Mehed klatšivad sama palju kui naised

Autor: Kaire Talviste

Keelepeksu eesmärk on välja selgitada, kes on sobiv kaaslane ja kes mitte.

http://www.epl.ee/bosa/389442 12. juuni 2007

Leicesteri ülikooli meedia ja kommunikatsiooni doktor Charlotte De Backer tuli lagedale ilmselt paljusid mehi heidutava teatega, et naised pole kaugeltki ainsad, kes armastavad klatšida. Meestele on see komme sama omane, vahendab teadusuudiste portaal AlphaGalileo.

Klatšivad pea kõik inimesed – mõned vähem, teised rohkem. Ühel hetkel saab meist kõigist klatšimise objekt. Teadlased selgitavad, et tegu pole tühja latramisega – klatšimisel on selged funktsioonid ja selle eesmärk on enamasti välja selgitada, kes on sobilik kaaslane ja kes mitte.

Kui kõneteemaks on naine, siis on nii meeste kui ka naiste jaoks kõige olulisem jutuaine, kas ta on ka ilus või mitte. Meestest rääkides pidasid mõlemad sugupooled olulisimaks jututeemaks jõukust. Teadlasi üllatas aga see, et juba paarisuhtes olevad inimesed olid vallalistega samavõrra huvitatud juttudest, mis puudutasid potentsiaalseid romantilisi partnereid. Uuringu tulemused tõestasid, et nii meeste kui ka naiste puhul on klatšimise eesmärk leida ja hinnata võimalikku partnerit.

Teadlased eeldasid, et naised on suuremad klatšijad, ent mehed näitasid kuulujuttude levitamise vastu üles sama suurt huvi. Eriti vastassugu puudutavate teemade osas.

Sotsiaalsed erinevused

Psühholoog Voldemar Kolga sõnul toimub sugude võrdsustumine, mis näitab, et tegelikult pole erinevused mitte niivõrd bioloogilised kui sotsiaalsed ja kultuurilised. “See on üldine protsess ja Eesti mehed jõuavad sellele järele, kui pole juba jõudnud,” arvab ta.

Kolga meelest on naiste kohta levinud palju müüte, nagu nad oleksid meestest verbaalselt võimekamad, klatšihimulisemad ja kergemini teiste arvamusega nõustuvad. “Klatšimine on selline mõnus inimlik tegevus, miks mehed ei tohiks siis end selles vallas arendada?” Ta lisab, et tänapäeva maailm on üles ehitatud jutu peale ja klatšivad pigem haritumad mehed.

“Kuigi klatšimine domineerib kõikide igapäevaelus, on see siiski teema, mis ei saa piisavalt tähelepanu teaduslikul tasandil. Klatšiteemalised uuringud pole kuigi levinud ja siiani pole keegi uurinud eri sugupoolte klat-šimist ja selle kasutamist seoses potentsiaalse romantilise partneri või rivaaliga,” ütleb Backer. Nüüd uurib Backer kuulsuste klatšimise mõju ühiskonnale. Ta usub, et tuntud inimeste tagarääkimine asendab isikutevahelist klatši olulisel määral. Sellest on saamas uus sotsiaalne “liim” meie ühiskonnas. Meil ei pruugi olla võõraga millestki rääkida, aga me kõik ju teame Parist, Britneyt ja Madonnat, kelle tegude ja ütlemiste kohta saab alati midagi arvata.

Halval klatšil on häid omadusi

•• Negatiivsel kuulujutul võib olla ka positiivseid tagajärgi. Näiteks edendab see läheduse ja sõpruse süvenemist.

•• Teadlased on leidnud, et enamasti jagatakse just sõpradega oma negatiivseid seisukohti.

•• Samas võib negatiivse arvamuse avaldamine arendada suhteid ka võhivõõrastega.

•• Kuulujutt on ihaldusväärne ka seetõttu, et tekitab ühtekuuluvustunnet, samuti tõstab enesehinnangut ja annab arvamuse avaldaja kohta palju teavet.