Warning: Declaration of YOOtheme\Theme\Wordpress\MenuWalker::walk($elements, $max_depth) should be compatible with Walker::walk($elements, $max_depth, ...$args) in /data01/virt14609/domeenid/www.epnu.ee/htdocs/wp-content/themes/yootheme/vendor/yootheme/theme/platforms/wordpress/src/Wordpress/MenuWalker.php on line 8
  • et
  • et

Infoks: Kohtumine President Kersti Kaljulaidiga

Eile (28.04) osales videokohtumisel President Kersti Kaljulaidiga EPIKoja tegevjuht Anneli Habicht. Lisaks EPIKojale olid kaasatud ka Eesti Inimõiguste Keskus, Eesti Õpilaskondade Liit, Vabaühenduste Liit ja Eesti Õpilasesinduste Liit, et arutada huvikaitseorganisatsioonide igapäevaseid väljakutseid eriolukorras.

President tundis suurt huvi puuetega inimeste ja puuetega inimeste organisatsioonide käekäigu vastu. Nagu aimata oskate, siis murekohti jagus! EPIKoja poolt viisime lauda eriolukorrast tingitud puuetega laste perede igapäevased mured, mis seotud hoolduskoormuse kasvu ning tööturul püsisime. Selgitasime, milliseid probleeme  on tekitanud liikumispiirangud puuetega inimestele igapäevaselt, sh juhtisime tähelepanu, et plaanilise ravi peatamine on tekitanud inimestes palju segadust ja muret oma tervise pärast. Samuti tõime välja, et vaimse tervise toetamine eriolukorras ei ole olnud piisav. Andsime ülevaate ka oma igapäevasest huvikaitsetööst ning tõime välja, et eriolukord kasvatanud vajadust telefoni- ja kirjaliku nõustamise järele – kommunikatsiooni korraldamine on olnud üks peamisi prioriteete. President oli märganud ka meie muret tegevustoetuste kärpe osas ning avasime lähemalt ka selle probleemi tausta. Kohtumine oli sisukas ja vajalik!

 

Viide Facebooki postitusele, kus fotol arvutikraanide taga istuvad eelpoolnimetatud osapooled – https://www.facebook.com/KerstiKaljulaid/photos/a.2605275453078571/2605275679745215/?type=3&theater

 

 

Loe lähemalt jutupunktide kohta, mis kohtumisel arutlusel olid:

 

  1. Koolide (sh erikoolide ja õpilaskodude) ja sotsiaalteenuste (nt puuetega laste hoid, tugiisikuteenus, puuetega täisealiste päeva- ja nädalahoid, rehabilitatsioon) sulgemine/oluline vähendamine on põhjustanud perede hoolduskoormuse järsu tõusu kombinatsioonis tööturul püsimajäämise raskustega. Puuetega ja haridusliku erivajadustega (HEV) laste vanematele on SoM, HTM ja EPIKoja koostöös leitud tööturul püsimist toetav lahendus, kuid lahenduseta on HEV laste õppe toetamine kodudes. Täisealiste puuetega inimeste hooldajatele ei ole leitud ka tööturul püsimise toetamise lahendust. Sisuliselt on kõige kriitilisem olukord peredes, kus puudega pereliige vajab 24/7 hooldust ja/või järelevalvet ning rutiini ning kus enne eriolukorda oli koormus jagatud pere, haridus- ja sotsiaalsüsteemi vahel.

 

  1. Plaanilise ravi, uuringute, operatsioonide, taastusravi peatamine lastel ja täisealistel on põhjustanud palju segadust ja muret, patsientide hinnangul ka tervise halvenemist ja tagasilööke. Eriolukorra esimestel nädalatel kurdeti, et perearstiga oli haigestumise korral väga keeruline ühendust saada. Inimesed ei ole täpselt aru saanud, milliste tervisemuredega üldse eriolukorra ajal tohib arsti poole pöörduda. On ka positiivseid näiteid video- ja telefonikonsultatsioonidest. Vaimse tervise toetamine ei ole olnud piisav. On küll videojuhendid ja kirjalikud juhendid, aga reaalset kontakti saada psühholoogiliseks nõustamiseks, eriti esmastel pöördujatel on olnud pea võimatu. Samas on vaimse tervise probleemid isolatsioonis võimendunud ja sihtgrupp laienenud.

 

  1. Nägemispuudega inimestel, kes on varasemalt kasutanud iseseisvaks eluks abivahendi, saatja(te) või abivalmis kaaskodanike abi, on piirangute tõttu iseseisev toimetulek raskendatud. Näiteks ei suuda pime inimene tagada, et ta hoiab teistega 2 m distantsi, ei kombi toidupoes pakendeid jne. Toidu- ja esmatarbekaupade kojutellimise e-rakendused ei ole sageli ligipääsetavad nägemispuudega inimestele. Kui inimese digikirjaoskus on madal, on probleem veel suurem. Järjekorrad e-toidupoodides on halvendanud ka liikumispuudega inimeste iseseisvat toimetulekut.

 

  1. Valitsus on käsitlenud ööpäevaringset erihoolekandeteenust osutavaid asutusi ühetaoliselt eakate hooldusasutustega ning kehtetanud sama ranged piirangud, kuigi erihoolekande kliendid on tööealised. See tähendab nt kogukonnas elamise teenuse klientidele, et neil keelati avatud tööturul tööl käimine. Õiguskantsleri sekkumise ebaproportsionaalset piirangut hiljem leevendati, kuid teenuseosutajad tõlgendavad neid siiani erinevalt.

 

  1. Kriisikommunikatsioon sihtgrupile on olnud EPIKoja prioriteet eriolukorra ajal. Oleme filtreerinud ametlikest teadaannetest puuetega ja erivajadustega inimestele olulise osa, sõnastanud lihtsamini arusaadavaks ja avaldanud oma koduleheküljel ning e-uudiskirjas. Riigi tasandil ei ole info sihtrupiti koondatud ja selles on puudega inimestel raske orienteeruda. Tunnustame valitsust, et kõige olulisemad teated on tõlgitud eesti viipekeelde. Eriolukord on teravalt esile toonud digilõhe probleemi – madala digikirjaoskusega abivajajad on abist rohkem ära lõigatud kui hea digikirjaoskusega abivajajad.

 

  1. Puuetega inimeste ja patsiendiorganisatsioonidele on eriolukord toonud järsu vajaduse kasvu telefoni- ja kirjaliku nõustamise järele, maakondades ka toiduabi jagamise järele. Inimesed vajavad nii praktilist infot kui emotsionaalset tuge. Organisatsioonid ise on vajanud tuge üldkoosolekute korraldamise küsimustes.

 

  1. Aprilli keskel kerkis esile risk, et EPIKoja ja liikmesorganisatsioonide 2020. aasta tegevustoetusi kärbitakse seoses hasartmängumaksu laekumise vähenemise prognoosiga. Tänaseks oleme saanud SoMilt suulise kinnituse, et puuetega inimeste huvikaitse valdkonnas vähendamist ei tule, küll aga ootab kärbe ees psüühikahäirega inimeste huvikaitse valdkonda.

 

  1. Seadusloome suunaline huvikaitsetegevus on eriolukorras ajalise surve all. Seaduse- ja määrusemuudatusi menetletakse kiirkorras, mis ei võimalda sihtrühma laiapõhjalist kaasamist. Kiirmenetlused on mõistetavad, kuid kätkevad endas ohtu, et aegkriitiliste sätetega ühes paketis jõustatakse ka neid, mis vajaksid pikemat ja põhjalikumat arutelu. Näiteks Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmine. Märtsis toimuma pidanud Eesti riigi ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise raporti kaitsmine Genfis lükati edasi augustisse, kontaktkohtumine asendub ilmselt videokohtumisega.