Puuetega inimesed vajavad õiguste kaitsel tuge. Võrdõigusvoliniku kantselei. Pressiteade 10. veebruar 2015
Puuetega inimeste esindus- ja huvikaitseorganisatsioonid ootavad, et voliniku kantseleist saaks õigusnõu ning olulisemad puude tõttu ebavõrdse kohtlemise juhtumid jõuaks voliniku abiga kohtusse, leiti täna võrdõigusvoliniku kokku kutsutud ümarlaual. Voliniku kantselei kinnitas, et strateegilise hagelemise tegevus laieneb soolise diskrimineerimise asjade kõrval käesoleval aastal ka puude tõttu diskrimineeritud inimestele.
„Puudega inimese õiguste eest ei peaks seisma vaid üksikud esindusorganisatsioonid või riiklikud institutsioonid, vaid puudega inimeste õigusi peavad austama kõik ühiskonnaliikmed. Avalik ruum ja avalikud teenused peavad olema sellised, et need vastavad erivajadusega inimeste huvidele ja vajadustele,“ ütles võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper.
Ta lisas, et erivajadustega inimeste olukord muutub oluliselt paremaks siis, kui poliitikakujundajad, teenuse pakkujad ja tööandjad ehk kõik olulised osapooled tegutsevad teadlikult selle nimel, et arvestada erinevate elanikkonnagruppide erinevate vajadustega.
Ümarlaual tõdeti, et tihti takistab puuetega inimeste elukvaliteedi tõusu ebasoodne sotsiaalne keskkond, hoiakud ja vähene teadlikkus ja tundlikkus puudega inimese erinevate vajaduste või võimete suhtes. Ühe näitena toodi välja, et ehkki enamik inimesi kujutab ette, milline on liikumispuudega inimesele juurdepääsetav tervishoiuasutus, ei teata, milliseid muudatusi vajaks kliinik, et seal oleks mugav liikuda ka pimedal.
Puuetega inimeste organisatsioonid tõid lisaks välja, et nende jaoks on oluline, et oleks kindel asutus, kelle poole pöörduda õigusnõu saamiseks. Samuti väljendati arvamust, et voliniku kantselei abiga võiksid olulisemad puude tõttu ebavõrdse kohtlemise juhtumid jõuda ka kohtusse. Voliniku kantselei kinnitas, et strateegilise hagelemise tegevus laieneb soolise diskrimineerimise asjade kõrval käesoleval aastal ka puude tõttu diskrimineeritud inimestele.
Ümarlaual räägiti, et avalike teenuste kättesaadavus ja kvaliteet erivajadusega inimesele peab paranema. Jätkuvalt ei ole avalik ruum sõbralik ja ligipääsetav liikumis- või nägemispuudega inimesele. Ühtlasi tõdeti, et tuleb rohkem rääkida sellest, et puuetega inimesed on erinevad ja neid saa vaadelda kui ühetaolist gruppi – erinevusi on seoses soolise ja rahvusliku kuuluvuse, erinevate seksuaalsete identiteetide ja vanusega.
Nele Meikar
Võrdõigusvoliniku kantselei
Meedianõunik
+372 53 584 968