• et

Ühispöördumine toetamaks koduhoolduse ja abistaja teenust, et elada täisväärtuslikult omas kodus piiramata lähedaste vabadust ennast teostada.

Austatud Eesti Riigikokku kandideerijad!
Avaliku ühispöördumise otsus sai tehtud ALS haige hiljutise abistatud suitsiidi teema käsitlemine meedias ja paljude parlamenti pürgijate poliitikute üldsõnalistele lubaduste tõttu.
Töötades läbi aruannete dokumendid:
„Poliitikasuunised Eesti pikaajalise hoolduse süsteemi tõhustamiseks ja pereliikmete hoolduskoormuse vähendamiseks. Hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma lõpparuanne. Riigi Kantselei. 30. november 2017“, „ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraport. Eesti Puuetega Inimeste Koda. 2018“ ja Sotsiaalhoolekande seadus.
Selgus, et väga vähe panustatakse avaliku sektori raha kodupõhiste ja kogukonnateenuste arendamiseks, suurem osa pikaajalise hoolduse eelarvest kulub institutsionaalsele hooldusele. Kodupõhiste teenuste ebapiisava arendamise ning sotsiaalteenuste vähese regionaalse ja finantsilise kättesaadavuse tõttu satuvad tervishoiuteenustelt koju saadetud patsiendid kiiresti tagasi tervishoiusüsteemi või jäävad suuresti neile vajaliku abita. Lisaks on loomata ööpäevaringsete koduteenuste süsteem lühiajalise intensiivsema hoolduse või omaste hooldajatele puhkuse võimaldamiseks. Sotsiaalsüsteemi vajakajäämiste tõttu on suurem surve tervishoiusüsteemile ning sellega kaasnevad kulutused, mistõttu teenuste parem koordineerimine ja integreerimine peaks olema mõlema süsteemi huvides. Selgus, et kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste ühtlustatud kriteeriumide puudumine, killustunud teenuseosutamine ning puudulik rahastus, kuid ka omavalitsuste poliitilised valikud on viinud samasuguse abivajadusega inimeste ebavõrdse kohtlemiseni. Näiteks erinevad linnade ja valdade hooldajatoetused, osutatavate teenuste pakett ja teenusesaajate ring. Maailmapanga hinnangul on pereliikmete suur hoolduskoormus ja vastutus tingitud riigi vähestest kulutustest pikaajalisele hooldusele, mis on kordades väiksem võrdluses enamiku Euroopa riikidega….
Sotsiaalhoolekandeseaduses on koduse hoolduse kohta on ainult 1 paragrahv ja sellega asi piirdub. Varasemas versioonis oli ka selline lõige, et peab eelistama kodust hooldust, mitte hooldekodu, praeguses see silma ei jäänud.
Seetõttu küsime poliitikutelt: Milliste vahenditega saavutate ja milliseks teete nelja aastaga toimiva koduhooldussüsteemi Eestis? Sellise, mis kindlustab inimväärika kohtlemise eakatele, krooniliste ja harva esinevate haigustega inimestele ja puuetega inimestele elu lõpus või sellele vastavas füüsilises olukorras olevatele inimestele ja nende peredele?
Ootame poliitikutelt järgmiste punktide realiseerimist:

  1. Koduhooldussüsteem, mis tagab hooldust vajavatele isikutele kvaliteetseks eluks vajalikud teenused nende endi kodus ja võimaldab pereliikmetel töötada oma valitud alal, mitte hooldajana.
  2. Koduhoolduse rahastamine riigi, mitte omavalitsuste poolt, et kindlustada võrdne teenuse kvaliteet inimestele kogu riigis.
  3. Keskmine palk koduhoolduse spetsialistidele, et tagada nõudluse vastav tööjõu pakkumine.

Allkirjastanud organisatsioonid:
Eesti Pensionäride Ühenduste Liit
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Eesti Lihasehaigete Selts
Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liit
MTÜ Händikäpp
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit