Hei, sutenöör, ära valeta! Kadri Ibrus, reporter
Jah, ma räägin sinuga, kes sa ilmud iga natukese aja tagant Eesti meediasse oma mõttearendustega sellest, miks ikka rohkem naiskodanikke ei võiks prostitutsiooni imelisse maailma sukelduda. Ehk siis – sinu heaks töötada.
Tuleb kahetsusega tõdeda, et erilisi raskusi sul endale esinemiskoha leidmisega ei ole. Millegipärast kohtab sind küll anonüümselt, kuid samal ajal pretendeeriksid sa nagu mingi spetsialisti rollile. Saavutusena on kirjas, et aastaid edukalt inimesi müünud oma ala asjatundja. Jagab lahkelt nõu algajatele ja uudishimulikele. Sellest, kuidas asjad „tegelikult” käivad. Ma saan aru, et sul ei ole olnud ema, kes oleks sulle inimeste kohtlemise algtõdesid õpetanud, aga tea, et valetada ei ole ilus. Sinu jutt lindpriidest enesemüüjatest ei vasta tõele, sa tead seda väga hästi. Miks sa ei räägi sellest, kuidas sa nimetad avalikkuse ees oma värbamiskampaania ajal oma tööjõureserve lõbutüdrukuteks, kui aga uus tulija on esimene kord oma „töö” ära teinud, muutub tema ametinimetus räpaseks litsiks ja sa hakkad talt avalikustamisega ähvardades ja häbistades järgmisi kordi välja pressima. Sellega hoiad sa neid oma lõa otsas.
Räägi ausalt, et su peamine teenistus tuleb psüühikahäiretega inimeste arvel, kes ei saa isegi aru, mida nad teevad. Sa klõpsutad vaimupuudega noorest tüdrukust alastipilte, paned need internetti üles ja hakkad cash’i sisse nõudma. Sa võtad verepilastuse ohvrist teismelise tüdruku, näed, milline elav laip ta on, ja su peas lööb põlema tuluke: kasumi kasv! Sa näed võlgades nälgivat mitme lapse ema ja su silmis tiirlevad euroderullid. Sa sunnid enda heaks töötama ja „peret” üleval pidama ka oma elukaaslase. Sellest sa millegipärast ei räägi.
Ära valeta eesti inimestele teenitavatest summadest – kõik, mis üldse teenitakse, läheb sinu enda taskusse. Räägi parem võlaorjusest, mida sa oma semudega neile tekitad. Räägi haigustest, peksmistest ja vägistamistest. Kuula nüüd. Sutenöör räägib, kui kana pissib. Kirjutada ka ei tohi. Ja televisiooni minna samuti mitte. Istud vagusi ja seletama hakkad alles siis, kui ise oled hakanud prostituudi ametit pidama. Vaat sellest tahaks tõesti kuulda, mis tunne oli!
Lisaks mõned kommentaarid:
- Kahe lapse ema
Tubli, Kadri Ibrus!
Enam täpsemalt seda väljendada ei saakski! Anna neile ja jätka samas vaimus!
Mulle meeldib väga su oskus, julgus ja tahe asju õige nimega nimetada. Kui siiraid rääkijaid rohkem, ehk hakkavad ka seda delikaatset eluala puudutavad seadused muutuma…Kaob karistamatuse tunne. Üks nõks siin on: ka võõraste elude-tervistega kaubitsejad on psüühikahäirega – säärane teguviis võimaldab neil end tunda omamoodi heategijatena ning kuningatena omaenda loodud väikeses impeeriumis. Nende probleemid ja väärastunud tundeelu algavad rohujuure-tasandilt. Siin on riigil tuline sõna kaasa rääkida: kuidas välistada ostu-müügi vajadus juba eos?
Probleemiks on, et prostituudi ameti ümber levib kerge romantika ja glamuuri oreool; samuti ilmselt ka suure raha…
Kui nüüd inimese seksuaalkäitumist läbi ajaloo jälgida, siis see tahk elust on tõeliselt mitmetahuline ja kirju…Realistlikult mõeldes jääb sellele ametile alati palju ka pooldajaid
Siiski,veelkord: oled vapper, et selle pahupoolt valgustad, hoian pöialt.Need sõnad lõikavad valusalt, ja peavadki.
Kahe lapse ema Tallinnast
Mulle, kes ma praegu tööd otsin on jäänud teravalt silma mingi Eurostrip agentuuri nn. "töökuulutused" kus otsitakse hostesse, strippareid ja muid jalakeerutajaid. Õudselt tüütu ja nõme on pidevalt selle agentuuri töötaja poolt postitatud kuulutusi nt. Delfi töönurgakeses lugeda. Kummaline, et tihti kustutatakse sealt modede poolt kiiresti ära mõned poliitilised teemad, samas, kui prostitutsioonile õhutavad üllitised ehivad seda saiti tänaseni ja pidevalt postitatakse uusi, lubadusega, et tubli "töö" korral teenib noor 1600€ kätte.
Ka teised meediaväljaanded on kehamüümisega seotud isikuid promonud. Eriti ühte härrasmeest, kellele tihti meeldib pildile jääda karja noorte naiste keskel, istudes mugavalt tugitoolis, Lloydi kingadesse kängitsetud jalg üle põlve ja sigar hooletult näppude vahel. Huulil aga rahulolev-ülbe aeratus- MINA saan seda kõike endale lubada.
Mind huvitab, et kaua veel meie riik seda tolereerib?
Beiruti tantsija