Tõestatud seosed skisofreenia ja toidu talumatuse vahel
Skisofreenia on ebaselge põhjusega neuropsühhiaatriline häire. 2009. a. perede uuring dokumenteerib, et skisofreenia hõlmab mõlemat, nii geneetilist kui keskkondlikku komponenti. Paljud uuringud viitavad immuunsuse aktivatsioonile skisofreenia puhul, mis on oluliseks keskkondlikuks faktoriks paljudel selle häire juhtudel (Moscavitch jt 2009).
Skisofreenia puhul on ammu räägitud seostest gluteenitalumatusega. Juba 1960.-ndatel pidas uurija F.C. Dohan võimalikuks, et skisofreenia madal esinemissagedus ühe Vaikse Ookeani lõunaosa saare kogukondades on seotud madala piima ja nisu tarbimisega nende rahvaste seas. Dohan arvas, et skisofreenia põhjuseks võib olla geneetiline defekt, mille tõttu inimesed ei suuda omastada gluteeni ja kaseiini, ning liigne lagundamata peptiidide hulk soolestikus on vastutav skisofreense käitumise eest. Dohan leidis biopsiaanalüüsidele toetudes, et skisofreenikute reaktsioon gluteenile ei ole sama, mis tsöliaakiahaigetel. Ta arvas, et teraviljagluteen ja piimatoodetes sisalduv kaseiin võivad avaldada tundlikele indiviididele tugevat psühhoaktiivset mõju. Dohan rakendas GVKV dieeti psühhiaatriaosakonnas, kuid kahjuks jäi dieet lühiajaliseks, sest kõik haiged, kes osakonnast lahkusid, lõpetasid dieedi. Dieedil olijad aga kirjutati haiglast välja kaks korda kiiremini kui teised (Dohan 1966, 1988).
Singh ja Kay saavutasid 1976. a. skisofreenikute seisundi paranemise GVKV dieediga ning näitasid seisundi halvenemist gluteeni uuesti manustamisel (Singh, Kay 1976). Gluteeni tarbimise lõpetamisel paranemine taastus. Nad järeldasid, et gluteenil on skisofreeniat soodustav toime. Karl Reichelt oma meeskonnaga näitas, et gluteenivaba dieet mõjutab skisofreenikutel peptiidide sekretsiooni uriini kaudu ning kliinilist pilti (Reichelt et al 1990). Drysdale leidis skisofreenikute plasmast peptiidi sisaldava fraktsiooni, mis seob opioidseid retseptoreid ja tekitab rottidel hüperaktiivsust (Drysdale et al 1982). Leitud peptiididel on opioidne ja dopamiinergiline aktiivsus.
Reichelt oma meeskonnaga on leidnud skisofreenikutel kasomorfiine, gliando- ja glutenomorfiine, samuti IgA antikehi gliadiini, beeta-laktoglobuliini ja kaseiini vastu ilma tsöliaakia sümptoomideta. Põhjuseks soole limaskesta suurem läbilaskvus peptiididele. Reichelt ja tema kolleegid arvavad, et skisofreenia puhul on oluline kasutada GVKV dieeti ja seda pikaaegselt, sest muutused on väga aeglased. Dieet peab tulemuste saamiseks kestma vähemalt pool aastat kuni aasta. Mõnikord on saadud häid tulemusi ka alles nelja aasta pärast (Reichelt et al 1990, 1995, 1996, 1998). Need uuringud, mis väidavad, et dieedil pole mõju, on kõik olnud lühiajalised.
Tsöliaakiahaigusel ja skisofreenial on umbes ühesugune esinemissagedus, kuid hiljutised epidemioloogilised uuringud näitavad tsöliaakiahaiguse suuremat esinemissagedust skisofreenia korral. Selle põhjus ei ole teada, kuid teadmised immunoloogilistest markeritest ja gluteenitalumatusest skisofreeniaga patsientidel võivad olla nende ravi jaoks olulised. 2009. aastal teostatud uuring leidis, et skisofreeniaga isikutel on kõrgemad antikehade tiitrid, mis on seotud tsöliaakia ja gluteenitalumatusega. Järgmisel aastal teostatud uuring tuvastas samuti seose skisofreenia ja tsöliaakiale iseloomuliku gliadiinivastaste antikehade tõusu vahel, kuid immuunvastused erinesid tsöliaakiahaiguse omadest. Samuti on leitud uute skisofreeniajuhtude puhul Ameerika sõjaväelastel piimakaseiini vastaste antikehade tõusu. Fakt, et ainult gluteeni eemaldamine toidust ei anna tulemusi, viitab sellele, et ka kaseiin võib olla skisofreenia sümptomitega seotud. Mehhanism võib olla seotud kasomorfiinidega – Reichelt on oma varasemates uuringutes leidnud suurenenud hulgas kasomorfiine selle diagnoosiga haigete uriinist (Niebuhr jt 1011)
Üks osa antigeenidest, mis on võimeline esile kutsuma pikaleveninud immuunvastust, on toiduantigeenid, kaseiin piimatoodetest ja gluteen teraviljast. Tõusnud antikehi kaseiinile jt toiduantigeenidele on leitud skisofreenia korral korduvalt (Reichelt ja Landmark 1995, Reichelt jt 1996, Severance jt 2010).
Allikas: Annely Sootsi Tervisekool: www.tervisekool.ee