Puuetega inimestele töötamise vöimaluste löömine ministeeriumides ja pöhiseaduslikes institutsiöönides. Küsitluse tulemused ja soovitused tööandjatele. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei. Tallinn 2015

Arusaamad sellest, mis on puue ja kes on puudega inimene, on erinevatel aegadel olnud erinevad. Tänapäeval on valdavaks saanud lähenemine, mille järgi ei ole puue üksiku inimese terviseprobleem, vaid puue ja selle tajumine sõltub samavõrd inimest ümbritsevast keskkonnast. Ühistransport, hooned ja nende sisustus võivad puudega inimesel aidata iseseisvalt hakkama saada või vastupidi, olla igapäevaelus suures takistuseks ning tekitada lõhe puudega inimese ja teiste inimeste võimaluste vahele.

Seepärast on ka Eesti seadused pannud riigile kohustuse luua võimalused, et puudega inimene saaks ühiskonnas võimalikult iseseisvalt osaleda. Puuetega inimeste võrdne kohtlemine tähendabki seda, et võrdsete võimaluste loomiseks tuleb astuda samme. Võrdõigusvolinik päris ministeeriumidelt ja põhiseaduslikelt institutsioonidelt aru selle kohta, kuidas nad on taganud puudega inimestele võimalused nende juures töötada ja karjääri teha. Küsimustik saadeti 11 ministeeriumile, kellest vastas 9. Võrdõigusvolinikule edastasid vastused Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Välisministeerium, Keskkonnaministeerium, Justiitsministeerium, Kultuuriministeerium ning Sotsiaalministeerium. Küsimustikule jätsid vastamata Haridus-ja Teadusministeerium ning Rahandusministeerium. Lisaks ministeeriumidele saadeti küsimustik 7 põhiseaduslikule institutsioonile: Vabariigi Presidendi Kantseleile, Riigikogu Kantseleile, Riigikontrollile, Riigikantseleile, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Pangale ja Riigikohtule. Küsimustikule jättis vastamata kaks põhiseaduslikku institutsiooni: Eesti Pank ja Riigikohus.

Küsitluse tulemused: http://www.vordoigusvolinik.ee/wp-content/uploads/2015/09/Kysimustik_loplik-versioon.pdf