Võrdõigusvolinik: kodutööd ei peaks olema vaid naiste pärusmaa
Raamatupoest leiab kümneid raamatuid, mis õpetavad naisi koristama, moosi keetma või lapsi kasvatama. Soolise võrdõiguslikkuse voliniku sõnul ei peaks kodutööd olema valdavalt naiste pärusmaa.
"Kuidas olla täiuslik koduperenaine. Saa kodujumalannaks ja puhtuse kuningannaks. Kaasaegse majapidamiskunsti õppetükid" kannab pealkirja nunnu-roosa raamatukaas, mille üleval nurgas on kleidikeses naisefiguur, käsi tolmuharjaga graatsiliselt välja sirutatud, kirjutas Õhtuleht.
Raamatut sirvides saab selgeks, et puhtusekuninganna tiitli saavutamiseks peab läbima järgmised õppetükid: kuidas edukalt nõusid pesta, kevadpuhastust teha, riideid pesta ja triikida, kola panipaikadesse paigutada ja pidudeks valmistuda. Et mees koduses majapidamises abiks võiks olla, ei mainita raamatus poole sõnagagi.
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper tõdeb, et hoolimata püüdlustest naisi ja mehi nii tööturul kui kodus võrdsustada, pole need jõupingutused veel vilja kandnud.
"Eestis on jätkuvalt kodutööde tegemise koormus rohkem naiste õlul," nendib Sepper, viidates statistikale, mis näitab, et kodutööd hõlmavad naiste ärkvelolekuajast üle neljandiku ja võtavad meestega võrreldes poole kauem aega.
"Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on siiski sugudevaheline töödejaotus muutunud õiglasemaks ja sooline lõhe nii tasustatud kui ka tasustamata töö puhul vähenenud poole tunni võrra," selgitas Sepper ka Delfile.
Lapsega jääb 90 protsendil juhtudest koju naine
"Sugude võrdsus tähendab, et naiste ja meeste positsioon peaks nii tööturul kui ka koduses majapidamises olema võimalikult võrdne. St tasustamata kodutööd ei peaks olema valdavalt naiste pärusmaa. Seda eelkõige sellepärast, et nii meestel kui ka naistel oleks võimalik ühitada tööd ning pere- ja eraelu, st elada samaaegselt nii täisväärtuslikku pereelu kui ka teostada end ametialaselt."
Võrdsuse nimel peaks võrdõigusvoliniku kinnitusel ka mehed jääma enam lapsehoolduspuhkusele ning sugude võrdsusest tuleks rääkida ka õppeprogrammides. Samuti peaks õpikutest Sepperi sõnul kaduma stereotüüpseid soorolle kujutavad tekstid ja illustratsioonid.
"Samuti peaks nii tüdrukute kui ka poiste puhul õppeasutustes teavitatama, millised erialad on perspektiivikamad, kus on võimalik teha karjääri, saada head palka jne. Tüdrukuid ei tohiks aprioorselt suunata elualadele, kus on väiksem palk ning vähem prestiiži. Ning poistest-meestest ei tohiks eeldada, et nemad on just pere toitjad ja katjad, et nad ei võiks pühenduda, kui nad seda soovivad, kodule, lastele või ametile, kus on tagasihoidlikum palk," kõneles Sepper.
Sepper nentis, et ka voliniku poole pöördutakse endiselt küsimuses, et kodanik on leidnud raamatulettidelt lastele suunatud raamatuid, kus suunatakse tüdrukuid ja poisse teatud traditsiooniliste karjäärivalikute suunas.
"Valitsus on viimastel aastatel seadnud mitmes dokumendis töö ja pereelu ühitamise võimaluste parandamise üheks oluliseks riiklikuks eesmärgiks," lisas Sepper.
Loe ka artiklit Õhtulehes 27.08.2012