ÜRO kaudu ka Eesti asja ajamas. Mart Nutt, Inimõiguste Instituudi juhatuse esimees 16. november 2012

Nüüdseks on täitunud Eesti mitme aasta pürgimus saada ÜRO inimõiguste nõukogu liikmeks.

Tegu on ÜRO võrdlemisi uue, alles 2006. aastal loodud struktuuriüksusega, kuid selle staatust peetakse ÜRO julgeolekunõukogu järel organisatsioonis lausa tähtsuselt teiseks.
Eestile toob nõukokku kuulumine kaasa kohustuse osaleda korralises komisjoni töös. See ülesanne lasub eeskätt meie Genfi diplomaatilisel esindusel ja annab täiskoormusega tegevust ühele-kahele diplomaadile, kuna nõukogu on pidevalt töötav koda. Eestile on see paljuski rutiinne kohustus, kuid pidev koosolekutel osalemine loob võimaluse ka oma ettepanekutega välja tulla. Inimõiguste nõukogu liikme hääl kostab kõvemini kui teistel ÜRO liikmetel ja kui Eestil on rahvusvahelisele üldsusele midagi öelda, siis jõuab sõnum ka tugevamini avalikkuse ette.
Eestis on välja arenenud hea kompetents mitmes inimõiguste valdkonnas: väljendusvabadus, inimõigused ja nende seos internetiga, julgeolekuküsimuste ja inimõigustest kinnipidamise ühitamine. Tänapäeval satuvad riikliku julgeoleku kaitsmise tähe all tihti löögi alla ühiskonna haavatavaimad rühmad: lapsed, naised, vähemused, põlisrahvad, tihti aga tsiviilelanikkond tervikuna. Eesti on nendel suundadel märkimisväärselt aktiivne olnud ka enne inimõiguste nõukogu liikmeks saamist. Riik on tugevasti panustanud ka inimsusvastaste kuritegude ennetamisse ja nende korraldajate vastutusele võtmisse. Aktiivsust näitab muu hulgas tõik, et Eesti on rahvusvahelise kriminaalkohtu asutajaliige.
Kuigi inimõiguste nõukogu on riikidevaheline nõukogu, avardab see koostöövõimalusi Eestis – riigi ja kodanikuühenduste vahel. Inimõiguste Instituut, mis on sõltumatu vabaühendus, saab olla riigile hea partner, eriti just inimõiguste teemade läbitöötamises ja ettepanekute ettevalmistamises. Need teemad, mis on riigi prioriteedid inimõiguste nõukogus – nagu väljendusvabadus, internet, inimõiguste ja julgeolekuküsimused –, on olnud ka Inimõiguste Instituudi töö peasuunad, instituudist võikski kujuneda riigile selle ala kompetentsikeskus. Eesti osalemine inimõiguste nõukogu töös avardab koostöövõimalusi ka teiste kodanikuühenduste jaoks, nii sisulise töö kui ka kontaktide loomise vallas.
Eelkõige aga: mida paremini on maailmas kaitstud inimõigused, seda kindlam on väikeriikide julgeolek.

Allikas: http://linnaleht.ee/4029