Keiu Roosimägi: ma ei saa oma elupäevi tühja-tähja peale raisata. Greta Kaupmees
Väliselt pisike ja õrn Keiu Roosimägi (30) on sisemiselt tugevam kui arvata oskaks. Rasket haigust põdev naine ei saa kunagi terveks, ent ei jäta seetõttu elu elamata. “Võin treenida oma mõtlemist nii, et elu on justkui film, mille käsikirja ma kirjutan ise lõpuni.”
Keiu juhib Tallinna ja Harjumaa puuetega naiste ühingut ning tahab oma töö kaudu muuta ühiskonda puuetega naiste suhtes tolerantsemaks ja puuetega naisi julgemaks ning ettevõtlikumaks. Paralleelselt on naisel käsil mitu projekti – näiteks teeb ta erivajadustega naiste naiselikkusest dokumentaalfilmi, arendab vabatahtliku abistaja mobiilset rakendust, planeerib puuetega naistest sotsiaalkampaaniat “Mida Sina minust arvad?” ja loodab ellu viia plaani puuetega naisi kaasavat moesõust. Oma tegevuse eest sai Keiu just sel nädalal autasu ka Eesti Puuetega Inimeste Kojalt.
Seda kõike teeb Keiu töö kõrvalt, kus tal on kanda tegevjuhi ja juristi kohustused. Naine asutas oma õigusbüroo ning soovib anda oma panuse sotsiaalse ettevõtjana, pakkudes võimalusel kvalifikatsiooni ja võimeid omavatele puuetega juristidele väärilist tööd õiglase tasu eest. Üks moto, mida Keiu ettevõtjate seas propageerib, kõlabki “Õiglus pole puudega”.
Keiu teab, mida tähendab elu puudega – naine põeb keerulise nimega geneetilist haigust neurofibromatoos (NF), mille süptomid võivad olla väga erinevad alates kasvajaliste moodustiste tekkest kogu kehas, lõpetades luude arenguhäiretega.
Võib-olla homset ei näe
“Mul ei ole reaalselt aega mõelda oma olukorrale… Lihtsalt tegutsen, sest kui mitte mina, siis kes, ja kui mitte nüüd, siis millal. Kuidas, seda küsimust mul ei teki, sest minu sõnavaras puuduvad sellised mõisted nagu takistus, aga, kui, ehk, võib-olla, oleks, poleks jne. Me kõik sünnime ja sureme, kuid vahepeal võime teha kõike, mida soovime. Ma olen saanud aru, et saan kõik, mis tahan, ja kui ma midagi ei saa, siis ainult sellepärast, et tegelikult sügaval hinges ma ei tahtnud. Ma ei saa mitte kunagi terveks, uut keha, kuid ma võin treenida oma mõtlemist ja hoiakuid nii, et elu on justkui film, mille käsikirja ma kirjutan ise lõpuni. Kõik algab mõtlemisest ja jõud tulebki kuskilt seest,” ütleb Keiu.
Edasi loe värskest ajakirjast Naised!