Vägistamisohver: “Tänaseni ma ei ole enam suutnud meest puudutada!”. Daniel Sepp

“Olles purjus, ma ei mõistnud, mida ta teha võib. Võtsin kõike naljaga,” jutustab tüdruk, kes pidi enda süütuse vastu tahtmist võõrale mehehakatisele loovutama. Politseiuurimine kellegi süüd ei tuvastanud.

"Tihti ei pruugi sellised seksuaalvahekorrad olla mehe poolt üldse pahatahtlikult peale surutud, sest vahekorra ajal vastupanu ei ole ning ka sõnalist keeldumist ei pruugi üks joobes inimene selgelt väljendada ja teine joobes inimene ei pruugi seda mõista," ütleb Põhja prefektuuri isikuvastaste kuritegude talituse juht Rait Pikaro vägistamise kohta Delfis. Öeldust jääb mulje, et purjus naised on ise süüdi, kui vastu nende tahtmist astutakse seksuaalvahekorda.

Õhtulehele täpsustab Pikaro öeldut: "Juhtumite puhul, kus suguakt on toimunud naise tahte vastaselt ja/või vägivallaga (sh psüühilise vägivallaga) ei ole kahtlust, et tegemist on raske kuriteoga. Kuid sageli jõuab meieni ka kuriteoavaldusi, mille puhul tuleb hiljem uurimise käigus välja, et kuritegu kui sellist ei ole tegelikult olnud ning alustatud kriminaalmenetlus lõpetatakse kuriteokoosseisu puudumise tõttu."

Pikaro tõdeb, et alkohol on selliste kuritegude puhul uurimist raskendav asjaolu: "Alkoholi tarbimise tagajärjel ei mäleta üks või mõlemad osapooled seksuaalakti toimumise täpseid asjaolusid."

"Paluks kasutada kas või üks kord politsei poolt manitsust või õpetust meeste suunas," kirjutab seepeale Katrin. "Miks räägitakse vägistamiste puhul alati naiste süüst? Miks ei räägita, mida teha, kui mees näeb purjus naist? Miks ei räägita, et mees võiks seksuaalvahekorrast loobuda, kui on põhjust naise adekvaatsuses kahelda? Miks mehele on purjusolek vabanduseks, naisele süüks? Miks ei räägita, et vägistamised toimuvad ka koduseinte vahel?"

Elu kõige hullem otsus

"Olin tol hetkel 12," alustab

Tiina (nimed muudetud siin ja edaspidi). "Nägin vanem välja ja suhtlesin igas vanuses inimestega. Enamik neist ei teadnud mu vanust. Mind kutsuti ühele peole. Muidugi otsustasin minna, sest ei tahtnud, et mind sealt kambast välja heidetakse. Seal peol ma tarbisin ohtralt alkoholi. Ja tänu sellele ei ole mul kõik meeles," kinnitab ta politsei andmeid rohkest alkoholitarbimisest.

Siiski mäletab ta hästi, et seksida ta kellegagi ei soovinud.

"Seal oli üks 17aastane poiss. Mäletan, et ta üritas mind alguses kainelt voodisse saada. Teadsin, et see ei oleks õige ja ütlesin talle ei. Hiljem, kui ma juba purjus olin, otsustasin magama minna. Ja see oli mu elu kõige hullem otsus vist. See poiss tuli mulle järgi, lukustas selle toa ukse, kus ma magasin. Olles purjus, ma ei mõistnud, mida ta teha võib. Võtsin kõike naljaga. Ta lihtsalt hoidis mu suud kinni ja siis surus end mulle peale. Edasist ma ei mäleta hästi."

Nutmaajav mälestus

Sündmustest kuulis tüdruk kaaslastelt. "Hommikul mult küsiti, et kas ma tõesti magasin temaga ja kas mul oli hea. Ma ei tea, mis juhtus täpsemalt, aga arstid tegid kindlaks, et see kutt kasutas mind seksuaalselt ära," oskab ta rääkida.

Politsei midagi tõendada ei suutnud, poiss jäi vabadusse ning tüdruk traumaga. "Eks ta kasutas kummi, jah. Tänaseni ma ei ole suutnud kordagi vahekorda astuda," tunnistab tüdruk. "Ma ei ole kordagi mehi isegi puudutanud."

"Romantikast polnud haisugi. Olime minu juures, kahekesi. Ta mainis, et ta tahaks [seksida], ma ütlesin, et ma ei ole valmis selleks," jutustab enda süütuse tahtmatult kallimale loovutanud Maris. Mälestus on küll kurb, ent rohkem vaikida tüdruk ei kavatse.

"Ta tegi kutsikasilmi ja palus, ma polnud sel hetkel just kõige tugevam ja raske oli ei öelda." Korra oli ei siiski juba kõlanud. "Rohkem me ei rääkinud sellest. Ta hakkas lihtsalt peale."

Tüdruk vaikis, sest oli enda sõnul vaimselt liiga nõrk, et ei-sõna korrutama jääda. "Ma lükkasin ta eemale." See ei aidanud. "Ütlesin kõvema häälega, et "EII", ta ei kuulanud mind." Tüdruku vastupanu lõppeski sellega. Jõud noorukist üle ei käinud. "Rohkem ei öelnud ka midagi."

Enda esimesest vahekorrast mäletab Liis vähe ning mälestus on vesine. "Terve aja ma lihtsalt nutsin. Ta pühkis mu pisaraid korra, ma lihtsalt lõin ta kätt eemale." Suhtest enam asja ei olnud. "Ma ei julgenud teda maha jätta ka. Aga lõpuks ta jättis mu ikkagi teise tüdruku pärast."

Kuivõrd tüdruk politsei poole ei pöördunud jäi asi ametliku käiguta, nagu enamik vägistamisjuhtumeid. Soov toimunu lihtsalt unustada varjutab vajaduse teatada enda ärakasutamisest.

"Füüsiline valu oli kohutav, sest seda ei saanud seksiks pidada. See oli lihtsalt ülim rammimine. Aga pigem tegi haiget vaimne valu, tundsin, et ma olin täielik madrats talle."

Abitus olekus inimese ärakasutamisele järgnegu karistus!

"Vägistamisjuhtumid on tingitud mitte naistest ja joomisest, vaid sellest, et mehed mõtlevad vaid alumise peaga. Koolist saati peaks neile pähe raiuma, et abitus olekus inimese ärakasutamisele järgneb karistus," kirjutavad politsei kaheti mõistetavat sõnumit lugenud inimesed oma kommentaarides.

Arvamused jagunevad kaheks: need, kes avaldust hukka mõistavad ning need, kes sellega kaasa lähevad.

"Kuulge, eided, kui te purjus peaga kellegagi k**ite ja pärast kahetsete, siis see pole vägistamine. Teine asi on muidugi, kui keegi kasutab füüsilist vägivalda," on mõned ennast eriti mehelikuna tundvad mehed arvanud.

Enamikus ollakse teist meelt. "Vägistamine on selline jälkus, mida ei unustata ka kümnete aastate möödudes. Vägistajad ei vääri inimeste keskel elamist." On mehi, kes enda kogemusi jagavad: "Sain purjus tüdruku käest ropult sõimata, kui ma keeldusin temaga amelemast. Aga kui ma oleks seda teinud, siis oleksin olnud vastutav?" Talle sekundeerib teine: "Purupurjus tegelastega ikka voodisse ei kipu, vaid saadad ta koju magama, kui oled õige mees."

Allikas: ÕHTULEHT 17.08.2013