Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper ei kandideeri teiseks ametiajaks. Võrdõigusvoliniku kantselei Pressiteade 27. aprill 2015
Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper annab teada, et ta ei kandideeri Sotsiaalministeeriumi välja kuulutatud konkursil soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ametikohale järgmiseks viieks aastaks.
Mari-Liis Sepperi sõnul soovib ta järgnevatel aastatel pühenduda akadeemilisele tegevusele, milleks võrdõigusvoliniku töö kõrvalt pole aega jäänud. Ta kinnitas, et jätkab kindlasti tegutsemist inimõiguste ning naiste ja meeste võrdsete võimaluste edendamise alal.
„Võrdõigusvoliniku institutsioon on viimastel aastatel tänu välisrahastusele teinud läbi olulise arengu ning Eesti ühiskonnas teatatakse üha paremini, kust diskrimineerimise vastu abi saab. Sellest aastast on volinikul võimalik senisest märksa enam panustada ka puuetega inimeste võrdse kohtlemise edendamisse. Loodan, et järgmine volinik jätkab institutsiooni arendamist ning jõulist võrdõiguslikkuse teema eest seismist,“ ütles Sepper.
Mari-Liis Sepper asus soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ametisse 2010. aastal, tema ametiaeg kestab 2. oktoobrini 2015. Aastatel 2005-2010 juhtis Eesti võrdõigusorganit Margit Sarv.
Võrdõigusvoliniku institutsioon loodi soolise võrdõiguslikkuse seadusega, mis jõustus 2004. aastal. Võrdõigusvolinik on riiklik võrdõiguslikkuse organ Euroopa Liidu direktiivide 2006/54/EÜ, 2000/78/EÜ ja 2000/43/EÜ tähenduses ning ta on sõltumatu ja erapooletu ametiisik.
Algselt oli voliniku ametinimetus soolise võrdõiguslikkuse volinik ning ta tegeles üksnes soolise võrdõiguslikkuse küsimustega (sh soolise diskrimineerimisega). Pärast võrdse kohtlemise seaduse jõustumist 2009. aastal uurib volinik soolise diskrimineerimise juhtumite kõrval ka diskrimineerimisi, mis leiavad aset rahvuse või etnilise päritolu, nahavärvuse, usutunnistuse või muude veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tõttu.
Volinik teeb järelevalvet soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse üle nii avalikus kui ka erasektoris. Peale selle analüüsib võrdõigusvolinik seda, kuidas mõjutavad seadused meeste, naiste ja vähemusgruppide seisundit ühiskonnas ning teeb ettepanekuid valitsusele, valitsusasutustele ja kohalikele omavalitsustele õigusaktide muutmiseks ja täiendamiseks.
Lugupidamisega,
Nele Meikar
Võrdõigusvoliniku kantselei
Meedianõunik
+372 53 584 968
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik on sõltumatu ja erapooletu asjatundja, kes jälgib soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmist. Võrdõigusvoliniku poole võib pöörduda igaüks, kes kahtlustab, et teda on diskrimineeritud tema soo, rahvuse, vanuse, puude, rassi, seksuaalse sättumuse, veendumuse, usundi või ametiühingusse kuulumise tõttu ning volinik nõustab ja abistab inimesi diskrimineerimist käsitlevate kaebuste esitamisel. Peale selle analüüsib võrdõigusvolinik seda, kuidas mõjutavad seadused meeste, naiste ja vähemusgruppide seisundit ühiskonnas ning teeb ettepanekuid valitsusele, valitsusasutustele ja kohalikele omavalitsustele õigusaktide muutmiseks ja täiendamiseks.