Uus metoodika hakkab mõõtma Eesti ühiskonna võrdõiguslikkust. Võrdõigusvoliniku kantselei. Pressiteade 4. märts 2015
Võrdõigusvoliniku tellimusel töötab Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskus RAKE välja metoodika, millega saab mõõta võrdõiguslikkust või selle puudumist elanikkonnagruppide kaupa. Kavandatava võrdõiguslikkuse mõõtmise mudeli abil saab seadusandja ja poliitikakujundaja teadmisi selle kohta, millised inimgrupid on Eestis ebavõrdsemas olukorras ning vajavad järeleaitamist.
„Meie eesmärk on välja töötada ühtne metoodika, mis aitaks meil kaardistada Eesti ühiskonna võrdõiguslikkust, aga ka esinevat ebavõrdsust. Võrdõiguslikkuse mõõtmise mudel näitab, kuidas erinevatesse elanikkonnagruppidesse kuuluvad inimesed elavad, milline on nende olukord erinevates valdkondades, juurdepääs ressurssidele ning kas teatud gruppide vahel esineb erinevusi ja ebavõrdsust,“ sõnas Sepper.
Ta lisas, et metoodika peaks andma vastused paljudele küsimustele. „Näiteks kui soovime teada, kuidas läheb Eesti haridussüsteemis puudega noorel naisel või mehel. Või millises positsioonis on tööturul vene keelt emakeelena kõnelev naine? Millised on üle 50aastase eesti või vene mehe tervisenäitajad ja juurdepääs arstiabile? Kui turvaline on Eestis elada lesbidel ja geidel? Meid huvitavad eelkõige need grupid, mida seadused kaitsevad ebavõrdse kohtlemise eest, nagu rahvusvähemused, puuetega inimesed, eakad ning soo- ja seksuaalvähemuste hulka kuuluvad inimesed,“ märkis Sepper.
Loodav mõõtmismudel koostatakse sooviga kaardistada Eesti erinevatesse elanikkonnagruppidesse kuuluvate inimeste olukorda ja heaolu, võimalikku mahajäämust, juurdepääsu hüvedele ja teenustele ning edu saavutamise võimalusi.
„Viimastel aastatel on meie ühiskond mitmekesisem kui kunagi varem, nähtavaks on saanud mitmed inimgrupid, kes olid kaunis nähtamatud – puuetega inimesed, LGBT inimesed, romad jt. Kahjuks on aga nende eluolu peegeldavad statistilised näitajad mitmes valdkonnas madalamad ja kahtlus on, et teatud gruppi kuulumine vähendab inimese võimalusi elus edu saavutada. Mudel aitab objektiivselt hinnata, millised on ebavõrdsuse suurimad kitsaskohad,“ märkis Sepper. „Samuti üritame vaadata mitut grupikuuluvust korraga. Näiteks kas puuetega naiste ja meeste näitajad on tööhõives erinevad? Kuidas pääseb teenustele ligi vene keelt kõnelev puudega inimene või eakas?“
Võrdõigusvolinik lisas, et objektiivsete andmete ja analüüsi olemasolu on võtmeks, et seadusandja saaks teha läbimõeldumaid otsuseid ja parandada nende inimgruppide võimalusi, kes on jäänud ühiskonnas halvemasse seisu. Lisaks annab võrdõiguslikkuse mõõtmise mudel erinevalt ühekordsetest uuringutest võimaluse mõõta erinevate elanikkonna gruppide heaolu perioodiliselt, et saada ülevaadet ühiskonnas toimuvatest arengutest.
Võrdõigusvoliniku kantselei kuulutas võrdõiguslikkuse mõõtmise mudeli väljatöötamiseks ja selle esmakordseks kasutamiseks välja riigihanke, mille võitis Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskus RAKE. Hangitava töö tulemusena peab valmima võrdõiguslikkuse mõõtmise mudel ja selle esmakordse kasutamise tulemusena uuringuraport. Mudel ja raport valmivad sel aastal.
Mudeli väljatöötamine toimub võrdõigusvoliniku kantselei projekti „Soolõime ja õiguskaitsega sugude võrdsuseni“ raames. Projekti rahastatakse Norra toetustest 2009-2014.
Taustainfo
· Soolise võrdõiguslikkuse seaduse järgi peavad poliitikakujundajad nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil süsteemselt võtma arvesse sugude võrdsuse põhimõtet ja eesmärki, tasandama ühiskonnas esinevat naiste ja meeste ebavõrdsust ning arvestama naiste ja meeste erinevate vajadustega.
· Võrdse kohtlemise seadus paneb kõigile ministeeriumidele kohustuse edendada erinevate rahvuste, puuetega inimeste, erinevas vanuses olevate inimeste ning seksuaal- ja usuvähemustesse kuuluvate inimeste võrdset kohtlemist.
· Võrdõigusvoliniku ülesannete hulka kuulub valitsuse ja KOVi asutuste nõustamine soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse rakendamise küsimustes, sh ta kogub ja analüüsib andmeid erinevate sotsiaalsete gruppide olukorra ja õigusaktide mõju kohta neile gruppidele.
Nele Meikar
Võrdõigusvoliniku kantselei
Meedianõunik
+372 53 584 968