Tartu ülikooli teadlased alustavad vägivalda kasutanud meeste nõustamisega. Piret Ehrenpreis
Tartu ülikooli teadlased on välja töötanud programmi lähisuhtes vägivalda kasutanud meeste nõustamiseks. Programmis osalemiseks saavad huvilised endast märku anda kuni nädala lõpuni.
Viimastel aastatel on Eestis registreeritud umbes paar tuhat perevägivalla juhtumit aastas, kuid seni puudus väljaspool vanglaseinu tugisüsteem, mis võimaldaks meestel probleemi lahendamiseks ise abi otsida, vahendasid ERRi raadiouudised.
Tartu ülikooli teadlaste välja töötatud sisemise kindluse programm ootab lähisuhtes vägivalda kasutanud mehi vabatahtlikult osalema rühmatundides, et õppida oma vägivaldsust ohjeldama.
"Vägivald iseenesest on sümptom, nagu palavik. Küsimus on selles, mis seal all on – mis on need niivõrd rasked kohad inimese elus, et ta ei suuda keerulises kohal muul viisil hakkama saada," rääkis Tartu nõustamisgrupi üks vedaja, psühhoterapeut Anton Aunma.
"See programm annaks võimaluse nendele meestele, kes pole politsei huviorbiiti veel sattunud, aga kes ise tunnevad, et tegelikult on midagi valesti ja kes tahaksid ise palju paremat elu. Need mehed suudavad palju tõsisemalt muutuda," jätkas Aunma.
Tema sõnul pole siiani vägivaldsetel meestel olnud abi saamiseks peaaegu ühtegi võimalust. "Minu teada pole meestel isegi mingit tugitelefoni," ütles psühhoterapeut.
Märtsist alustavad tugirühmad tööd Tallinnas, Tartus ja Jõhvis ning seda nii eesti kui vene keeles. Rühmas on 10-12 meest ning koos käiakse 14 nädala jooksul. Kohtutakse kord nädalas neli korda 45 minutit.
Enne rühmade lõplikku komplekteerimist viiakse huvilistega läbi eelintervjuud, mis on olulised nende motivatsiooni hindamiseks.
Programmi käigus toimub arengute hindamine kolmes järgus – enne, vahetult pärast ja pool aastat pärast tugirühmades osalemist. Partneriga meeste puhul küsitakse ka partneri hinnangu.
Lähisuhtes vägivalda kasutanud meeste nõustamise programmis osalemiseks on võimalik huvilistel endast märku anda kas otse projektijuht Kristiina Tõnnissonile telefonil 555 44 312 või meiliaadressil.
Kui kaheaastase programmiperioodi jooksul proovitav metoodika osutub edukaks, loodab justiitsministeeriumi seda kasutada edaspidigi.