Heili Sepp: ministeerium analüüsib vägistamisega ähvardamise kriminaliseerimist.
Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Heili Sepp kinnitas, et ministeerium analüüsib, kas vägistamisega ähvardamine võiks minna karistusseadustiku paragrahvi 120 alla, praegu seksuaalse iseloomuga tegudega ähvardamine loetellu ei kuulu.
Eelmisel nädalal Eesti Päevalehes avalikustatud kohtuotsus, millega mõisteti õigeks poistekamp, kes ründas 12-aastast tüdrukut, on petitsioon.ee lehel pannud ligi 7000 inimest nõudma, et justiitsministeerium ja riigiprokuratuur annaks juhtunule avaliku hinnangu ning rakendaksid meetmeid, mis välistaksid olukorra kordumise, vahendas Vikerraadio "Uudis+" saade.
Heili Sepp toonitas, et konkreetse kaasuse või kohtuotsuse kohta ei saa nemad ministeeriumis hinnangut anda, kuna kohtuasja materjalid on ka nende jaoks samamoodi kinnised.
Siiski kinnitas Sepp, et ministeerium on asunud analüüsima võimalikke karistusõiguse muudatusi. Seda siiski mitte konkreetse juhtumi ajendil, vaid juba eelmisel aastal tehtud plaanide kohaselt.
"Käesoleva kaasusega, nii palju, kui ma aru saan, võib olla puutumuses selline võimalik seaduse areng, et me mõtleme, kas ehk psüühilise vägivalla tekitamist saaks kuidagi paremini Eesti Vabariigi seadusandluses kriminaliseerida, sealhulgas võib-olla tõesti seksuaalse iseloomuga tegudega ähvardamist," rääkis Sepp.
Tänasel päeval on ähvardamine küll Eestis kuritegu, aga on piiritletud teatud teod, millega ähvardades saab isik kuriteo toime panna. Justiitsministeerium teeb praegu eelanalüüsi Istanbuli naistevastase vägivalla ja perevägivalla konventsiooni ratifitseerimiseks.
"Selle raames me peame vastama ka sellele küsimusele, kas meie Eesti seaduses on psüühilise vägivalla, aga ka näiteks seksuaalse ahistamise kriminaliseerimine piisav või ta ei ole," selgitas Sepp.
Karistusseadustiku paragrahv 120 näeb praegu ette karistuse, kui keegi ähvardab tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või vara rikkumisega ja kui on alust karta ähvarduse täideviimist. Vägistamine praegu sinna loetellu ei kuulu. "See on jah üks neid analüüsi objekte tõepoolest," kinnitas Sepp.
Seoses Istanbuli konventsiooniga on justiitsministeerium Sepa kinnitusel võtmas endale veel erinevaid kohustusi ja täiendavaid nõudmisi selleks, et nii uurijad kui ka prokurörid oleksid paremini koolitatud. Juba praegu toimub spetsialiseerunud uurijate ja prokuröride koolitus.
Saatejuht märkis, et palju kõneainet tekitanud Ida-Virumaa juhtumi puhul esindas kannatanut ehk last tema vanaema, kes teda piisavalt hästi ei suutnud võib-olla esindada.
Sepp tõi välja, et justiitsministeeriumist on minemas avalikule kooskõlastusringile värske eelnõu, kus ühe muudatusena on sees haavatavatele kannatunutele riigi õigusabi määramine. Seda näiteks juhtul, kus alaealise huvid on tema seadusliku esindaja huvidega vastuolus, et alaealine kannatanu saaks ka riigi poolt määratud abi.
Sepp ütles, et ta ei näe praegu vajadust selle järele, et tõendamise baasreegleid muuta. Alaealiste antavate ütluste osas on seadust viimasel aastal muudetud. Näiteks on alaealistele, eriti seksuaalkuritegude ohvritele, tehtud ütluste andmine kergemaks ja nad ei pea alati kohtusaali ilmuma.