Nn superemadel on sagedamini depressioon. Toimetas Kirsikka Kurg.

Kuigi töötavad emad kannatavad harvemini depressiooni all kui nende kodused suguõed, on siiski ohtlik uskuda nn superema müüti. Viimase uurimuse järgi on töötavate emade seas rohkem depressiooni sümptomeid nendel, kelle meelest saab karjääri ja kodust elu väga kerge vaevaga ühendada. Tervise säästmiseks tuleb mõista, et töö ja eraelu vahelise tasakaalu saavutamiseks on vaja teha mõningaid järeleandmisi.

Washingtoni ülikooli teadlase Katrina Leuppi sõnul üritavad naised tihti endale kinnitada, et nad jõuavad kõike. Tõde on aga, et paljud töökohad ei arvesta endiselt lapsevanemaks olemise lisakohustustega. Leuppi sõnul on paratamatu, et kodu ja töö vahel aja jagamine nõuab teatud ohvreid, nagu töötundide vähendamine ning abikaasa toele lootmine.
 
Uurimuses analüüsiti 1600 naise küsitluse tulemusi. Vabatahtlikud noored naised vastasid töö ja eraelu tasakaalu puudutavatele küsimustele, hinnates kui palju käivad esitatud väited (nt “Naine, kes täidab kõiki kohustusi oma pere ees, ei saa omada tööd väljapool kodu” ja “Naine on kõige õnnelikum, kui saab jääda koju koos oma lastega”) nende kohta. Hiljem, kui uurimuses osalenud naised said 40-aastaseks, mõõdeti nende depressiooni taset. Kõik vabatahtlikud olid siis abielus ja nende seas oli nii koduseid kui ka töötavaid emasid.
 
Leuppi analüüsi tulemused kinnitasid varasemaid uurimusi, mille järgi on töötavate emadel vähem depressiooni nähte kui kodustel emadel. Teadlase sõnul on tööl käimine väga oluline naise tervisele, nõustudes väitega, et kodune lapsevanem olla on raske.
 
Töötavate emade hulgas ilmnes aga rohkem depressiooni nendel naistel, kes noorena nõustusid kindlalt väidetega, et tööl käimist ja perekonna eest hoolitsemist saab väga kergesti ühendada. Realistlikumate vaadetega töötavatel emadel oli depressiooniga vähem probleeme. Nn superema suhtumisega naised tundsid süütunnet, kui nad ei suutnud oma eesmärke ilma järelandmisteta täita. Leuppi sõnul on seetõttu oluline, et inimesed
mõistaksid oma võimete piiri.
 
http://teadus.err.ee/artikkel?id=4987&cat=1