• et

Sotsiaalkindlustusameti uudiskiri (oktoober, 2018)

Hea kohaliku omavalitsuse töötaja

Sinu postkastis on lugemiseks sotsiaalkindlustusameti oktoobrikuu uudiskiri.

Seekord kirjutame sotsiaalkindlustusameti juurde loodavast kohalike omavalitsuste nõustamisüksusest, millest saab strateegiline, rakenduslik ja juhtumipõhine tugi kohalikele omavalitsustele. Nõustamisüksus hakkab paiknema üle Eesti – põhjas, lõunas, idas ja läänes. Meeskond saab paika uue aasta teises pooles. Alates 1. novembrist muutub lihtsamaks abivahendi kaardi taotlemine. Kaardi saamiseks ei pea inimene meie klienditeenindusse tulema, vaid saab kaarti taotleda ameti kodulehelt. Veel saab oktoobri uudiskirjast lugeda kohalike omavalitsuste järelvalve teemadel, leiab statistikat üksi elava pensionäride toetuse kohta, uudiseid on ka lastekaitse ja ohvriabi valdkonnast.

Järgmine uudiskiri jõuab sinuni veidi enne aastalõppu, detsembris. Kui sul on ettepanekuid teemade osas, siis anna nendest märku aadressil kaili.uusmaa@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Soovime sulle põnevat lugemist ning kena sügise jätku!

Sotsiaalkindlustusamet

Abivahendi kaardi taotlemine muutub lihtsamaks
Berit Rohtjärv, abivahendite valdkonna juhtSotsiaalkindlustusamet muudab alates 1. novembrist isikliku abivahendi kaardi ja selle duplikaadi saamise lihtsamaks. Riigipoolse soodustusega abivahendi saamiseks on inimesel alati vaja abivahendi ettevõttele esitada arsti poolt väljastatud tõend ja abivahendi kaart, viimast väljastab sotsiaalkindlustusamet. Kui seni tuli inimene abivahendi kaardi saamiseks klienditeenindusse, siis alates 1. novembrist saab abivahendi kaarti või duplikaati taotleda sotsiaalkindlustusameti kodulehekülje kaudu. Kaardi või duplikaadi saamiseks tuleb sotsiaalkindlustusameti kodulehel olevasse vormi (vorm olemas alates 1. novembrist) sisestada taotleja kontaktandmed ja postiaadress, kuhu kaarti soovitakse saada. Kui inimesel on õigus abivahendi kaardile saadab sotsiaalkindlustusamet selle postiga koju 3-5 päeva jooksul. Õigus abivahendi kaardile on inimesel, kellel on tuvastatud puue, töövõime langus või kes on jõudnud vanaduspensioniikka. Samuti neil, kes vajavad silma- või rinnaprotseesi või kellel on tuvastatud kuulmislangus alates 30 detsibellist ning kes vajab kuulmisabivahendit või heliülekandesüsteemi. Puudeta lapsele on kaarti võimalik taotleda jätkuvalt ainult eriarsti tõendi alusel. Kindlasti on oluline, et inimene, kes läheb abivahendit soetama, võtaks ettevõttesse kindlasti kaasa nii sotsiaalkindlustusameti poolt väljastatud isikliku abivahendi kaardi ja ka abivahendi tõendi. Lisainfot jagab sotsiaalkindlustusameti abivahendite talituse nõunik Merlin Veinberg, Merlin.Veinberg@sotsiaalkindlustusamet.ee, 4350594.
Täisealiste sotsiaalhoolekande üksusest
Sirli Peterson, erihoolekande talituse projektijuhtLoodame, et sotsiaalkindlustusameti juurde loodava uue kohalike omavalitsuste nõustamisüksusega tekitab aja jooksul lühendile KOV uus tähendus – KOV = kohe on valmis! Meie nõustamisüksus soovib olla ühendavaks sillaks omavalitsuse ja riigi vahel. Tahame suurendada riigipoolset tuge kohalikele omavalitsustele nende sotsiaalhoolekande alaste ülesannete täitmisel.

Eesmärgi täitmiseks läbi viidavad tegevused jaotuvad kaheks: nõustamine ja abistamine. Nõustamisena hakkame omavalitsustele pakkuma kolme liiki nõustamist: strateegiline, rakenduslik ja juhtumipõhine. Strateegilise nõustajana on sotsiaalkindlustusamet partneriks omavalitsuse sotsiaaltöö juhtidele konkreetse hoolekandealase tegevuse planeerimisel, korralduslike lahenduste ja tingimuste ühtlustamisel. Rakendusliku nõustamise eesmärk on sotsiaaltöötaja võimestamine nõustamiste, koolituste, tööjuhendamise ja kogemusseminaride kaudu. Rakendusliku nõustamise eesmärk on parandada nõustamiste kvaliteeti kohalikul tasandil ning luua omavalitsuse jaoks toimivaid lahendusi. Juhtumipõhine nõustamine on nõustamisüksuse poolt pakutav konkreetne abi keeruka juhtumi lahendamisel ja koostöö koordineerimisel võrgustikupartnerite vahel. Nõustamise eesmärk on abivajaja kaasamine juhtumisse ning koostöö parandamine erinevate osapoolte (inimene, perekond, omavalitsus, teenusepakkujad, kogukond) vahel.

Abistamistegevused on praktika arendamine ehk meie vaates omavalitsuste jõustamine pideva info andmisega pakutavate teenuste, lahendusviiside kohta ning näidismaterjalide levitamine. Soovime nõustamistegevuste käigus esile kerkinud probleemid koondada, analüüsida ning teha vajadusel ka ettepanekuid riiklike strateegiate, dokumentide või seaduste muutmiseks. Lisaks süstematiseerime ja koondame hoolekannet puudutavate dokumentide näidised ning avaldame neid oma kodulehel. Nimetatud nõustamis- ja abistamistegevuste käigus kasvab teadlikkus hoolekandest ja tänu sellele paraneb ka hoolekande maine.

Meie nõustamisüksuse meeskond asub üle Eesti – põhja, lõuna, ida ja lääne piirkonnas. Järgmise aasta jaanuarist asuvad tööle nõustamisüksuse piirkonnajuhid ja teisest kvartalist lisanduvad ka piirkondlikud nõustajad. Lisainfot üksuse tegevuste kohta jagab sotsiaalkindlustusameti kohalike omavalitsuste nõustamisüksuse juht Sirli Peterson, sirli.peterson@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Enne 2016. aastat koostatud rehabilitatsiooniplaanid kaotavad kehtivuse
Ewe Alliksoo, rehabilitatsiooni valdkonna juhtUuest aastast kehtima hakkava sotsiaalhoolekande seaduse muudatuse järgi kaotavad kehtivuse need rehabilitatsiooniplaanid, mis on koostatud enne 31.12.2015 aastat. Muudatus puudutab sihtrühma vanuses 16+ aastat. Laste osas ei muutu midagi. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saab enne 31.12.2015 aastat koostatud rehabilitatsiooniplaani järgi osutada veel kuni selle aasta lõpuni.

Sotsiaalkindlustusameti eelarvest rahastatava sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseeesmärk on puudega või mittetöötava ja –õppiva piiratud töövõimega inimese toetamine igapäevaeluga toimetulekul. Sotsiaalkindlustusamet ei rahasta raviteenuseid.

Uuest aastast hindab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajadust 16+aastastel tööealistel puuduva töövõimega ja mitteaktiivsetel osalise töövõimega ning vanaduspensioniealistel inimestel sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja. Rehabilitatsiooniteenuse saamiseks tuleb esitada sotsiaalkindlustusametile taotlus. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamist lapsele ning lapse teenusele suunamist korraldab Sotsiaalkindlustusamet. Lapse rehabilitatsioonivajadust hindab rehabilitatsioonimeeskond, kes koostab rehabilitatsiooniplaani. Tööealised inimesed, kes töötavad, õpivad või on töötuna arvel pöörduvad rehabilitatsiooni teenuse saamiseks töötukassa poole.

Üksi elava pensionäri toetust sai 79 370 inimest
Merle Sumil-Laanemaa, hüvitiste osakonna nõunikSotsiaalkindlustusamet maksis 5. oktoobril 79 370 inimesele üksi elava pensionäri toetust summas 9,13 miljon eurot. 115 euro suuruse toetuse maksime välja koos oktoobri pensioniga, kas pangaülekandega või kojukandena. Üksi elava pensionäri toetust maksime eelmisel aastal esimest korda. Viisime siis ka toetuse saajate hulgas läbi küsitluse. Toona nägid saajad seda positiivse lisana oma sissetulekutesse, mis aitas osta näiteks enne talveperioodi küttepuid või teha mõni muu vajalik väljaminek. Loe edasi.
Tulumaksust nii ja teisiti
Evelyn Hallika, hüvitiste osakonna nõunik2018. aasta algus leevendas paljude inimeste maksukoormust – maksuvaba tulu määr ühes kuus kerkis 500 euroni. Samas annab uus tulumaksusüsteem inimesele tulumaksuvabastuse kasutamisel senisest oluliselt suurema otsustusvabaduse. Seetõttu on oluline olla teadlik reeglitest, millega arvestada, et ei oleks vaja pärast tulude deklareerimist 2019. aasta kevadel hoopis tulumaksu juurde maksta. Järgnevas artiklis tutvustan uue maksumuudatuse põhireegleid. Loe edasi.
Puuduva töövõimega inimesed ei pea jääma tööta
Meeli Tuubel, erihoolekande talituse projektijuhtSotsiaalkindlustusamet on alates 2016. aastast Euroopa Sotsiaalfondi toel piloteerinud pikaajalise kaitstud töö teenust. Selle käigus on 670 puuduva töövõimega inimest saanud kaitstud tingimustes tööd teha ligi 40 töökeskuses üle Eesti. Erivajadusega inimestele ei sobi sageli avatud tööturu tingimustel töötamine, seetõttu on hea, kui nad saavad töökeskustes tegevusjuhendajate abil teha jõukohast tööd kaitstud ja kohandatud keskkonnas.

Pikaajaline kaitstud töö on mõeldud ennekõike psüühika-, intellektihäirega, peaajutrauma või ajukahjustuse läbi elanud, samuti nägemispuudega vähenenud töövõimega inimestele tööharjumuse ja -oskuste kujundamiseks. Teenuse käigus on võimalus erivajadustega inimestel töökeskuste abil liikuda etapiviisiliselt kaitstud tingimustest avatud tööturule. Loe edasi.

Puudega lastega perede abistamine vajab muudatusi 
Gabriela Rooso, sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsialistSelle aasta alguses valmis Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar ning Turu Uuringute AS koostöös puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring. Uuringust ilmnes, et umbes pooltel puudega lastega peredest on raskusi hankida teavet lastele suunatud toetuste, teenuste ja abi kohta. Venekeelsetel peredel on infopuudus suurem kui eestikeelsetel. Peamise probleemina toodi välja, et infot on vähe ja teavet saadakse killustatult erinevate kanalite kaudu. Uuringust selgus ka, et umbes kolmandikul puudega laste vanemate jaoks on kogu asjaajamise korraldus keeruline. Ilmnes, et probleem on eelkõige seotud süsteemide killustatusega erinevate valdkondade (tervishoid, haridus ja sotsiaalvaldkond) ja tasemete (riik, kohalik omavalitsus) vahel. Loe edasi.
Igapäevaelu toetamise päeva- ja nädalahoiuteenusest
Urve Luhamets, erihoolekande talituse koordinaatorIgapäevaelu toetamise teenus päeva- ja nädalahoiuteenusena on hoogsalt käivitunud ning asjaosaliste poolt hästi vastu võetud. Teenuse eesmärk on vähendada lähedaste hoolduskoormust, toetada nende töötamist ja ühiskonnaelus osalemist. Teenus on suunatud kodus elavatele raske või sügava puudega täisealistele, kellel on diagnoositud intellektihäire. Teenuse osutamisel lähtutakse konkreetse inimese võimekusest ja vajadustest. Lisaks tavapärastele igapäevaelu toetamise tegevustele tagatakse sellel teenusel inimesele juhendamine ja abistamine hooldus- ja hügieenitoimingutes, eneseteenindamisel ning inimese huvidel põhinevates tegevustes. Täna on üle Eesti 12 teenuseosutajat, kelle teenust kasutavad 61 inimest. Sotsiaalkindlustusamet nõustab omavalitsusi teenuse käivitamise ja korralduse küsimustes. Et leida uusi teenuseosutajaid ka omavalitsuste hulgast julgustame kõiki omavalitsusi küsimuste korral meiega ühendust võtma. Inimesed, kes juba kasutavad teenust, on sellega rahul. Lähedased, meie partnerid näevad teenuse vajalikkust ja hindavad teenuse paindlikust. Teenuse kasutajate lähedased on saanud endale vaba aega või võimaluse jätkata töötamist. Näiteks üks Tallinnas elav hoolduskoormusega ema, kes ei olnud seni oma last kunagi ööseks kellegi teise hoolde jätnud, sai nüüd võimaluse viibida nädalavahetusel Hiiumaal sugulaste pulmas. Usaldus teenuse ja teenuseosutajate vastu tõuseb, ka harjutakse selle olemasolu ja võimalustega. Põhjalikumat infot jagab teenuse koordinaator sotsiaalkindlustusametis Urve Luhamets, urve.luhamets@sotsiaalkindlustusamet.ee, 5393 4316.

Isikukeskne erihoolekande teenusmudel kohalikus omavalitsuses
Pille Soonmann, erihoolekande talituse projektijuhtAlates 2017. aasta maist piloteeris sotsiaalkindlustusamet Euroopa Sotsiaalfondi toel ellu viidud projekti „Isikukeskne erihoolekande teenusmudel kohaliku omavalitsuse korralduse baasil”. Erinevus tänase erihoolekandesüsteemiga on see, et pilootprojektis pakutakse inimestele sotsiaalhoolekande abimeetmeid ehk inimesele vajalikke tegevusi, mitte ei lähtuta olemasolevatest teenustest. Teiseks erinevuseks on see, et abimeetmete korraldamine on kohalike omavalitsuste vastutus. Positiivsed praktikad teenusmudeli katsetamise käigus:

  • abi osutatakse tegevuste põhiselt, mitte teenustena;
  • inimesele lähenetakse vajaduspõhiselt;
  • kohe saab toetust pakkuda ka perele ning lähedastele;
  • abivajaja ei pidanud taotlust esitama;
  • abimeetmete pakkumine on kompaktne (rehabilitatsiooni ja erihoolekande teenused ei kattunud).
Selle aasta jooksul, mil projekti katsetati, saime sisendi, mida oleks vaja projektis muuta ning millised olid takistused teenusmudeli rakendamisel. Näiteks toodi kohalike omavalitsuste poolt välja takistavate asjaoludena selliseid punkte:
  • teenusmudeliga seonduvate tegevuste ellu viimine oli kohaliku omavalitsuse personalile lisakoormus;
  • puudus ühtne andmevahetus platvorm teenuse pakkujatega;
  • puudus ligipääs sidusvaldkondade andmetele, mis oleks kiirendanud inimese esmase hindamise läbi viimist.
Tänaseks on pilootprojekt lõppenud ja õige pea valmika ka kasutajakogemuse mõjuanalüüs. Selle käigus kogutud informatsiooni ja andmete põhjal tehakse teenusmudelisse täiendusi. Lisaks valmistatakse ette uut piloteerimise perioodi aastateks 2019-2020. Julgustame ka kohalikke omavalitsusi täiendatud teenusmudeli katsetamisel osalema. Projekti uue hanke raames on 2018. aasta sügis- ja talvekuudel plaanis jagada kõigile teenusmudeli katsetamisest huvitatud osapooltele informatsiooni parendatud teenusmudeli kohta. Samuti anname ülevaate, millised on ülesanded ja võimalused uuel katsetamise perioodil. Lisainfot toimunud projekti kohta saab meie kodulehelt ning uue planeeritava projekti kohta jagab informatsiooni sotsiaalkindlustusameti erihoolekande talituse projektijuht Pille Soonmann, pille.soonmann@sotsiaalkindlustusamet.ee.
Järelevalve kohalike omavalitsuste üle 
Kersti Lõhmus, kvaliteediosakonna peaspetsialist Sellest aastast korraldab sotsiaalkindlustusamet riiklikku ja haldusjärelevalvet kohalike omavalitsuste üle. Järelevalve eesmärk on saada ülevaade omavalitsuses pakutavatest sotsiaalteenustest, laste hoolekandetöö korraldamisest ja riigieelarve vahendite kasutamisest.

Sotsiaalhoolekande seaduse järgi kehtestab kohalik omavalitsus abi andmise korra, mis peab sisaldama vähemalt sotsiaalteenuste ja -toetuste kirjeldust ja rahastamist ning nende taotlemise tingimusi. Otstarbekas on kehtestada üks ja üldine kord kõikide teenuste osutamiseks. Mõni omavalitsus on kehtestanud iga teenuse kohta eraldi korra. Oluline on, et teenuse sisu loomisel, korraldamisel ja arendamisel lähtutakse sotsiaalhoolekande põhimõtetest ja üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtetest. Korra lahti kirjutamisel tuleb arvestada, et kohalik omavalitsus on see, kes hindab, millist teenust inimene täpselt vajab. Inimene ei pea ise oskama endale konkreetset teenust valida ja selle osutamist omavalitsusest paluma. Loe edasi.

Toimetulekutoetuste järelevalvest
Epp Klooster, kvaliteediosakonna peaspetsialistSelle aasta algusest hakkasid toimetulekutoetuse määramisel ja maksmisel kehtima mitmed olulised sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, mis lihtsustavad kohaliku omavalitsuse tööd, andes neile rohkem õigusi. Nii on näiteks omavalitsusel õigus toimetulekutoetuse arvutamisel mitte arvestada õppetoetusi ja stipendiume ning pere kulutuste arvutamisel on võimalus võtta arvesse mitmeid ühekordse iseloomuga hädavajalikke eluasemekulusid. Samas kasvab omavalitsuse volituste suurenemisega ka sisuline vastutus sotsiaalhoolekande põhimõtete elluviimisel. Kuna igasuguse hoolekandelise abimeetme eesmärk on tõsta inimese suutlikkust korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt, siis tuleks senisest enam keskenduda toimetulekutoetuse taotleja arendamisele oma eluoluga paremini hakkama saada. Selleks soovitame pikaajaliste toetuste saajate puhul koostada juhtumiplaan ning kaaluda erinevaid abimeetmeid, mis kliendi ja tema perekonna olukorda parandaks. Erilise tähelepanu alla tuleks võtta lastega pered ning noored. Sotsiaalkindlustusamet teeb sellest aastast kohalikes omavalitsustes ka järelevalvet toimetulekutoetuste määramise ja maksmise õiguspärasuse üle ning tutvub erinevate kogemustega. Haldusreformi järgselt on mõnedes liitunud omavalitsustes siiani raskusi erinevate praktikate ühtlustamisega, millele saab sotsiaalkindlustusamet järelevalvete käigus kaasa aidata. Toimetulekutoetuste menetlemisel on omavalitsustel tähtis järgida ka sotsiaalseadustiku üldosa ning haldusmenetluse seaduse sätteid, eriti mis puudutab taotluste registreerimist, haldusakti andmist ning alusetult saadud hüvitise tagasinõudmist. Järelevalvete käigus on tähelepanu alla võetud ka toimetulekutoetuse menetlemise arenguvõimalused STAR-keskkonnas, mille järele on omavalitsustes suur ootus ja valmisolek.
Andmed korda 
Ülle Leesmaa, ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste valdkonna juhtSotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste talitus väljastab iga kuu umbes 11 000 otsust. Need on enamasti puude määramise ja puude toetuse otsused. Lisaks saadetakse inimestele õppetoetuse otsuseid, täiendkoolitustoetuse otsuseid ja puudega vanema toetuse otsuseid. Sellele lisaks saadame inimestele iga kuu umbes 3 500 puudega inimese kaarti. Kõik need dokumendid väljastab amet nii nagu on inimene oma taotlusel soovinud. Peamiselt soovivad inimesed oma dokumente kätte saada lihtkirja teel (ca 50%), veel soovitakse otsuseid kätte saada tähitud kirja teel (ca 26%) ning e-posti teel ca 24%. Lisaks ülalmainitud otsustele ja kaartidele saadame inimestele veel ka erinevaid teavitusi – näiteks korduvekspertiisi teateid tööealistele inimestele jms. Need teated aga lähevad kõik rahvastikuregistri andmete alusel. Kui aga rahvastikuregistris on andmed ebatäpsed, võib juhtuda, et inimene ei saa talle vajalikku teadet kätte. Sageli tulevad aga kirjad tagasi, sest rahvastikuregistris või taotluses on andmed puudulikud. Maapiirkondades on andmetes sageli puudu talu või kinnistu nimi. Lisaks tulevad tagasid ka paljud tähitud kirjad. Seda põhjusel, et inimene ei ole sel ajal kodus, kui tuleb postiljon ja ka postkontorisse kirjale järgi ei lähe. Kui hoiutähtaeg on möödas saadetakse postkontorist tähitud kirjad sotsiaalkindlustusametile tagasi. Loe edasi.
Mis asi on MARAC juhtumikorralduse mudel? 
Hannaliisa Uusma, ohvriabi osakonna projektijuhtMe loodame, et kaugel pole enam see aeg, kui üle Eesti lahendatakse kõrge riskiga lähisuhtevägivalla juhtumeid MARAC mudeli abiga. Hea koostöö kohalike omavalitsustega on selle eelduseks. MARAC on tõhus ja see toetub võrgustikutöö põhimõttele. See tähendab, et lähisuhtevägivalla riskide hindamine, probleemide tuvastamine ja lahenduste otsimine toimub asjaosaliste spetsialistide koostöös ja jagatud vastutusel. Mudeli eelis tavalise võrgustikutöö ees on see, et juhtumi lahendamiseks, sh riskide hindamiseks, on võrgustikule ette antud väga konkreetne riskide lahendamise süsteem. Põlvas ja Rakveres on selle mudeli abil töötatud juba poolteist aastat. Täna on MARACi töörühmad ka Viljandis, Jõhvis, Saaremaal, Haapsalus, Valgas ning Võrus. MARACi töörühmade koosseisu kuuluvad tavaliselt politsei, ohvriabi, prokuratuur, lastekaitse ning töötukassa, samuti sotsiaalpedagoogid. Ränkade lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamisel on kõikides Eesti MARACi kasutuspiirkondades võtmeroll kohalikel omavalitsustel. Juhtumite lahendamise seisukohalt on oluline, et piirkonniti paraneks koostöö ka meditsiinivaldkonnaga. Heaks näiteks on siinkohal Viljandi, kus MARACi töörühma põhiliige on ka Viljandi haigla. Ka Soomes kasutatakse sama mudelit. Seal on kõrge riskiga lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamise tiime kokku 36. Soomlaste praktilisest kogemusest ja statistikast lähtuv põhjalik mõjude analüüs kinnitab, et mudel on efektiivne. Näiteks on seal korduvväljakutsete arv vähenenud mitmekordselt. Loodetavasti on 2019. aasta lõpuks MARAC kasutusel ka kõikides Eesti omavalitsustes. Selleks on olemas nii huvi kui ressursid. Täna on MARAC oluline element ka politsei, ohvriabi ja KOVide veelgi efektiivsemaks muudetud koostöös, sest oluline on, et kõrge riskiga lähisuhtevägivalla all kannatajatest saadaks teada võimalikult vara. Ka vabatahtlike tugiisikute roll ohvriabi töös on MARACi puhul suure mõjuga. Tugiisik abistab ja nõustab ohvrit menetlusprotsessis ning juhendab turvalisuse plaani järgimisel. Rohkem infot MARAC pilootprojektist ja mudelist leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
Pilt koolituspäevalt
Naistevastase vägivalla koolitustest 
Andrea Kink, ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna peaspetsialistSotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakond viis sel sügisel läbi koolitussarja naistevastase vägivalla teemadel. Koolitusel käsitleti naistevastase vägivalla ja soolise võrdõiguslikkuse mõisteid, vägivalla mõjusid ohvritele, erinevaid nõustamise tehnikaid ning abistamise viise, tsiviil- ja kriminaalmenetluse eripärasid ning läbipõlemise ennetamise olulisust. Tunnistuse sai 33 osalejat, kes olid kokku tulnud üle Eesti. Nende hulgas oli naiste tugikeskuse teenuse osutajad, politsei esindajaid, omavalitsuste lastekaitsespetsialistid, tervishoiu- ja ohvriabitöötajad. Koolitust viisid läbi valdkonna eksperdid ning suure praktilise kogemusega professionaalid.

Sarnaseid koolitusi plaanib sotsiaalkindlustusamet läbi viia regulaarselt – järgmine koolitus toimubki juba uue aasta alguses. Lisainfot koolituste kohta Andrea Kink, sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna peaspetsialist, andrea.kink@sotsiaalkindlustusamet.ee, 6640119, 51927349.