[ELIL] EPL: Täiskasvanud mähkmekandjad lubatud toetuseta
Autor: Kadri Ibrus
Iga maavalitsus otsustab ise, kui palju ta pidamatusprobleemiga inimesi aitab.
Kuigi tänapäeva meditsiiniline ettekirjutus näeb pidamatusprobleemiga inimestele ette vähemalt kolme mähet päevas, tuleb Eestis enamasti läbi ajada üheainsaga.
Siiani on sotsiaalministri määrus öelnud, et pidamatusprobleemiga inimesi tuleb toetada 40 mähkme ostmisel kuus. Samas teeb iga maavalitsus ise lõpliku otsuse, kuidas ta puuetega inimeste abivahenditeks suunatud raha kulutab: raha eraldab riik kõigile puuetega ja eakate inimeste abivahenditele kokku. Nii mõnigi omavalitsus, näiteks Tartu ja Pärnu, on jõudnud järeldusele, et nemad toetavad oma elanikke vaid 20 mähkme ostmisel kuus, seega peaksid nende elanikud hakkama saama alla ühe mähkmega päevas.
Oht muudeks hädadeks
Kuigi sotsiaalministeerium soovib järgmisel aastal pidamatusprobleemiga inimesi rohkem toetada ning luua uue korra, mille järgi tuleb kompenseerida 90 mähkme ostmist kuus – ehk et inimene saaks päevas kasutada kolme mähet –, ei pruugi kõigis omavalitsustes see nii minna ka tuleval aastal. Sest kuigi järgmise aasta eelarvest on kavandatud tõsta mähkmete toetuseks minevat summat kaks korda võrreldes eelmise aastaga ehk 24 miljonile kroonile, saavad maavalitsused endiselt ise otsustada, kui palju nad pidamatusprobleemiga inimesi toetavad.
Paljudel omavalitsustel kulub see raha aga kallite abivahendite pikkade järjekordade leevendamiseks.
“Keskmiselt ajavad Eesti inimesed läbi 40–60 mähkmega kuus, rohkem ei suudeta endale lubada,” ütles pidamatustooteid vahendava MTÜ Inkotoa esindaja Pirjo Vaarmaa. See teeb 1,3 kuni kaks mähet päevas. Samas näevad meditsiinilised ettekirjutused ette, et limiidiks peaks olema vähemalt kolm mähet päevas, sest vastasel juhul võib inimene juurde saada mõne muu tervisehäda. Vaarmaa hinnangul on mähkmete kasutajaid Eestis kokku ligi 11 000. Tõsisemate pidamatusprobleemidega inimesi on sotsiaalministeeriumi andmetel umbes 6000–7000.
Vaarmaa sai oma kliente küsitledes teada, et lausa 17,5 protsenti neist, enamikus eakad inimesed, teevad suures kitsikuses endale ise mähkmeid koduste vahenditega. 40 protsendil on probleeme mähkmete eest tasumisega ka koos toetusega.
40 raske uriinipidamatuse toodet maksab riigidotatsiooniga ostes 221 krooni, täishinnaga 380 krooni. 60 tükki maksab täishinnaga 570 krooni ning 90 tükki täishinnaga 855 krooni. Kalliks teeb pidamatusprobleemiga inimestele täies mahus mähkmete väljaostmise see, et lisaks neile on vaja osta veel kreeme ja ravimeid, ülikallid on ka kõik muud abivahendid: saapad, tallad, kargud, ratastoolid jm.
Tallinnas toetus Tartust suurem
•• Näiteks Tallinna linn toetab puuetega ja eakaid inimesi 40 mähkme ostmisel kuus, kinnitas Kai Passer Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuametist.
•• Samas on Tartu maavalitsus piiri tõmmanud 20 mähkmele kuus. “Meil on puuetega inimeste arv suurem ning raha ei jää lihtsalt rohkem üle,” selgitas Indrek Sooniste Tartu sotsiaalabi osakonnast. 20 mähkmega piirdub nüüd ka Pärnu maavalitsus.
•• Dotatsioonirahad olid MTÜ Inkotoa andmetel novembriks üldse juba otsas Viljandi-, Saare-, Võru-, Põlva-, Tartumaal, Tallinnas loodetakse raskema puudega inimesi toetada lisaeelarvest saadud rahaga. Kai Passer tõdes, et mähkmete toetuseks mõeldud raha on ka eelmistel aastatel saanud otsa juba sügisel.
•• “Järgmise aasta alguses võib saada 90 tükki kuus, aga siis on mõne kuu pärast näha, kuidas raha jätkub,” ennustas Passer. “Meil on ratastoolijärjekorrad üle aasta pikad, me peame neid leevendama,” selgitas ta.
Eesti Päevaleht: 14. detsember 2007