• et

Eesti esindajate osalemine European Disability Forum’i CEDAW seminaril 02.06.2019 Brüsselis.

Juuni alguses osalesid Meelis Joost EPIKojast ja Lili Tiri Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidust Euroopa Puuetega Inimeste Foorumi (EDF) aastakoosoleku raames toimunud CEDAW (Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta) seminaril ja töötoas.

Alljärgnev on Meelis Joost’i poolt koostatud memo töötoas räägitu kohta.

CEDAW konventsiooni töötuba 2.juuni 2019 Brüsselis

Modetaatorid – esinejad – esimene paneel: Ana Pelaez, Pirkko Mahlamäki,

12 % of meestest on puue, 20% naistest. Puuetega inimestest 60% on puudega naised. CEDAW konventsioon on juba ammu vastu võetud, 1981 aastast – 40 aastat selle vastuvõtmisest.

Konventsioonil on 30 artiklit – jaotub kuude ossa.  CEDAW konventsioonil on tihe side Puuetega inimeste õiguste konventsiooniga – lihtsalt need on ära toodud mõlema konventsiooni erinevates artiklites (vt. ingl k slaide). 189 ÜRO liikmesliiki on selle ratifitseerinud (kaart).

Deklaratsioonide ja reservatsioonidega on välja tulnud 61 riiki, 12 riiki nendest on Euroopa riigid (vt. slaide).

CEDAW konventsioonil on ka vabatahtlik protokoll – sarnane Puueega inimeste õiguste konventsiooniga – Eesti, Läti ja Vatikan Euroopas asuvatest riikidest ei ole ratifitseerinud vabatahtlikku protokolli.

37 üldist soovitust on CEDAW konventsioonis olemas. Nende soovituse puhul on samuti olemas link ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklitele.  Vaid üks soovitus, nr. 18 räägib puuetega naistest – see on päris ammu sinna pandud, 1991.aastal, isegi enne ÜRO puuetega inimeste standardreegleid.

Ana Pelaez on nüüd CEDAW komitee liige.

Veebruar, juuli ja november. Järgmised, kes ülevaate esitavad on Austria, Läti, Moldova ja Hispaania. Sügisel Andorra, Bosnia ja Leedu (vt. slaide).

10 minutit – aruteluks: sõna saalile. Mariza Horvaatiast – soovib õnnitleda, et Ana on nüüd komitee liige. Ana võiks saata EDFi sekretariaadi kaudu infot, millal hakkab mingi riik raporteerima, et saaks puuetega naiste teemat tõstatada. Torkell Taanist – tänab, mida tehakse Taanis – meil on paljude organisatsioonidega hea koostöö – näiteks laste õiguste konventsiooni teemadel, seega meie panustame kodanikuühiskonna raportisse aktiivselt.

Ana: oleme juba EDF sekretariaadi poolt andnud infot nendele liikmetele, kelle raport tuleb arutlusele. EDF naiste komitee koosolek on septembris Lätis (kohtumine on vaid komitee liikmetele). Koosolekul arutatakse, kuidas sellistel puhkudel toimida.

Järgmisel aastal toimub EDF üldkoosolek Horvaatias, seega saab horvaatia organisatsioonidega ühenduses olla ka kohapeal.

Taani koha pealt – on väga tähtis, et puuetega naiste komiteed oleksid olemas, et puuetega naiste organisatsioonid teeksid tihedamat koostööd naiste organisatsioonidega laiemalt. Iga riigi naisliikumises peaks olema puuetega naiste temaatika esindatud.

Sandra Coster, Hollandist, meil ei ole Hollandis puuetega naiste organisatsiooni olemas – kas me sellise organisatsiooni loomisel saaksime täiendavat abi? Ana: saan vastata – peame toetama puuetega inimeste naiste organisatsiooni, üldkommentaar nr 3 – mis ütleb, et puuetega naiste liikumist tuleb toetada. Soovin öelda, et liikmesriikides vähemalt 8 on olemas, Hispaanias, Prantsusmaal, Eestis, Lätis, Itaalias – järjest tuleb juurde. Pirkko ütleb, et ka Soomes on olemas selline organisatsioon, kuid see liitus Invalidiliito organisatsiooniga.  Puuetega naiste organisatsiooni juhataja on Soomes nüüd naisliitude liikumise juhatuses.  Üks olulisemaid teemadis CEDAW konentsioonis on eestkoste temaatika – puuetega naiste ja tüdrukute jaoks on see endiselt üks valusamaid teemasid – seega alati arvestage

Järgmine esineja: Marine Uldry, EDF inimõiguste valdkonna töötaja

Täna on oluline, et naised kõikidest etnilistest gruppidest suudaksid oma õiguste eest seista. Kuidas saaksime CEDAW konventsiooni paremini ära kasutada.

  1. Kuidas CEDAW komiteed paremini ära kasutada

Komitee ei tea alati täpselt, milline on olukord – nt. eestkoste ehk teovõime valdkonnas. Iga riigi olukord ei ole komiteele detailidena teada – seega tuleks panustada raporteerimise protsessi. Komitee liikmetel on kõigil erinev taust ja erinevad erihuvid – meil on selle valdkonna huvide esindajaks Ana Pelaez. Ana juba mainis, et 3 riiki ei ole vabatahtlikku protokolli ratifitseerinud – seega kollektiivset kaebust nendest riikidest ei saa tulla.

Veel võimalustest – kui sinu riik kaitseb raportit – siis Genfis kohal olles võib korraldada nn. Side-event-i (temaatilise ürituse). CEDAW raporteerimis-protsessi saab kasutada siseriikliku mõjutustegevuse jaoks. Teemade ringi kuuluvad näiteks vägivald puuetega naiste vastu ,samuti hariduse kättesaadavusega seotud teemad, välja paljud muud teemad. CEDAW komitee dokumendid on kõik komitee kodulehel kättesaadavad. Võetakse vastu ka ühispöördumisi – näiteks reproduktsiooni ja seksuaalõiguste teemal.

Naisliikumise kaasamine puuetega inimeste ja eelkõige puuetega naiste tegevustesse on väga tähtis. Samuti on tähtis link puuetega noorte suunal. EDF on välja töötamas

Meelis ja Lili esitasid küsimuse – millega need 3 riiki põhjendavad, et nad ei ratifitseeri protokolli?

Gianpiero Griffo Itaaliast – 1991 aastal tehti soovitus puuetega naiste teemal, see on väga ammu. Konventsiooni sisust oleks palju paremini vaja aru saada – puuetega naiste teema peaks olema CEDAW konventsiooni üldise infokogumise osa.

Mariza Horvaatiast – sooviks lisada midagi Marine-i viimasele slaidile – kaasamine. Väga tähtis on puuetega naiste

India esindaja – mis on protsess, riigi raportite ettevalmistamise osas. Kuidas neid riikide raporteid koostatakse ning ette valmistatakse.

Margaret – Islandi puuetega inimeste katusest. Meie oleme liitnud CEDEWiga kuid puuetega inimeste õiguste konventsiooni pole me ratifitseerinud – on teil soovitusi.

Maureen Piggot – kuidas see konventsioon omaette töötab – kui üldisi soovitusi välja töötatakse, kuidas paremini integreerida puuetega naiste teemat – kuid nad omakorda vajavad selle valdkonna ekspertiisi – sõnastuse ettepanekuid jne.

Marine vastab ja Ana saab ka lisada. Protokolli osas – peamiselt on poliitilised motiivid – ei soovita, et CEDAW komitee asuks võtma vastu otsuseid riigi asemel. Naiste võrgustike alal – konverentsidele tuleb alati kaasata, kuid oleme iga kuu nüüd ka väljastamas EDF-i naiste hääl – EDF Women-s voice uudiskirja. Sellega saab liituda (selgitame, kes on saatja ja kuidas sellega saab liituda).

Ana – alati oleme valmis mõne riigi raporteerimise osas aitama. Maureen-ile vastates, CEDAW komitees on 23 eksperti – väga erineva taustaga. Kogu puudevaldkonna teema toomine inimõiguste temaatika keskmesse oleks kõige mõistlikum lähenemine. Ana panus komitee töösse on väga tähtis, kuid alati on abi teretulnud – nt . võiks korraldada puuetega naiste teovõime teema – sest sageli väidetakse, et see teema ei ole kuidagi sooga seotud, vaid on üldinimlik teema. Selgitada tuleb, et see on tõsine probleem, samuti nagu on sundabortide ja sund-steriliseerimise teema.

Sõna on Pirkkol:

Luisa, Rachel, Pilar – paneelarutelu – arutelu juhib Pirkko Mahlamäki

Luisa Bosisio Fazzi – Itaalia puuetega inimeste foorumist.

Itaalia foorum hakkas 2014.a. tõsisemalt tegelema ÜRO organitesse raportite esitamise temaatikaga. 2017 tegelesime CCPR ja CEDAW raportitega. Itaalia organisatsoon esitas kirjaliku panuse CCPR konventsioonile, kuid ei koostanud variraportit. CEDAW osas pöörduti teiste organisatsioonide poole, kuid need organisatsioonid ei võtnud vedu. Siiski anti tagasisidet mitme artikli kohta, mille nimekirja esineja ette loeb (vt. slaide).

Itaallaste soovitused (vt. slaide) puuetega naiste temaatika süvalaiendamine, linkida CEDAW teemad ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni teemadega ning alati paluda riigi raporteerimisprotsessi saada kaasatud.

Pilar Villarono CERMI – CERMI puuetega naiste sihtasutus. Mida on Hispaania puuetega naiste organisatsioonid valdkonnas teinud. 2009 esitasime variraporti – ja seda tegime üldse ÜRO suunas esmakordselt. Variraporti esitamine näitas meie organisatsiooni võimekust ja küpsust.

Pilar loeb ette mõned teemad, mida see 2009 a. variraport kajastas. 2015.a. kui uuesti Hispaania esitas raporti, CERMI variraportit ei esitanud, kuna oldi eriarvamustel Hispaania naisliikumisega.

Konsultatiivne roll ÜRO Ecosoc-i juures – on oluline, et selline staatus endale taotleda. Beijing +20 – sellele konverentsile esitasime kirjaliku panuse. Enamik panuseid, mille oleme esitanud, keskenduvad puudeaspektile – ja puudevaldkonna ning naiste õiguste süvalaiendamisele. 

2014 asutati CERMI naiste sihtasutus. Oluline oli Hispaanias leida oma koht naisliikumises laiemalt, väärtustada naiste ja tüdrukute rolli hoolekande pakkujatena ning panustada naiste osalemisele avalikus elus (poliitilises elus).

Rachel O´Brien  – Sister of Frida UK. 

Puuetega naiste orgnaisatsioon UK-s, mis on UK naisliidu liige. Naiste oskuste keskus (Womens Resource Center) on UK-s tähtis, samuti teeme koostööd Women Enabled International organisatsiooniga. Oleme taotlenud rahastust ja saanud, et osaleda CEDAW konventsiooni komitee koosolekul Genfis. See kohalolek andis lisainfot, milliseid samme astuda, et vältida ebamõistlikke siseriiklikke seadusemuudatusi, samuti andis kohapeal käimine võimaluse otse ja vahetult suhelda teiste naisorganisatsioonidega.

Paneel 2 – osalejad:  Klaus juhatab paneeli, osalejad Dovile, Olivier, Angie.

Klaus Lachwitz – EDF-I inimõiguste komitee juhataja. Eesmärk on selgitada, kuidas on töötatud CEDAW raportitega.

Dovile Jodkaite – Leedu Puuetega inimeste foorum.

Leedus ei ole aktiivset puuetega naiste organisatsiooni, viimati küll üks asutati, kuid nad ei ole asunud puuetega naiste õiguste eest tegutsema. Samas on olemas aktiivsed ja tugevad naisorganisatsioonid – hetkel üritatakse naisorganisatsioonidele puuetega naiste valdkonna temaatikat tutvustada. 2014 esitasime oma seisukohad puuetega naiste valdkonna osas – meil oli sellel hetkel olemas statistika. 2019.a. on Leedu jälle CEDAW komitees üleval. Mis on nõrkused – uuringuid ei ole, 2014. oli puuetega naiste elukvaliteedi uuring, mille algatas võrdse kohtlemise voliniku büroo. Eelmisel aastal vaatelsime puuetega naiste suhtes toimuva vägivalla teemat.

ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni soovitused 2016.a. – seal on kirjas, et puuetega naiste temaatika Leedus ei ole piisavalt esil (sama soovitus on Eestile tänavu). Rahvuslik programm võrdsed võimalused meestele ja naistele 2015 – 2021 – kuid meetmed selle elluviimiseks on väga piiratud.

Millised on Leedu peamised väljakutsed: puuetega naiste uuring 2018, mille tegi üks puuetega inimeste organisatsioon – andmed on shokeerivad, 52% naistest tunnetavad (41% tüdrukutest) et nad kogevad diskrimineerimist. 43% puudub töökogemus, pooled tunnetavad, et nad ei saa vabalt töökohta valida. (vt. slaide). 2017.  kokku on 216 olukorda, kus kogeti koduvägivalda, 164 nendest juhtudest oli puuetega naistega.  Naised üldiselt kogevad 3x rohkem kui mehed, puudega naised kogevad naiste hulgas 2x rohkem vägivalda, kui mittepuudega naised.

Olivier Magritte – Belgia Puuetega inimeste foorum.

EDF ja IDA on aidanud palju seoses CEDAW teemadega, samuti madam Marliere ei saa siin täna olla, kes muidu võiks sõna võtta. 18 organisatsiooni ühendav organisatisoon, eraldi puuetega naiste organisatsiooni liikmete hulgas ei ole, kuid ollakse EDF-i liige rahvusliku katusena Belgiast. Oleme süstemaatiliselt töötanud variraporti koostamisega ÜRO puuetega inimeste konventsiooni teemal (2011-2013). Aprilli lõpus komitee töötas välja Belgia soovitused, s-h. ka soovitused seoses puuetega naiste temaatikaga.

CEDAW konventsiooiga seoses – oleme teinud veidi teisiti – kõik 18 organisatsiooni esitasid oma arvamuse – Belgias käib ka töö 3 keelega, mis hiljem tuleb inglise keelde panna. Infot laekub puuetega naiste vastase vägivalla, diskrimineerimise kohta, kuid see info on sageli sotsiaaltöötajatelt, muudelt, kes tegelevad selle sihtgrupiga, kuid puuduvad täpsed kirjeldused ja tõendid.

Tina Goethals – Gent-i ülikooli uuring. Septembris peab CEDAW panus valmis saama. Väga raske ja nõudlik töö, kuna ka ajastus ei ole hea – juunis on palju muud tööd, juuli-august on puhkuste aeg jne.

Angie Hagmann – Avanti Donne Sveitsi puuetega naiste lobiorganisatsioon. Sveits ei ole EL-i liige, olen väga põnevil, siin olen täna kuulnud palju huvitavat, räägin meie organisatisoonist, puuetega naiste orgnaisatisoonist Sveitis ja kuidas oleme panustanud CEDAW protsessi.

Asutati 2002. Eraldi puuetega naiste organisatsioon, kui paljud soolise võrdõiguslikkusega tegelevad oganisatsioonid ei tegele puudevaldkonnaga. Meil on 200 liiget ainut, kõik juhatuse liikmed on ise puudega, s.h mina ise – mul on endal sisekõrva inplantaant ning loen huultelt.

Soovime kõiki õigusi, mis on kõigil teistel inimestel, 3 ja 6 puuetega inimeste õiguste konventsioonis. Soovime võrdeid õigusi, tuvalist elu, poliitilises elus osalemist. Tegeleme paralleelselt mõjutustegevustega ning oma liikmete jõustamisega. Avantidonne.ch, mein-beruf.ch, gans-frau.ch (vt.slaide). Sveitsis on 8 miljonit inimest, 1 miljon on puudega, 60% neist on naised, 40% mehed. 80% puudega meestest on täiskohaga tööl, ainult 46% naistest töötavad täiskohaga – seega on puuetega naistel suurem vaesusrisk, eelkõige vanaduses.

CEDAW – kuidas seda oma õiguste eest seismiseks kasutame? Sveitsile on antud vaid 2 soovitust – ligipääs tööturule ja konventsiooni nähtavus üldisel – on need 2 soovitust. Sveits ratifitseeris ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ilma et seal oleks üldse arvestatud soolise eripäraga. Aktiivne kaasatus tähendab väga palju panustamiset – kohtumised, jne. seega teeme koostööd Inclusion Handicap orgnaisatsiooniga Sveitsis, mis on puuetega inimeste valdkonna katusorganisatsioon.

Sightsavers – India organisatsioon – 2 esindajat.

Sightsavers – asutati Sir John Wilsoni poolt 1950.a. Asutaja oli ise pime, tegevus toimub 30 arenguriigis. 6 rahvuslikku programmi Indias. 2015.a. võeti vastu uuem sotsiaalse kaasatuse strateegia, mis toetub rohkem inimõigustele.  Tegutsetakse 8 India osariigis. Meil on 3 olulist komponenti – majanduslik võimestamine, orgnaisatsioonilise tegevuse tugevdamine, kaasav keskkond.

Anura – selgitab, millised on päris konkreetsed väljakutsed – olla naine ja puudega Indias on väga raske, stigmatiseeritud staatus. Perekond ei toeta naiste õpetamist, haridust. Naiste turvakeskustes ka toimub vägistamisi, vägivalda.

Puren – Rajastani osariigist – Puren Tserma. Kirjeldab ka, kuidas on puuetega inimeste organisatsioonide sees puuetega naistel raskem osaleda. Teine osaleja, Neeta, töötaja, puuetega inimeste organisatsiooni liige, maapiirkonnast. Pered ei lase puudega tütreid vabalt liikuda, kuna kardavad nende turvalisuse pärast. Seetõttu õpetakase enesekaitsetehnikaid – samuti õpetatakse, et kui vägivalda kasutatakse, tuleb helistada ühel kindlal numbril, abiliinil, 1090, kust saab abi. Santosh – osaleb eneseabi rühmas, majandusliku võimekuse fookus on kõige olulisem. Anura – uuesti, palju teismelised tüdrukud üldse ei tea nt menstruaaltsüklist – seega antakse neile sellist infot.

Madhya Pradeshi osariigis on kõige kõrgem naistevastase vägivalla tase Indias. 2015 – alustati judo õpetusega, mille tulemusena noored tüdrukud nüüd julgevad vabal ajal liikuda väljaspool maja (video). Tegemist on vaegnägijatest naistega. 2018 toimusid Dehlis pimedate judovõistlused, kus videos näidatud tüdrukud osalesid.