Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liidu avalik kiri sotsiaalkaitseministrile ja Riigikogu õiguskomisjonile.
Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liit, kes on üle 16. aasta aidanud kujundada hoolivamat ühiskonda kõikidele inimestele, toetab võrdõigusvoliniku kantselei jätkamist iseseisva ja sõltumatu institutsioonina. 2004. aastal loodud võrdõigusvoliniku kantselei aitab enim rasedaid ja väikelapsevanemaid, kelle õigusi nende tööandja on rikkunud.
Võrdõigusvolinik on aastatega arendanud välisrahastuse abil oma institutsiooni, välja on kujunenud selge tegevusring ning Eesti ühiskonnas teatatakse üha paremini, kust diskrimineerimise vastu abi saab. 2014. aastal said diskrimineerimise tõttu kannatanud inimesed võrdõigusvoliniku abiga kokku 58 000 eurot hüvitist töövaidluskomisjonis või tööandjaga kokkuleppe sõlmimisel. Volinik aitab reaalselt inimestel pöörduda oma õiguste kaitseks töövaidluskomisjoni ja kohtusse. Käesolevast aastast tegeleb volinik enam ka puuetega inimeste muredega, Sotsiaalministeerium töötab välja seadusemuudatusi, mis laiendavad voliniku pädevusi, et ta hakkaks ka puuetega inimeste õiguste konventsiooni järelevalvet teostama. Seega laienevad peatselt voliniku ülesanded ja teemadering, mille eest ta vastutab.
Viimasel nädalal taaskord üles tõstetud idee kaotada väidetava kokkuhoiu eesmärgil see juba niigi väikese eelarvega asutus, teenib vaid nende huve, kes ei poolda naiste ja meeste võrdseid õigusi. Aastate jooksul on mitmeid kordi arutatud, kas voliniku kantselei liita mõne teise asutusega ning on jõutud järeldusele, et see ei ole otstarbekas ega vajalik. Vastupidi, on leitud, et voliniku kantseleil on ebapiisavalt vahendeid, et tagada kvaliteetne ja õigeaegne abi kannatanutele ning tugi valitsusele, et viimane saaks tõhusalt rakendada Eesti võrdõigusnorme. Põhiõiguste kaitsega tegeleval asutusel on vaja kindlust, et planeerida oma tegevusi ja tema klientidel – Eesti inimestel – on vaja kindlust, et ka järgmisel aastal saab oma muredega abi sellest riigiasutusest.
Arvestades töövõimereformi eluviimist, on puuetega inimestel vaja kindlust, et neil on oma murede ja küsimustega kellegi poole pöörduda.
Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liit on väga mures, et Riigikogus üritatakse uue õiguskantsleri valimine seostada põhiõiguste kaitse süsteemi reformimisega, mis ei ole läbi kaalutud ega asjaosalistega, st võrdõigusvoliniku ja õiguskantsleriga, läbi räägitud.
Oleme selgel veendumusel, et võrdõigusvolinik peab jätkama sõltumatu ja iseseisva ametiisikuna, kes seisab võrdõiguslikuma ühiskonna eest.
Ootame Teie selget positiivset vastust, et ühendamine ei ole päevakorral, vastupidi voliniku pädevused laienevad puuetega inimeste suunal.
Mare Abner
EPNÜL juhatuse esinaine