Minister Lang naistevastase vägivallaga võidelda ei taha. Kadri Ibrus 12. märts 2010
Euroopas lubatakse naistevastase vägivallaga võidelda, Eestis talitatakse vastupidi
Esmaspäeval kinnitas Eesti valitsus sotsiaalminister Hanno Pevkuri allkirjaga Euroopa Liidu Nõukogus, et hakkab võitlema naistevastase vägivallaga. Ent justiitsministeerium muutis viimasel hetkel eelnõu punkti, kuhu oli plaanitud lisada naistevastase vägivalla vastu võitlemise meetmed – ja võttis üldse termini „naistevastane vägivald” eelnõust välja.
Nõukogu vastuvõetud otsuses lubab Eesti välja töötada põhjalikud naistevastase vägivalla strateegiad ja anda nende rakendamiseks ka raha. Mis aga toimub samal ajal kodus? Mitu kuud käis koos töörühm, kes koostas „Vägivalla vastu võitlemise arengukava”. Nii spetsialistid kui ka sotsiaalministeerium pidasid vajalikuks sinna lisada ka strateegia naistevastase vägivallaga võitlemiseks. Justiitsministeerium on nüüd aga kogu selle osa dokumendist välja jätnud. Ja kuna naistevastast vägivalda ei tooda esile eraldi probleemina, ei ole põhjalikult selgeks tehtud ka selle põhjuseid. Rääkimata selle konkreetsest vältimisest.
Nimetatakse küll üldiselt perevägivalda, kuid selle riskirüh-madeks on nimetatud üksnes madala sissetulekuga ja laste-rikkad inimesed ning töötud. Spetsialistid, nagu ka naiste varjupaikade juhid, aga leiavad, et seni, kuni ei räägita väga laialt levinud ja just naiste vastu suunatud vägivalla põhjustest – hoiakutest, mis naiste ja tüdrukute suhtes levivad ja vägivallale õhutavad –, ei ole võimalik ka olukorda parandada.
Justiitsminister Rein Langilt polnud eile selgitust saada võimalik. Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Heili Sepp aga vastuolu nõukogus lubatuga ei näe. „Naistevastase vägivallaga võitlemise taandamine mõistetega opereerimisele on lihtsalt deklaratiivne tegevus, millele ministeerium eelistab tulemuslikumaid sisulisi tegevusi,” vastas Sepp, tõstatades sellega küsimuse: kas nõukogu tegevus on mõttetult deklaratiivne?
Sotsiaalministeerium justiitsministeeriumi seisukohti ei toeta. „Me peame oluliseks, et Eesti riigi tegevus oleks kooskõlas nii EL-i kui ka laiemal rahvusvahelisel tasandil kokkulepituga,” sõnas sotsiaalministeeriumi peaspetsialist, töörühma liige Katri Eespere. „Meil tuleb aktiivselt tegeleda spetsiifiliselt naistevastase vägivalla vastu võitlemisega,” kinnitas ta.