• et

40 inimest pisikeste purjekatega merel – ratastoolile, nägemis- või kuulmispuudele vaatamata.

Fotod: Raul Mee Fotogalerii Erilised purjetajad Tallinna Merepäevadel

Purjetada saab ikka – ka kui kõndida, näha või kuulda ei saa!

Merepäevadel käisid Eriliste Purjetajate projektiga purjetamas mitukümmend puudega inimest, ratastoolid ja muud abivahendid jäid kai peale maha, et soodiots pihku võtta. Tallinnas reedest pühapäevani kestvatel merepäevadel pääses purjetamise eriürituse korras merele hulk puuetega inimesi, keda oli koos abistajatega laupäeval lennusadama juurde kogunenud ligi poolsada, vahendas BNS.

“Kõik on suurepärane, proovisin viimati võistelda mitukümmend aastat tagasi. Ja nüüd siis uuesti,” ütles BNS-ile üks merel käinuist, Peep Krusberg, ning avaldas samas kahetsust, et viie võistkonna osalusel toimunud miniregati võitsid sedapuhku lätlased.

“Fantastiline tunne on. Tahaks veel ja veel sõita – ja seda jätkuvalt. Praegu on väga äge, spordivaim võttis üle ja hirmu üldse ei ole,” rääkis Pjotr Sirotkin.

“Meri on hea koht treenimiseks ja vaba aja veetmiseks ja meresõiduoskuste omandamine inimesele arendav. Loodusjõude ning meeskonda respekteerides on
purjetamine täiesti võimalik,” ütles ürituse peakorraldaja Külli Haav, kelle sõnul teevad aga muret kohandatud paadid, mis ümber ei lähe, kuid mida paraku veel Eestis pole. “Tänu töötukassa toele saan sellel hooajal pakkuda purjetamisvõimalusi eri paigus Läänemerel, käidud on Pärnus, Helsingis ja Stockholmis. President Kersti Kaljulaid külastas meid Kakumäe sadamas, täna oleme Lennusadamas ja augustis Saaremaal.”

Osalema oli tulnud väga erinevate puuetega inimesi. Samuti aitasid kaasa nii treenerid kui ka noored kaptenid ja töötukassa vabatahtlikud. Purjed heisati kolmel RS Quest paadil ja kahel olümpiapurjekal 2,4 mR. Eakamad said meresõitu nautida avamerejahil.

RS purjetamiskeskuse ja Noblessneri Jahtklubi purjetamiskooli treenerid andis esmalt kaldal teadmisi tuuleoludest, paadiehitusest ja lihtsamatest manöövritest merel. Pärast istusid inimesed ise purjepaati ning said kogenud roolimehe käe all merel käia. Tallinna lahel toimus esmakordselt väike parapurjetamise regatt, milles viis võistkonda omavahel mõõtu võtsid. Tervituse ja head soovid saatis Taanist võistlustelt ka olümpiasurfar Ingrid Puusta, kelle Läänemere-ületuse heategevuskampaaniaga ka projekti jaoks raha koguti.

Praeguseks on “Eriliste purjetajate” projekti raames kolme aasta jooksulmerel käinud sadakond inimest, ja seda üle 160 korra. Kaks Eesti parapurjetajat osales edukalt Põhjamaade meistrivõistlusel.

Külli Haav
Eriliste purjetajate projektijuht