Mures kodanikud asuvad Eesti sotsiaalsüsteemi hooldama. Tiina Kangro

Kolmapäeval kutsutakse riigikogu konverentsisaalis ellu uus ja laialdasel võrgustikutööl põhinev kodanikuorganisatsioon Eesti Hooldajate Liit (EHOL).

Mõtte taga on eeskätt viimse kannatuste piirini viidud omastehooldajad, aga ka sotsiaal-, tervishoiu, rehabilitatsiooni ja haridusvalla spetsialistid, kes puutuvad erivajadustega inimeste ja nende perede olukorraga iga päev kokku. Loodava liidu mõte on teha oma hääl poliitikutele paremini kuuldavaks, nõuda riigilt senisest süsteemsemat tööd ja paremaid lahendusi. Samal ajal pakutakse end riigile partneriks lahendusi välja töötama. 
„Sotsiaalteemadega Eestis küll hoogsalt tegeldakse ning kulutatakse ka üksjagu aega ja raha, kuid inimesed jäävad siiski liiga sageli hätta,” kommenteerib liidu loomist telesarja „Puutepunkt” toimetaja Anne Lill. „Läbimõtlemata ja kehvasti töötav sotsiaalsüsteem õõnestab inimvara. See omakorda pärsib majanduse arengut ja asetab suuri riske riigi jätkusuutlikkusele,” lisab ta. 

Telesaate jätk 
Liidu loomise mõte kasvas välja üheksandat hooaega ETV eetris jooksvast „Puutepunkti” sarjast, täpsemalt selle taha koondunud üle-eestilisest inimeste võrgust, kelle hulgas on nii hätta sattunud lihtinimesi kui ka abistajaid, spetsialiste ja teenuseosutajaid. Paljud neist sooviksid abisüsteemi arendamise juures kaasa rääkida, kui neid kuulda võetaks. Paljud on püüdnud seda teha, kuid ükshaaval ja arglikult riigiasutuste poole pöördudes pole koostöö tulemusi andnud. 
Telesaate meeskonnal on aastate jooksul tekkinud hea koostöö ka mõnede omavalitsustega, kes samuti liidu loomisele kaasa elavad ning tunnetavad, et head lahendused takerduvad praegu sageli selle taha, et riigi ja omavalitsuste roll inimestega ümberkäimisel pole Eestis siiani täpselt paigas. 
„Paradoks on selles, et praegu viskab ametlik abisüsteem kõige raskemad probleemid lihtsalt perekondade kaela, jätab sugulased oma haige või puudega inimese eest võitlema täiesti üksi,” põhjendab kaasalöömist Ella Põhjala (72), kellest on pärast vähihaige abikaasa surma saanud Kuusalu kandi omastehooldajate väsimatu vabatahtlik abistaja. „Need inimesed on jäetud ebanormaalsesse olukorda, hooldajad põlevad läbi ja invaliidistuvad ise, nii on kaotused mitmekordsed,” muretseb Ella. 

Ühise laua taha 
Sünnitusel rängalt viga saanud tütart viis aastat põetanud ja lapse siiski kaotanud Pärnu naine Eve Mällo nimetab läbielatut õudusunenäoks. „Kogu tarkus tuleb tagantjärele, nõustamissüsteemid ei tööta. Tõelisest põrgust läbi käinuna tahan nüüd teha midagi selleks, et tulevikus oleks teistel kergem,” põhjendab ta liiduga liitumist. 
„Asjad tuleb korraldada nii, et riik ja omastehooldajad oleksid partnerid, kes koos võitlevad iga inimese eest,” ütleb liidu asutamisel osalev Saue gümnaasiumi õpetaja Endla Lindmäe, kelle perekond on hullumeelse pühendumise, pangalaenude ja heategijate toel võitnud elule tagasi poja Taneli (29), kes sattus kaheksa aastat tagasi raskesse autoavariisse. 
Eesti Hooldajate Liidu eesmärk on saada ühe laua taha kõik Eesti kaalukamad jõud ja helgemad pead ning hakata siis ühisel jõul praegu pusletükkidena eraldi seisvatest „teenustest” süsteemi kokku sättima.

INFO: Eesti Hooldajate Liit kui võrk 
# Kui oled teemaga seotud või soovid lihtsalt kodanikuna liidule oma poolehoidu avaldada, tule toetajaliikmeks „Puutepunkti” kodulehel www.vedur.ee. 
# Asutusi, ühinguid ja organisatsioone, kes tahaksid liituda partneritena, palutakse anda endast teada meiliaadressile info@ehol.ee. 
# EHOL-i koduleht www.ehol.ee avatakse peatselt.

Allikas: Linnaleht 4.10.2013 http://www.linnaleht.ee/4853