ENÜ: 100 aastat naiste õigusi: ebavõrdsus ja vaesus jätkuvalt mureks
Parlament tähistas 8. märtsil rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäeva, arutades ja hääletades kahte naiste õiguste komisjoni poolt koostatud raportit: esimene neist puudutab soolist võrdõiguslikkust ja teine naiste vaesust. Samuti võeti vastu tervisealase ebavõrdsuse vähendamist käsitlev raport.
"Euroopa Parlamendis on liiga vähe naisi – 35% – sellest ei piisa, ehkki seda on rohkem kui rahvusparlamentides. Rahvusparlamendid peavad hoolitsema selle eest, et EP-s oleks rohkem naisi. Liikmesriigid peaksid seetõttu võtma vastu vastavad otsused ning õigusliku raamistiku, mis suurendaks naiste osakaalu EP-s," ütles EP president Jerzy Buzek rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäeva tähistamise tseremoonial.
Sõna võtsid ka Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso, Ungari eesistumise esindaja Enikő Győri, naiste õiguste komisjoni esimees Eva-Britt Svensson (GUE/NGL, Rootsi) ning fraktsioonide esindajad.
Ebavõrdsusega võitlemine
Vajadus vähendada sugudevahelisi palgaerinevusi, suurendada naiste osakaalu vastutavatel ametikohtadel ning suurendada naiste tööhõivet on peamised eesmärgid, mis tuuakse välja raportis "Sooline võrdõiguslikkus Euroopa Liidus aastal 2010". Lisaks tuuakse Mariya Nedelcheva (Rahvapartei, Bulgaaria) poolt koostatud raportis esile vajadus laiendada lastehoiuteenuseid ning parandada lastega seotud puhkusi. Raporti poolt hääletas 366, vastu 200 ja erapooletuks jäi 32 saadikut.
Raportis öeldakse ka, et Euroopa Liidu SKT suureneks 30% võrra kui naiste tööhõive, osalise tööajaga töötamise ja tootlikkuse näitajad oleksid meeste näitajatega sarnased.
Vaid 3% suurettevõtete juhtkonna eesotsas on naine. Liikmesriigid peaksid seetõttu rakendama tõhusaid meetmeid, nt kvoodid, et tagada naiste suurem esindatus börsil noteeritud suurettevõtetes ning ettevõtete juhtkondades üldse. Eeskujuks tuuakse siin Norra, Hispaania ning Prantsusmaa.
Parlamendiliikmed nõuavad lisaks siduvate eesmärkide seadmist, et tagada naiste ja meeste võrdne esindatus, samuti tuleb teha täiendavaid jõupingutusi riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.
Võrdse palga seadusandluse jõustamine
Naiste ja meeste palga erinevus on Euroopa Liidus keskmiselt 18% ja ühes liikmesriigis isegi 30%, ütlevad saadikud ning nad paluvad ELi liikmesriikidel rakendada nõuetekohaselt õigusakte, mis nõuavad võrdset palka võrdse töö eest, ning paluvad komisjonil kohaldada sanktsioone liikmesriikide suhtes, kes seda ei tee.
Vaesuse kõrvaldamine
85 miljonit eurooplast elab allpool vaesuspiiri ja 17% kõigist naistest ELi 27 liikmesriigis elavad vaesuses, märgivad saadikud Rovana Plumbi (Sotsiaaldemokraadid, Rumeenia) poolt koostatud teises raportis. Makromajandus-, raha-, sotsiaal- ja tööhõivepoliitika tuleks läbi vaadata, et tagada naiste jaoks miinimumsissetulek ning majanduslik ja sotsiaalne õiglus, ütlevad saadikud. Raport võeti vastu kätetõstmisega.
Majanduskriis võib suurendada tervisealast ebavõrdsust ELis
Edite Estrela (Sotsiaaldemokraadid, Portugal) koostatud resolutsioonis juhib parlament tähelepanu vajadusele säilitada ja parandada üldist juurdepääsu tervishoiusüsteemidele ja taskukohasele tervishoiule. Rohkem tuleb arvestada haavatavate gruppide erivajadustega, nt naiste, vanurite, dokumentideta sisserändajate ja rahvusvähemuste vajadustega. Raporti poolt hääletas 379, vastu 228 ja erapooletuks jäi 49 saadikut.
2007. aastal varieerus ELis meeste eeldatav eluiga sünnihetkel liikmesriigiti 14,5 aasta võrra, samas kui naiste puhul oli see näitaja 8,3 aastat.