Fookuses

Kas „naiste töökohad" ikka on ohutumad?

Naiste töödega seotud terviseriske on siiani alahinnatud ning vähem uuritud, mistõttu pole ka nende ennetusele piisavalt suurt rõhku pandud, kirjutab soolise võrdõiguslikkuse spetsialist Liivi Pehk. Samal ajal tuleb tööandjal olla valmis selleks, et lähitulevikus on keskmine töötaja pigem eakas ning tõenäoliselt kimbutab teda ka mõni pikaajaline haigus. Senisest enam tuleb pöörata tähelepanu ka naiste töökohtadel esinevatele ohuteguritele.

Loe lähemalt »
 

Soosüsteem ja sooideoloogia – kesksed mõisted märkamaks soolist ebavõrdsust

Soolise võrdõiguslikkuse ekspert Ülle-Marike Papp märgib, et naistele omaseks peetav suurem tagasihoidlikkus, enesekriitilisus ja väiksem enesekindlus ei ole soolise ebavõrdsuse põhjus, vaid hoopis tagajärg. Ebavõrdsus on tingitud kehtivast soosüsteemist, mis on hierarhiline ja sugusid vastandav ning mida taastoodavad inimesed ise soorolle kindlaksmääravate normide kordamise ja edasiandmisega.

Loe lähemalt »
 

„Naised on väärt saama võrdse töö eest võrdset tasu.“ (USA president Barack Obama aastakõnes, 20.01.2014)
Vaata siia »

Meilt ja mujalt

Tulekul Naiste Kongress
 

7. märtsil toimub Eestimaa VI Naiste Kongress, mis taastab enne Teist maailmasõda Eestis toimunud naiste kongresside traditsiooni. Viimatine kongress toimus 1935. aastal ning keskendus haridusteemadele.  Naiste kongressi eesmärk on kokku leppida ühistes põhimõtetes ja tegevussuundades ühiskonna tasakaalustatud arenguks ning pakkuda välja lahendusi soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks ja naiste osakaalu suurendamiseks otsustustasanditel poliitikas, avalikus sektoris ja majanduses. Üritust korraldavad koostöös Eesti Naisliit, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus, võrdõigusvoliniku kantselei, Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon, Eesti Juristide Liidu naisjuristide ühendus, Eesti Politsei Naisühendus ning mitmed teised organisatsioonid. Kongressi peaettekanded peavad prof Rainer Kattel, Marju Raju, Mari-Liis Sepper ja Ülle-Marike Papp.
 

Soolõime koolitus ESFi programmide kirjutajatele

23. jaanuaril toimus võrdõigusvoliniku kantselei eestvõttel koolitus järgmisel struktuurivahendite perioodil 2014+ Euroopa Sotsiaalfondist toetatavate programmide kirjutajatele. Koolituse eesmärk oli anda teadmisi sellest, kuidas programmide koostamisel arvestada meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja vältida diskrimineerimist. Ühe osana arutati praktiliste näidete põhjal, kuidas analüüsida konkreetse valdkonna hetkeseisu soo aspektist selleks, et selgitada välja erinevused meeste ja naiste olukorras ning võtta saadud teadmisi arvesse meetmeid kavandades. Käsitleti ka seda, millised indikaatorid oleksid asjakohased, et hinnata meeste ja naiste võrdsuse eesmärkide saavutamist programmide hindamisel. Koolitus toimus projekti „Soolõime ja õiguskaitsega sugude võrdsuseni“ raames, mida rahastatakse Norra toetustest 2009-2014.

Punab: Meestele on vaja soospetsiifilist terviseprogrammi

Tänavu presidendilt Punase Risti teenemärgi saav  meestearst Margus Punab ütleb, et viimastel aastatel on mehed hakanud hoolsamalt arsti juures käima. Põhjust on aga muret tunda eesnäärmevähi pärast, mis on meeste seas kõige sagedasem kasvaja. „Eesnäärmevähki suremuselt oleme maailmas punane latern,“ nendib Punab kommentaaris Postimehele. Seepärast rõhutab Punab, et Eesti mehele on vaja soospetsiifilist terviseprogrammi. Näiteks võiksid perearstid teha riskirühmadele lisauuringuid ja selle eest tasuks Haigekassa. Nii on lootust, et õigel ajal saab abi ka mees, kes terviseteadlik ei ole.
 

Kuhu kaovad kõrgharidusega naised?

Miks on juhtivatel töökohtadel endiselt vähe naisi, ehkki ligi 70% ülikooli lõpetanutest on naised? Miks langevad poisid koolist välja rohkem kui tüdrukud? Neile küsimustele otsis vastust Eesti Naisüliõpilaste Selts 7. veebruaril toimunud konverentsil, kus räägiti soolise tasakaalu puudumisest hariduses.  Konverentsil räägiti kasvatuse mõjust hariduse omandamisele ning naiste ja meeste rollidest Eesti ühiskonnas. Heideti valgust sellele, millised soostereotüübid valitsevad koolielus ning mis on koolist väljalangevuse põhjused. Loe ka Postimehe kajastust.
 

Mikrolaen võimaldab naisettevõtjatel saada kuni 2000-eurost laenu

Suur osa naisettevõtjatest on tegevad väikeettevõtetes, kelle äri edenemisele võib saada takistuseks pankadelt laenu saamine. MTÜ Ettevõtlikud Naised Eestimaal (ETNA) esindaja Margo Orupõld  rääkis jaanuaris „Terevisiooni“ saates Avatud Eesti Fondi toel käima lükatud mikrolaenu programmist, millega on praegu liitunud juba ligi 70 naisettevõtjat. Enne laenu kättesaamist saab mikrokrediidi programmis osaleja ka ettevõtluseks vajalikku koolitust. Loe ka  ETNA Mikrokrediidi viimast uudiskirja.
 

Euroopa Liidu Nõukogu soovitab koguda regulaarselt soopõhist statistikat

Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu kutsus liikmesriikide valitsusi üles panustama rohkem soolise võrdõiguslikkuse edendamisse. Mullu detsembris kogunenud nõukogu soovitas liikmesriikidel regulaarselt koguda ja teha kättesaadavaks soo lõikes esitatud statistikat. Statistilised ja riigiti võrreldavad andmed naiste ja meeste olukorra kohta aitavad välja tuua soolisi lõhesid, mida poliitikate kujundamisel arvesse võtta. Iseäranis rõhutas nõukogu, et oluline on tõsta ametnike ja teiste avaliku sektori töötajate teadmisi soolisest võrdõiguslikkusest ja soolõimest ehk sooküsimuste arvestamisest poliitiliste otsuste tegemisel ja nende mõju hindamisel. Nõukogu hinnangul peaksid soolise võrdõiguslikkuse alased koolitused kuuluma avaliku sektori koolituskavasse.
Loe Nõukogu järeldusi.

EIGE kutsub üles arutama selle üle, kuidas muuta soolisi stereotüüpe

Stereotüüpsed arusaamad sellest, millised peavad olema ja kuidas käituma naised ja mehed, on ühiskonnas sügavalt juurdunud ja aeglased muutuma. Soostereotüübid mõjutavad naiste ja meeste käitumist ning hariduse ja ameti valikut, tuues kaasa naiste ja meeste erineva ühiskondliku staatuse. Sooliselt võrdõigusliku ühiskonna poole liikumisel on soolised stereotüübid suureks takistuseks. Seepärast kutsub Euroopa Liidu Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut EIGE  arutama selle üle, kuidas saavad stereotüüpide muutumisele kaasa aidata poliitikakujundajad, haridusasutused ja üksikisikud.
EIGE on kogunud ka üle 500 inimese loo sellest, kuidas soolised stereotüübid on mõjutanud nende elukäiku. 
Loe ka Euroopa Parlamendi Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit sooliste stereotüüpide kaotamisest.

Viviane Reding andis allkirja naiste võrdse poliitilise esindatuse toetuseks

Euroopa Komisjoni asepresident Vivane Reding andis allkirja 50/50 koalitsiooni deklaratsioonile, millega rühm Euroopa Parlamendi eri fraktsioonide saadikuid juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Liidu institutsioonide juhtpositsioonidel napib naisi ning kutsub liikmesriikide poliitikuid, kodanikke ja mittetulundusühendusi üles toetama naiste ja meeste võrdset esindatust Euroopa Liidu institutsioonides. 50/50 koalitsioon loodi, pidades silmas eelseisvaid Euroopa Parlamendi valimisi lootuses, et uue Euroopa Parlamendi koosseisus ja juhtpositsioonidel  valitseb suurem sooline tasakaal. 

Sport ja sugu

Kas teadsid?

·         Euroopa Liidus teeb kord nädalas sporti 43% mehi ja 37% naisi (Eurobaromeeter 2010)

·         Eesti spordiregistri andmetel harrastab Eestis spordiklubides sporti 85 308 meest ja  48 678 naist, seisuga 12.02.2014 (2013 jooksvad andmed).

·         Eesti spordiregistri andmetel on 19-aastaseid ja nooremaid poisse Eesti spordiklubides 49 593, sama vanu tüdrukuid 28 105, seisuga 12.02.2014 (2013 jooksvad andmed).

·         Londoni 2012. aasta suveolümpia oli esimene, kus iga osalevat riiki esindasid nii mees- kui ka naissportlased

·         2014. aasta Sotši taliolümpial on esimest korda võistlusalana naiste suusahüpped

·         Soomes kasvas aastatel 2004-2008 alla 20-aastaste tüdrukute arv, kes mängisid spordiklubides jalgpalli 33%. Kokku tegeles 2008. aastal jalgpalliga 69 000 poissi ja 23 000 tüdrukut (Sport and equality. Current stage in Finland, 2011).

Euroopa Komisjon: tuleb astuda samme soolise võrdõiguslikkuse poole spordis

Detsembris toimunud Euroopa Liidu kõrgetasemelisel konverentsil räägiti soolisest võrdõiguslikkusest spordis. Teemade hulgas oli naiste vähene esindatus spordijuhtide ja treenerite hulgas, võitlus negatiivsete stereotüüpide ning seksuaalse ahistamise ja vägivalla vastu spordis. Euroopa Komisjoni voliniku Androulla Vassiliou sõnul on selge, et tüdrukutel ja naistel on sporditegemisel endiselt takistusi – seda nii harrastajate kui tipptasemel. Kohtumisel märgiti, et uues ELi Erasmus+ programmis saab toetust taotleda ka projektidele, mis edendavad spordis soolist võrdõiguslikkust. Eesistujamaa Kreeka esindaja  Kyriakki Giannakidou rõhutas, et Kreeka eesistumise üks prioriteete on sooline võrdõiguslikus ning selle aasta maikuus on kavas vastu võtta Nõukogu järeldused soolise võrdõiguslikkuse kohta spordis.
Loe konverentsi pressiteadet ja kokkuvõtet.

Heade praktikate käsiraamat: sooline võrdõiguslikkus spordis

Tüdrukud ja naised tegelevad keskmiselt vähem spordiga kui poisid ja mehed, tõdetakse Euroopa Nõukogu heade praktikate käsiraamatus, mis on pühendatud soolisele võrdõiguslikkusele spordis. Käsitlemist leiavad naiste ja meeste erinev motivatsioon teha sporti, endiselt küllaltki jäigad piirid mehelikeks ja naiselikes peetud spordialade vahel ning naistele võrdse ligipääsu tagamine sportimisvõimalustele. Käsiraamat pakub välja mitmeid soovitusi ja huvitavaid näiteid selle kohta, kuidas saab suurendada naiste sporditegemist ja parandada ligipääsu seni vähem harrastatud spordialadele. Olgu siis luues tüdrukute jalgpalli- ja poksiringe või reserveerides naistele spordiklubides aja, mil segamatult treenida.
Vaata ka võrgustiku Euroopa naised ja sport veebi ja ÜRO: Women, gender equality and sport.

Kalender

13.02.2014

Eesti Inimõiguste Keskus viib läbi võrdse kohtlemise teemalise koolituse vabaühendustele, kus tutvustatakse võrdse kohtlemise põhimõtteid, antakse ülevaade võrdse kohtlemise seadusest ning räägitakse sellest, kuidas oma õigusi võimaliku ebavõrdse kohtlemise korral kaitsta. Koolitusel osalemiseks  võtke ühendust projektijuhi Merle Albrantiga: merle.albrant@humanrights.ee
 

13.02.2014

Kell 12.30-16.00 toimub seminar „Mida toob kaasa uus töövõimereform?“ Café Swiss seminariruumis (Swissotel Tallinn, Tornimäe 3, 8. korrus). Seminari korraldab TTÜ Õiguse Instituut projekti „Erinevus rikastab“ raames. Seminariruumile on olemas ligipääs ratastooliga!
Vaata lisa projekti kodulehelt.

14.02.2014

rahvusvahelise aktsiooni One Billion Rising for Justice raames leiab aset üleilmne ühistantsimine naistevastase vägivalla vastu. Kui on soov tantsijatega ühineda, tuleb end registreerida kampaania ametlikul koduleheküljel.
 

20.02.2014

Toimub võrdõigusvoliniku kantselei tasuta õigusnõustamine Haapsalus. Täpsem info kodulehel.
 

3.03 – 8.03.2014

toimub neljas feministlik festival LadyFest Tallinn. Vabatahtliku tööga korraldataval festivalil toimuvad õpitoad, kontsert, näidatakse Eesti ja välismaiste naisrežissööride filme. Lähemalt saab teada LadyFesti blogist.
 

7.03.2014

toimub Rahvusraamatukogus Eestimaa VI Naiste Kongress. Kongressi eesmärk on kokku leppida ühistes põhimõtetes ja tegevussuundades ühiskonna tasakaalustatud arenguks ning pakkuda välja lahendusi soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks ja naiste osakaalu suurendamiseks otsustustasanditel poliitikas, avalikus sektoris ja majanduses. Jälgi infot!
 

8.03.2014

Naiskodukaitse, Sisekaitseakadeemia, Eesti Politsei Naisühenduse  ja Eesti Naisjuristide Liidu korraldusel toimub  koguperepäeva "Naistelt naistele", mille eesmärk on tutvustada naistele võimalusi, kuidas tõsta enda ja oma lähedaste turvalisust, pakkuda võimalust õppida konkreetseid uusi teadmisi ja oskusi.
Vaata lähemalt SIIT.

11.03.2014

korraldab võrdõigusvoliniku kantselei seminari, mis keskendub küsimusele, kuidas luua toimiv koolitussüsteem avalikus sektoris soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmiseks.

2. – 4.04.2014

Toimub Pariisis OECD ülemaailmne foorum naiste esindatusest avaliku sektori juhtivatel positsioonidel. Loe lähemalt foorumi kohta.
 

14. – 16.04.2014

Pariisis leiab aset 5. rahvusvaheline konverents teemal naised ja transport. Konverents, kus esitletakse uuemaid uuringutulemusi ja poliitikaanalüüse, keskendub küsimustele, kuidas arvestab transpordikorraldus naiste vajadusi. Loe lähemalt konverentsi kodulehelt.
 

Tasub lugeda

·         Töövaidluskomisjon tunnistas raseda töötaja katseajal vallandamise ebaseaduslikuks 

·         Mari-Liis Sepper: Inimesed vajavad personaalset nõu

·         Gertrud Kasemaa: sooesitlused kooliargipäevas – variatsioonid (ära)kannatamise teemadel

·         Tiiu Kuurme: Poisid saavad andeks

·         Mari-Liis Sepper: Takistuseks traditsioonilised soorollid

Pildid räägivad

Kuidas on lumekoristus seotud soolise võrdõiguslikkusega? Vaata, millise järelduseni jõudsid Karlskoga linnavõimud:  http://vimeo.com/77692813