Skip to main content

Sooteadlikkus noorsootöös – arengukoht?

Meedias on viimastel aastatel olnud aktuaalne arutelu erinevuste sallimise ning diskrimineerimise teemal. Selle arutelu fookus on olnud pigem kõikehõlmav kui spetsiifiline. Uusi tuuli arutellu võiks tuua sootundlikust noorsootööst rääkimine.

Arvamuslugu on inspireeritud projektikohtumisest Innsbruckis käesoleva aasta veebruarikuus, mida KÜSK toetas. Kohtusid 11 riigi esindajad, et panna alus sooteadliku noorsootöö võrgustikule ning töötatada välja projektitegevusi.

Mis siis on sooteadlik noorsootöö ja milleks võiks see kasulik olla?

Soolise perspektiivi arvestamine on oluline, et nii tüdrukud-poisid kui noored naised-mehed saaksid oma potentsiaali realiseerida ilma ühiskondlike tavade poolt seatud kammitsusteta.

Seda lähenemist on tarvis, kuna tänapäeva noored üle maailma kogevad oma elus väga kiireid ning dramaatilisi muudatusi (näiteks globaliseerumine, infoühiskond, üleilmne haridus- ja tööturg jne). Niivõrd kiires tempos muutuv maailm on midagi, millega nende vanemate ja vanavanemate põlvkond pole pidevalt kokku puutunud. Muutuvas maailmas kohanev noor võib vajada tuge.

Sooteadlik lähenemine noorsootöös aitab noortel lähtuvalt nende endi huvidest ja kogemustest edukamalt kohaneda, toetab neid olulistele küsimustele vastuste leidmisel, võib aitata leida oma identiteedi/d ja orientatsiooni.

Kus tahes on kohal inimesed, seal võib olla kohal ka sooline ebavõrdsus. Seepärast tuleks liikuda soostereotüüpide vähenemise suunas. Tüüpilised soostereotüübid on näiteks, et noored naised on kogenematud, ei tea ise ka, mida nad tahavad, neid peab õpetama, neid ei huvita poliitika või reaalteadused jne. Võime selliseid soostereotüüpe kohata igal sammul ka Eestis. Parimaid näiteid selle kohta leiame reklaamimajandusest, milles isegi meie lugupeetud ülikoolid on kujutanud noori naisi viisil, mis võib mõjuda alavääristavalt ja šovinistlikult. Probleem on olemas. Mida teha meie noorte heaks, et probleem edasi ei süveneks?
Kuidas läheneda noorsootöös sooteadlikult?

Sootundlik lähenemine noorsootöös hõlmab kõige olulisema komponendina noorsootöötaja enda hinnangute ja eelarvamuste analüüsi, et tal oleks võimalik aidata noori ületada sotsiaalseid ja kultuurilisi takistusi. Sootundliku noortetööga ei sobi kokku hinnangulisus, mis on "kohane" ühele või teisele sugupoolele. Enda hoiakute analüüsis aitavad noorsootöötajat erinevad eneseanalüüsilehed, mida on rahvusvaheliste koolitusprojektide käigus välja töötatud ning mida on käesoleva arvamusloo allikate seast võimalik leida.

Teiseks on oluline disainida noortele sotsiaalselt turvalisi ruume, mille puhul on tarvis kaalutleda, mis osutub erinevast soost ja erineva etnilise päritoluga noortele kõige ohutumaks, mugavaim ja võimalikult stressiväheseks viisiks osaleda noorte ühistegevuses ning jagada oma mõtteid ja ideid Rahvusvahelises praktikas on selleks kasutatud näiteks sugude eraldamist ehk sotsiaalse soo osas orienteeritud gruppide loomist. See on vajalik, et noored saaksid sookaaslastega pingevabas õhkkonnas arutada oma kogemusi ja mõtteid ning et minimaliseerida grupis arvamuste alla surumist, domineerimise ilminguid ja diskrimineerimist soolisel pinnal.
Eestlane võib seda lugedes mõelda irooniliselt tüdrukute- ja poisteklassidele. Kuigi vormilt sarnane, on tegemist siiski teistsuguse lähenemisega. Pelgalt samast soost noorte grupeerimine ei loo veel soolisest võrdõiguslikumat ühiskonda juhul, kui sellega ei kaasne lisapingutusi.

Sobiv näide, tõestamaks minu varasemat väidet, pärineb Innbrucki lähetusest, milles toimus õppekäik noorte töökooli. See tõestas, et väheste toimetulekuoskustega ja/või koolist väljalangenud noored naised julgevad samasoolises grupis tunduvalt enam katsetada nn ebatraditsiooniliste käsitööaladega (metallitöö, puutöö) võrreldes poiste ja tüdrukute segagrupiga, milles tüdrukud hoiavad metalli- ja puukojast eemale. Niivõrd oluline on turvaline tsoon noortele! Heteroseksuaalse orientatsiooniga vastassoost noored võivad segagrupis keskenduda pigem suhetele, kui julgeda katsetada enda jaoks mingit uut tegevusala.

Mida võiks veel kõrva taha panna rahvusvahelisest praktikast?
 
  • Vähemusrahvuste esindajate osalemisel on oluline teada ette, milline on vähemuste keeleoskus ning millisel pinnal konfliktid võivad noorte seas lõkkele lüüa.
  • Erineva etnilise taustaga noortegrupis võivad pinnale kerkida soolised domineerimissuhted, milles rangelt mehi ja naisi eraldavatest kultuuridest pärit noorte seas on nn "esikõnelejateks" vaid mehed. Siin aitab gruppide jaotamine.
  • Traditsiooniliste hoiakutega etnilise vähemuse hulka kuuluvatest perekondadest pärit noorte naiste kaasamine rahvusvahelise projekti ühistegevustesse võib osutuda probleemseks, kuna nende perekond ja kogukond ei pruugi mõista noore naise osalemise motiive. Oluline on sel juhul perekonda kaasata ning nende murekohti ja küsimusi ennetada. Praktikas on tõestanud end, kui meessoost noorsootöötaja räägib isaga, sest see vastab vastava kultuuri traditsioonilistele normidele.
Niisiis, selleks, et saavutada parim noortele, on noorsootöötajal tarvis aeg-ajalt kehastuda avatud ja edumeeldeks uuendajaks, kuid teisel juhul jälle mängida traditsioonilise ühiskonna reeglite järgi. Oluline on, et selle eesmärk oleks üheselt mõistetav – mõlema sugupoole potentsiaali toetamine.

Maari Põim
projektijuht
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus

Kasutatud allikad:


Allikas: http://kyskeesti.blogspot.com/2012_03_01_archive.html