Ilves puuetega inimestega kohtumisel: töövõimereform on põhiseadusega kooskõlas.
President Toomas Hendrik Ilves kohtus täna Kadriorus puuetega inimeste esindajatega, et arutada töövõimereformi seaduste ja puudujääkide teemal.
19. novembril riigikogus koalitsioonisaadikute häältega vastu võetud kaks seadust ootavad presidendi otsust väljakuulutamise kohta, mis peab sündima hiljemalt sellel nädalal.
Puuetega inimeste esindajad on palunud seadus vetostada ja riigikogule uueks arutamiseks saata.
Vabariigi President selgitas, et ta ei näe selle seaduse vastuolu põhiseadusega, mis oleks riigipeale aluseks jätta seadus välja kuulutamata. Seadused jõustuvad 2016. aastal ja enamik etteheiteid on seotud seaduse rakendumise ettevalmistuse võimaliku ebaõnnestumisega. "Seadusandja ja täitevvõim peavad üheskoos tegutsema selle nimel, et hajutada puuetega inimeste kui niigi väga haavatavate ühiskonnaliikmete ebakindlust selle seaduse rakendamise ning nende olukorra suhtes," ütles president Ilves.
„Samas on selge, et senine korraldus jätkuda ei saa. Tööd teha soovivatele erivajadustega inimestele võimaluste pakkumine on mitte ainult inimlik, vaid see toetab Eesti ühiskonna arengut tervikuna. See on üks olulistest struktuursetest reformidest,“ lisas ta.
Kohtumisel arutati, kuidas kindlustada, et puuetega inimeste olukord reformi tulemusel paraneb, mitte ei halvene. Riigikontroll on teinud konkreetsed kaalutud ettepanekud: otsustada 2015. aasta jooksul, kuidas rahastada töövõimetoetuste süsteemi pärast reformi lõppu; algatada 2015. aastal tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi loomine; testida töövõime hindamise metoodikat ulatuses, mis annaks kindluse, et see metoodika sobib erineva tausta ja põhjustega töövõime kaotanute jaoks; algatada ka puuetega inimeste toetussüsteemi reform, mis tagaks neile vajalikud teenused ja abi mahus, mis aitavad neil ühiskonnaellu integreeruda.
Vabariigi President palub riigikogul ja valitsusel ning puuetega inimestel endil eeloleval aastal tegeleda reformi elluviimise ettevalmistamisega äärmise tõsidusega. "Puuetega inimeste olukord ei tohi reformi tulemusel mitte mingil juhul halveneda," rõhutas president Ilves. „Reform ei tohi puuetega inimestelt ära võtta kindlustunnet, mille andis kindlaks ajaks määratud rahaline tugi.“
Presidendile saadetud ligi 20-leheküljelise pöördumise üks koostajaid, TTÜ õigusteaduse tudeng Sven Kõllamets tunneb muret eelkõige seepärast, et Eestis süveneb trend võtta vastu korraliku eeltööta ja põhjalike analüüsideta väljatöötatud seaduseid, mida tuleb kohe pärast rakendumist hakata hoogsalt parandama ja muutma. Just puuetega inimesi puudutavatele ettenägematutele tulemustele juhitakse töövõimereformi seadustega seoses tähelepanu ka pöördumises.
Töövõimereformi väljatöötamisel vastamata jäetud küsimustele ja tervikliku nägemuse puudumisele on tähelepanu juhtinud ka riigikontroll, kelle soovituste kohaselt tuleks enne reformi käivitamist lisada sellesse ennetusele suunatud tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteem, saada kindlus töövõime hindamismetoodika sobivuse osas ning näidata ära reformi rahastamise jätkusuutlikkus pärast Euroopa Liidu toetusrahade lõppemist.
Samuti on riigikontroll juhtinud tähelepanu vajadusele viia koos töövõimereformiga läbi puuetega inimeste toetussüsteemi reform, mis tagaks erivajadustega inimestele võimaluse integreeruda normaalsesse ühiskonnaellu.
ALLIKAS:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/