Skip to main content

Inga Mikiver: kohtusaalis mõnitatakse emasid.

MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu juhataja Inga Mikiver ütles MTÜ Eesti Emade Ühenduse arvamust kommenteerides, et laste kaudu üritavad vägivaldsed mehed suhte lõpetanud naistele tihti vaid haiget teha ning laste huvidega seejuures keegi ei arvesta.

Kõige kurvem on, kui lahkumineku hammasrataste vahele jäävad lapsed. Seda juhtub ka selliste lahkuminekute puhul, kus poolte omavahelises suhtluses puudus vägivaldsus, eriti räiged vormid võtab see aga neil juhtudel, kui tegemist on vägivaldse mehega.

Arvestama peab seda, et enamikul juhtudel on laps pealt näinud, kuidas isa on löönud ema ja tal on tekkinud hirmureaktsioon isa suhtes. Meil on käinud nõustamistel ahastuses naised, kes räägivad sellest, kuidas käituvad nende väikelapsed enne ja pärast isaga kohtumist. Paraku on olemas kohtuotsused, mida peab täitma.

Meie praktika näitab, et eriline võitlus lahkumineku puhul käibki väikelaste ümber – üks isa nõudis kohtu kaudu isegi 6-kuust rinnalast igaks nädalalõpuks Eesti teise otsa.

Välismaalastest isad, kes ei räägi eesti keelt, nõuavad paariaastast last mitmeks päevaks nädalas enda juurde. Ja saavadki selle õiguse, sest neil on rahakott, mis võimaldab palgata tippadvokaate – vähekindlustatud naine peab leppima tasuta riigi pakutud õigusabiga, mille kvaliteet on küsitava väärtusega.

Väikelaps, kes ei suuda põhjendada, miks ta isa juurde ei taha minna ja rääkida sellest, mida ta isaga üldse teeb, ongi selleks sihtgrupiks, kelle kaudu üritatakse naisele veel haiget teha nii palju kui võimalik. Oleme kuulnud lugusid kohtusaalidest, mis tunduvad uskumatutena.

Mehed nõuavad isadena oma õigusi ja tugevate advokaatide kaasabil ka saavad. Kui palju arvestatakse aga nendel juhtudel, kui isale antakse õigus väikelaps mitmeks ööpäevaks kodust ära viia, lapse huve? Julgen väita, et Eesti riigis puudub lapsi ja nende emasid kaitsev hoiak.

Lapse õigusest kohtuda oma isaga on tehtud lapse kohustus. Kohtusaalis kohtunikud tihti veel mõnitavad emasid. Eestis ei ole kohtunikud saanud lähisuhtevägivalla teemalist koolitust. Euroopa arenenud riikides lahendavad selliseid küsimusi eriväljaõppe saanud kohtunikud.

Riigil puudub tegevus selles suunas, et oleks garanteeritud lapsele mõlema vanema elatisraha. Olukorras, kus üks vanem mingil põhjusel ei saa/või ei taha lapsele elatist maksta, peaks maksjaks olema riik, kes hiljem selle vanemalt välja nõuab.

Praegu võivad lahkumineku korral lapse elamistingimused oluliselt halveneda, kuna jäävad sõltuvusse ainult ühe vanema sissetulekutest. Vanemalt tuleb nõuda ka tema kohustuste täitmist, mitte ainult kaitsta õigusi kohtumistele lapsega.

Naistele soovitan:

  1. Füüsilise vägivalla tunnused tuleb fikseerida arsti juures. Politseisse tuleb teha avaldus. Hiljem, kui Teie vägivaldne mees asub kohtu kaudu nõudma õigusi lapsele, saate tõestada vägivaldsust.
  2. Kohe esimeste vägivallatunnuste puhul tuleb hakata koguma tõendeid ja salvestusi, et lisada neist koopiad politseisse tehtud avaldusele.
  3. Kaaluda hoolega mehe tegelikke käitumismotiive, kui ta suhete alguses halvustab teisi naisi/mehi, «kaitseb» oma väljavalitut iga võõra pilgu ja sõna eest – kõik see võib naise enda vastu pöörduda.
  4. Vaadake hoolega mehe suhtlemist oma ema, õe või mõne teise naisega tema enda lähikonnast. Kui mees ei suuda austada oma pereliikmeid, ei austa ta tulevikus ka oma naist.
  5. Vägivald ei ole ainult füüsiline kallaletulek, vaid keelamine suhelda sugulaste ja sõpradega, õppida või käia kursustel ja tegeleda oma huvidega. Kooselu peaks võimendama partnerite häid omadusi, mitte keelustama neid.
  6. Mõelge, kas tahate sellelt mehelt lapsi. Kindlasti leidke olukorra lahendamiseks võimalus enne, kui teil on suur pere ja lahkuminek on väga keeruline. Laps on alati peresisese vägivalla kaasohver.
  7. Küsimuste või kahtluste puhul pidage nõu spetsialistidega.

Artukkel leitav: http://www.naine24.ee/466128/inga-mikiver-kohtusaalis-monitatakse-emasid/