Millal saab haigekassalt hüvitist?

Eesti haigekassa maksab ravikindlustatud inimestele hüvitisi, mida Eestis on kolme tüüpi: töövõimetushüvitised, täiendav ravimihüvitis ning hambaravihüvitised. Kuidas neid taotleda ning kellel on neid õigus saada, sellest alljärgnevalt.

Ajutise töö-võimetuse hüvitis

Ajutise töövõimetuse hüvitis on rahaline kompensatsioon, mida makstakse ravikindlustatud isikule, kellel jääb ajutise töövabastuse tõttu saamata sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, töövõimetuslehe alusel. Hüvitis arvutatakse eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel, ühe töövõimetuslehel oldud päeva tulu saamiseks jagatakse eelnenud kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu arvuga 365.

Ajutise töövõimetuse hüvitise maksmise kord sõltub töövõimetuslehe liigist ja töövõimetuse põhjusest. Hüvitise saamiseks tuleb arstilt saadud töövõimetusleht viia tööandjale, kes lähetab selle omakorda haigekassasse. Haigekassa maksab hüvitise välja 30 päeva jooksul alates nõuetekohaselt vormistatud dokumentide laekumisest haigekassasse.

Haigushüvitis

Haigestumise, karantiini, olme- ja liiklusvigastuse ning viimase tagajärjel tekkinud tüsistuse või haigestumise korral üldjuhul 1.–3. haiguspäeva eest hüvitist ei maksta. Alates 4. päevast maksab hüvitist tööandja 70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust, haigekassa maksab hüvitist alates üheksandast päevast. Haigekassa makstava haigushüvitise määr on samuti 70%, kuid selle arvutamise aluseks on inimese eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu.

Muudel juhtudel (nt kutsehaigestumine, tööõnnetus (sh tööõnnetus liikluses ja tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus või haigestumine), riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel saadud vigastus) maksab hüvitist vaid haigekassa, tehes seda töövabastuse teisest päevast.

Teisest päevast maksab haigekassa hüvitist ka juhul, kui töövõimetuslehe põhjuseks on terviseseisundile vastava töö andmine ja üleviimine kergemale ametikohale ning tööandjal polnud rasedale vastavat tööd anda. Kui tööandjal on viimati nimetatud põhjusega töövõimetuse perioodil töötajale kergemat tööd anda, hüvitab haigekassa kergemale tööle üleviimisega tekkinud palgavahe töövõimetuslehe esimesest päevast.

Raseda haigestumise ning tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste tõttu väljastatud haiguslehtede puhul tööandja hüvitist maksma ei pea, siis maksab haigushüvitist haigekassa alates 2. päevast.

Haigushüvitist on inimesel õigus saada 120, arstliku ekspertiisi otsuse korral kuni 182 päeva järjest. Maksimaalselt hüvitatakse 250 haiguspäeva aastas.

Töövõimetuspensionärile ja vähemalt 65aastasele töötajale makstakse hüvitist ühe haiguse korral kuni 60 päeva järjest ja kokku 90 päeva aastas.

Haiguslehe võib võtta ka pikemaks ajaks, kuid siis haigushüvitist enam ei maksta.

Sünnitushüvitis

Kui sünnib laps, on tööl käival tulevasel emal lapsega kodus olemiseks õigus võtta sünnituspuhkust ning saada sünnitushüvitist. Seda makstakse üldjuhul 140 päeva eest, sünnituspuhkuse esimesest päevast 100% eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulust.

Kui naine on lapsehoolduspuhkusel ning rasestub sel ajal uuesti, on tal õigus võtta uus rasedus- ja sünnituspuhkus ning saada uuesti ka sünnitushüvitist.

Selleks tuleb lapsehoolduspuhkus katkestada ja esitada tööandjale avaldus.

Hooldushüvitis

Hüvitist makstakse haige pereliikme põetamise esimesest päevast ja 80% määraga eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulust. Alla 12aastase lapse põetamisel makstakse hüvitist kuni 14 päeva eest ühe haigusjuhu kohta.

Muudel juhtudel saab hooldushüvitist kuni 7 järjestikuse päeva eest.

Lapsendamishüvitis

Alla 10aastase lapsendamisel saab hüvitist kuni 70 päeva eest 100% määraga eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulust.

Täiendav ravimihüvitis

Kallite ravimite kasutajad või kroonilised haiged, kes peavad ravimeid tarvitama pika aja vältel, saavad taotleda täiendavat ravimihüvitist. Täiendavat ravimihüvitist maksab haigekassa siis, kui inimene on soodusravimeid ostnud rohkem kui 384 euro eest kalendriaastas. Hüvitise suurus sõltub kulunud summast, maksimaalselt makstakse kindlustatule seda 623 eurot.

Täiendavat ravimihüvitist arvutatakse kalendriaastas soodusravimitele kulutatud summast, millest lahutatakse inimese omaosalus ja ravimi hinnaosa, mis ületab piir- või hinnakokkuleppe hinda. Hüvitise arvestamisel ei võeta arvesse käsimüügiravimitele ja soodustust mitteomavatele retseptiravimitele tehtud rahalisi kulutusi.

Täiendava ravimihüvitise taotlemiseks peab kindlustatud isik või tema seaduslik esindaja haigekassale ühel korral esitama avalduse. Edasi peab haigekassa ise ravimikulude üle arvestust ja ostutšekke, korduvaid avaldusi vms esitama ei pea. Avalduse võiks teha ka siis, kui inimene pole oma kulutuste suuruses kindel. Ning selleks, et kõik sujuks, tuleb haigekassat kindlasti teavitada isiku- või pangaandmete muutustest.

Avaldust saab esitada riigiportaali eesti.ee kaudu, posti teel haigekassa klienditeenindusbüroosse saates, tuua avaldus klienditeenindusbüroosse või saata avaldus digitaalselt allkirjastatuna e-posti teel. Täiendava ravimihüvitise taotlemise avalduse blankett on saadaval haigekassa klienditeenindusbüroodes, Eesti Posti postkontorites ning haigekassa koduleheküljel. Kui avalduse esitab kindlustatu seaduslik esindaja, peab ta avaldusele lisama koopia esindusõigust tõendavast dokumendist.

Hüvitis kantakse pangakontole 25. aprilliks, 25. juuliks, 25. oktoobriks ja 25. jaanuariks.

Hambaravihüvitised

Hambaravihüvitise saamiseks peab olema kehtiv ravikindlustus ning ravi võib saada kõikjal Eestis.

Hambaravihüvitis

Hambaravihüvitist saavad vähemalt 63aastased inimesed ning vanadus- ja töövõimetuspensionärid 19,18 eurot aastas. Rasedad, alla 1aastase lapse emad ja suurenenud hambaravi vajadusega inimesed saavad hüvitist 28,77 eurot aastas.

Hüvitise saamiseks on vaja esitada haigekassale avaldus, tasumist tõendav dokument (näiteks tšekk) ja vajadusel arstitõend (rasedad ja suurenenud hambaravi vajadusega inimesed). Haigekassa kannab hambaraviteenuse hüvitise kindlustatud isiku pangakontole hiljemalt kuue kuu jooksul avalduse laekumisest.

Hambaproteeside hüvitis

Sellele hüvitisele on õigus vähemalt 63aastastel inimestel, vanadus- ja töövõimetuspensionäridel. Kolme aasta kohta makstakse hüvitist kuni 255,65 eurot.

Hüvitise taotlemiseks on kaks võimalust.

Esiteks võib esitada avalduse proteeside tegijale, kes võib arvest maha võtta kuni 255,65 eurot.

Teise võimalusena tuleb esitada avaldus koos proteeside tegija antud arve, originaaltšeki või muud tasumist tõendava dokumendiga haigekassale.

Haigekassa maksab hüvitise välja 90 päeva jooksul pärast nõutavate dokumentide laekumist haigekassa piirkondlikku osakonda.

Allikas: Õhtuleht, 14.02.2012 http://www.ohtuleht.ee/464494#.Tzn6feNigQQ.facebook