1994, 75, 1326; 2006, 14, 111) tunnistatakse kehtetuks.
§ 231. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2010. aasta 1. juulil.
Head lugemist ja paremini mõistmist elektroonilisest Riigiteatajast: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13240237