Vajaduspõhine peretoetus.
See suvi toob endaga kaasa olulise muudatuse peretoetuste maksmises. Juulikuust hakkavad vajaduspõhist peretoetust saama need, kes enam abi vajavad, ning need, kellel on rohkem lapsi. Nende muudatustega panustab riik laste heaolusse ja arengusse.
Kuigi vajaduspõhine peretoetus võib tehniliselt tunduda keerukana, siis selle põhimõte on lihtne: riik toetab rohkem neid, kes reaalselt abi vajavad ehk madalama sissetulekuga pered.
Lisaks hakkavad märgatavalt suuremat toetust saama kõik pered, kus kasvab kolm või enam last.
Vajaduspõhist peretoetust on õigus taotleda ka neil lastega perekondadel, kes saavad toimetulekutoetust.
Ükski tänane toetus ära ei kao.
Lisaks tõuseb kõigi kolme ja enama lapsega perede kolmanda ja enama lapse toetus seniselt 2015. aastaks 57,54-lt 95,9 euroni.
Perekonnal on õigus vajaduspõhisele peretoetusel siis, kui ta vastab kahele tingimusele:
1) perekonnas on üks või mitu lapsetoetust saavat last;
2) perekonna sissetulek jääb allapoole suhtelist vaesuspiiri.
Kes saab olla taotlejaks?
Taotlejaks saab olla see perekonna liige, kellele makstakse perekonna liikmete hulka kuuluva lapse või laste eest lapsetoetust. Seega peab kohaliku omavalitsuse poole pöörduma see lapsevanem, kes on taotlenud ka lapsetoetust (olenemata sellest, kelle arvelduskontole lapsetoetus laekub).
Perekonna peale saab esitada ainult ühe avalduse.
Kui tegemist on näiteks kärgperega, kus mõlemad vanemad saavad perekonna hulka kuuluva ühe või mitme lapse eest lapsetoetust, peavad nad omavahel kokku leppima, kes neist esitab avalduse vajaduspõhise peretoetuse saamiseks.
Perekonna koosseis
Perekonna koosseisu arvestamisel lähtutakse üldiselt samadest põhimõtetest, nagu toimetulekutoetusegi puhul. See tähendab, et perekonna liikmeteks loetakse abielus või abielulistes suhetes olevad samas eluruumis elavad isikud, nende abivajavad lapsed ja vanemad või muud üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavad või ühise majapidamisega isikud.
Perekonna koosseisu arvatakse ka päevases õppes õppivad õpilased ja üliõpilased juhul, kui nende rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku perekonna elukoha aadressiandmetega.
Erinevalt toimetulekutoetuse määramisest loetakse aga vajaduspõhise peretoetuse määramisel perekonnaliikmeteks ka need õpilased, kelle rahvastikuregistri järgne elukoha aadress ei lange kokku teiste pereliikmetega omaga, kuid kelle eest on pereliige taotlenud lapsetoetust.
Kõigest lähemalt: