Sajad Eesti naised on välismaal oma laste juures pantvangis. Kärt Anvelt
Lahutuse korral võib muslimist mees lapse emalt ära võtta kartuses, et endise abikaasa uus elukaaslane on lapsele ohtlik.
AFP / Scanpix
Ometi on eestlannad ohtudest hoolimata valmis kasvõi valet vanduma, et abielluda muslimiga.
2004. aastal levis maailmas kulutulena dokumentaalfilm, kus kirjeldati hädas olevaid USA naisi, kes ei saanud oma lastega Egiptusest lahkuda. Toonane USA diplomaat Egiptuses ütles filmis välja valusa tõe: me oleme siin riigis ja me austame selle riigi seadusi. Teisisõnu – naise koduriik ei saa osaleda lapseröövis ja Egiptusest saab lapse välja viia vaid isa nõusolekul.
Eesti välisministeeriumi konsulaarosakonna vanemnõunik Viktoria Tuulas vaatas toona seda filmi ja mõtles: jumal tänatud, see ei ole meie probleem. Veel, lisas ta mõttes. Ei läinudki kaua, kui see sai ka Eesti probleemiks. Piirid läksid lahti. „Tulemus on käes – praegu pole probleem enam ainult Egiptuse või mõne araabia riigiga, vaid sajad Eesti naised on ka Euroopa riikides oma laste pantvangid,” nendib Tuulas.
Algul on ju kõik hästi ja tore on, kui abielu jääb püsima – selliseid positiivseid näiteid on sadu. Ent kui asjad nii hästi ei lähe (üldjuhul saavad probleemid alguse kultuurikonfliktidest) ja jõutakse lahutuseni, toimub see selle riigi seaduste järgi, kelle territooriumil elatakse. Kuigi sageli on naine registreerinud oma lapse elukohaks ka Eesti, taotlenud siin ravikindlustuse ja kõik muu, ei tekita riigile valeandmete esitamine õigustatud ootust riigi kaitsele. Lapse hooldusega seotud küsimuste lahendamisel lähtutakse ikkagi lapse tegelikust elukohast.
Abikaasa juures välisriigis elavad naised üldjuhul tööl ei käi, tihti ei valda nad ka kohalikku keelt. Kui lahutuse ajal arutatakse lapse hooldusõiguse küsimust, teeb kohtunik otsuse eelkõige lapse huvidest lähtudes. Kuna mees käib tööl, siis suudab ta eeldatavalt ka perekonda ülal pidada ja kohus annab eelishooldusõiguse mehele. Naisele jääb kaks valikut – kas lahkuda lapseta või osaleda lapse kasvatamises mehe koduriigis ehk jääda oma lapse juurde pantvangi.
Allikas: Eesti Päevaleht, 14.01.2012 http://www.epl.ee/news/eesti/sajad-eesti-naised-on-valismaal-oma-laste-juures-pantvangis.d?id=65524462