Ekspert: soorollide pealesurumine algab sünnihetkest. Merike Tamm
Eeldus, et lapsed käituvad vastavalt nende soole, tekib juba sünnihetkel ning seda süvendatakse kogu elu, kuid see võtab inimestelt ära terve rea valikuid tulevaseks eluks. Seetõttu püütakse spetsiaalse strateegiaga ühiskonna suhtumisi muuta.
Ettekujutus soole vastavast käitumisest algab põhimõtteliselt juba siis, kui ema last ootab, ütles sugupooleuuringute rühma kuuluv Anu Laas Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudist. «See avaldub juba titele riiete valikul,» lausus ta.
«Aga samamoodi läheb asi edasi – ühes uuringus küsiti emade käest, kuidas nende titt käitub. Kõik poiste vanemad olid veendunud, et tal on jõuline hääl, tugev titt. Kui sündis tüdruk, olid vanemad kindlad, et laps on õrn,» tõi ta näiteid.
«Uuringutes märgitakse, et gender ehk sotsiaalne sugu tähendab seda, mis inimeste hinnangul on mehelik ja mis naiselik. Vastavalt sellele hakatakse ise käituma ja oodatakse sellist käitumist ka lastelt,» rääkis Laas. «Seda suhtumist hakatakse jõustama – perekonnas, lasteaias, koolis, ka meedias.»
Et seda välja juurida, on ÜROs välja töötatud terve strateegia. «Juba lasteaias tuleks arvestada sooaspekti. Poisid ja tüdrukud on erinevad, nad ei pea saama samaks, aga stereotüüpide rõhutamine võtab neilt ära terve rea valikuid elus,» selgitas Laas.
Vähendab inimeste valikuid
«Kui tüdrukuid kasvatatakse teadmises, et tehnika ei ole sinu jaoks, siis tüdrukuid lähebki poistest palju vähem tehnilistele aladele edasi õppima. Poistele rõhutatakse, et tähtis on võitluslikkus, edukus, võim, juhtimine, domineerimine ja tahaplaanile jääb hoolivus ja õrnus, siis tegelikult võtame ära meestelt soovi minna lasteaiakasvatajaks, õpetajaks,» loetles Laas.
«Nii saamegi ühiskonna, kus jõupositsioonilt tehakse otsuseid, kus nõrgema poole hääl ei jõua otsustusprotsessidesse, naised töötavad hoolitsevatel erialadel nagu hariduses, meditsiinis õendus,» märkis Laas. «Ja kuna neil pole esindusorganeis piisavalt hääleõigust, ei suuda nad neil erialadel sõdida oma palga eest, mistõttu on terves maailmas nii, et seal, kus rohkem naisi kogunenud mingile erialale, kipub töötasu olema keskmisest madalam. Saame kurva pildi ühiskonnast.»
Uuringud, mis otsivad võimalusi, kuidas naised saaksid parandada oma positsiooni ühiskonnas, et neil oleks kõrgem palk, on jõutud ikka sinna välja, et seda ei saagi kuidagi muuta, kui otsustuskogudes istub enamus meesterahvaid.
«Sellepärast peetakse oluliseks, et naised läheksid volikogusse, riigikokku, oleksid edukad ministrikandidaadid – ja mitte ainult sotsiaalministri kohale, vaid ka rahandus- või kaitseministri kohale,» sõnas Laas.
Eesti ei aktsepteeri
ÜRO-s ja Euroopa Liidus on strateegia nimetus gender mainstreaming ehk sooaspekti arvessevõtmine. «Siin on välja töötatud lahendused eri valdkondade jaoks – hariduse, meditsiini, ka lasteaedade jaoks…»
Eri riigid on selle rakendamisega eri kaugusel ja kui näiteks Saksamaa on selle elluviimiseks väga suuri pingutusi teinud, siis Eestis seda ei aktsepteerita siiani.
«Meil pole ühiskondlikku konsensust, aga ükski minister ega kohalik omavalitsus seda strateegiat üksi ellu ei vii. Kui midagi on tehtud, siis ainult välise initsiatiiviga – näiteks Kuressaares ja Narvas vaadati eakate elu ja leiti, et vanadel meestel on hooldekodus halb olla, sest kõik on seal väga naistekeskselt korraldatud,» rääkis Laas.
Teadlik enese jälgimine
Tema sõnul tuleks lasteaias õpetada poisse ja tüdrukuid omavahel paremini suhtlema, et hiljem koolis ja täiskasvanueas oleks vähem konflikte. «Praegu on nii, nagu ka minu poeg ütles: loomulikult meie mängisime autodega oma autonurgas ja tüdrukud nukkudega. Omavahel mängimist peaksid lasteaiaõpetajad rohkem initsieerima.»
Samuti tuleks lastevanematel rohkem iseennast jälgida, et nad ei hakkaks last soorollide järgi liigselt paika panema.
«Kui ühiskonnas rohkem räägitakse, et pealesurutud mehe ja naise roll piirab lapse valikuid. Siis ehk ollakse rahulikumad, kui laps tahab teha ebatraditsioonilisi asju. Kui lapsevanemad on ise veendunud, et õige ongi see, mida laps tahab teha, ja ei põeta ühiskonna arvamusi, siis hakatakse survestama ka lasteaedu-koole ja välja võitlema rohkem vabadusi, et seal ei oleks ainult poiste-tüdrukute nurki,» arvas Laas.
«Siis oleks meie ühiskonnas rohkem hoolivaid mehi ja enesekindlaid, selge silmavaatega naisi, kes julgevad otsustada-vastutada, oleks me ühiskond tasakaalustatum ja õnnelikum,» lõpetas Laas.
Postimees 04.06.2011
http://www.postimees.ee/?id=459038