Enamiku Eesti meeste hinnangul sooline ebavõrdsus laialt levinud pole.
Kui Euroopa Liidus on 57 protsenti mehi seisukohal, et meeste ja naiste vahel on ebavõrdsus laialt levinud, siis Eesti meestest arvab nii vaid 40 protsenti.
Kokku leiab Euroopa Liidu inimestest 62 protsenti, et meeste ja naiste vaheline ebavõrdsus on laialt levinud; Eestis on näitaja 51 protsenti. Euroopa Liidus keskmiselt on vastaval seisukohal naistest 68 protsenti ning Eestis 61 protsenti, vahendas BNS Eurobaromeetri uuringut.
Kõige vähem usuvad Eestist soolist ebavõrdust üle 55-aastased inimesed: neist 47 protsenti hindab ebavõrdsuse laialt levinuks, samas kui Euroopa Liidus on vanusegrupi keskmine näitaja 64 protsenti. 15–24-aastastest Eesti inimestest näeb laialdast soolist ebavõrdsust 48 protsenti, Euroopa Liidu keskmine on 56 protsenti.
Eestis küsitlustele vastanutest on 47 protsenti seisukohal, et naiste hulga tõstmiseks tööturul peaks kindlustama, et naised teenivad sama töö eest meestega võrdselt; EL-i keskmine on vaid 42 protsenti. Eestis vastanutest leiab 48 protsenti ning EL-is 33 protsenti, et selleks on sobiv meede paindlik töökorraldus, näiteks kodust töötamine.
Samas on EL-is 17 protsenti inimestest seisukohal, et naiste hulga tõstmiseks tööturul peaks suurendama naiste ligipääsu nii-öelda "meeste töödele"; Eestis arvab nii 8 protsenti vastanutest. EL-i inimestest 32 protsenti on seisukohal, et hea meede oleks lihtsustada naistel töö- ja kodukohustusi. Eestis on sellisel seisukohal 14 protsenti vastanutest. Naistele kõrgema kvaliteediga töökohtadele ligipääsu toetab EL-is 22 protsenti ning Eestis 16 protsenti vastanutest.
Suurendamaks aega, mida mehed kulutavad hoiutegevustele nagu kodused tööd või laste ja lähedaste hooldamine, on Eestis vastanutest 47 protsenti seisukohal, et seda võimaldaks paindlik töökorraldus, näiteks kodust töötamine; EL-is oli näitaja 40 protsenti. EL-i vastanutest 34 protsenti on seisukohal, et selleks tuleks kindlustada, et mehi ei diskrimineerita, kui nad soovivad hoolealuste hooldamiseks puhkust võtta, Eestis oli näitaja 31 protsenti. Samas leiab EL-is vastanutest 20 protsenti, et sobiv meede oleks toetada töid hooldussektoris kui sobivat karjäärivalikut meestele; Eestis arvab vastanutest nii 9 protsenti.
EL-is on seisukohal, et meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse vähendamine peaks olema liidu jaoks prioriteet, 76 protsenti vastanutest, sealhulgas meestest 72 protsenti ning naistest 79 protsenti. Eestis arvab nii vastanutest 64 protsenti; naistest on sellisel seisukohal 71 protsenti vastanutest, meestest aga 56 protsenti.
Neljapäeval avaldatud Eurostati andmetest selgub, et 2013. aastal oli palgalõhe meeste ja naiste vahel Euroopa Liidus suurim, 29,9 protsenti Eestis.
Allikas: 05. märts 2015: http://www.pealinn.ee