Riik suurendab 2017. aasta riigieelarves investeeringuid laste ja perede heaolu tõstmisse toetades lasterikaste ja ühe vanemaga perede toimetulekut, luues paremad lapsehoiuteenuste võimalused ja aidates vähendada hoolduskoormust. Samuti jätkub lastekaitse tugevdamine ning ette on nähtud asenduskodude ja erihooldekodude sotsiaaltöötajate palgatõus.

„Laste saamiseks ja kasvatamiseks on oluline pakkuda peredele toetavat ja sõbralikku keskkonda. Selleks, et julgustada Eesti peresid saama perre rohkem kui kaks last, jõustub järgmisel aastal lasterikka pere toetus, mis annab kolme ja enama lapsega peredele lisakindluse,“ ütles sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna. „Samas on olulised ka lapsehoiu võimaluste parandamine ning üksikvanemate toeks elatisabiskeemi käivitamine.“

2017. aasta riigieelarve olulisemad investeeringud sotsiaalvaldkonnas:

·         Lasterikkad pered saavad täiendava toetuse

1. juulist 2017 lisandub praegusele lapsetoetusele (esimese kahe lapse eest 50 eurot ja iga järgneva eest 100 eurot) lapserikka pere toetus. See tähendab, et kui peres on kolm kuni kuus last, annab riik juurde veel 200 eurot kuus. Kui peres on seitse või enam last, annab riik juurde 370 eurot kuus. Lapserikka pere toetusteks on 2017. aasta riigieelarves ette nähtud 23 miljonit eurot (sh lisavahendeid 17,3 miljonit eurot).

·         Ühe vanemaga perede toimetuleku toetamiseks käivitub elatisabifond

2017. aastast on igaks aastaks riigieelarvest ette nähtud 7,2 miljonit eurot riiklikule elatisabiskeemile, millega makstakse 100 euro ulatuses toetust lapsele, kelle lahuselavalt vanemalt on kohtuotsusega välja mõistetud elatis, kuid kes ei täida maksmise kohustust. Riik tagab lapsele igakuiselt 100-eurose elatisabi laekumise, mis nõutakse sisse elatisabi võlglaselt.

·         Paranevad puudega laste ja nende vanemate toimetulekuvõimalused

2017. aastal on raske ja sügava puudega laste lapsehoiu- ja tugiteenustele ette nähtud 2,65 miljonit eurot. Sellega toetab riik enam kui 7000 raske ja sügava puudega lapse lapsehoiuteenust. 2017. aastal on sügava puudega lapsel võimalik saada lapsehoiuteenust senise 57-80 tunni asemel 270 tundi aastas. Lisaks, ESFi abil toetatakse sügava- ja raske puudega lastele hoiu ja tugiteenustes osalemist perioodil 2017-2020 kokku 33,6 miljoni euroga. Ühe lapse kohta on arvestuslikult aastas ette nähtud 4918 eurot, mida täpsustatakse vastavalt lapse individuaalsetele vajadustele.

·         Lapsehoiu- ja lasteaiakohti tuleb juurde

Riik toetab ESF vahenditest 2017. aastal kohalikke omavalitsusi ja erasektorit 2,5 miljoni euroga uute lapsehoiu- ja lasteaiakohtade rajamiseks. Kokku on aastateks 2017-2020 ESFi vahenditest ette nähtud 6,5 miljonit eurot, et luua juurde 1200 lapsehoiu või lasteaia kohta. Lisaks sellele toetab riik 2000 uue lasteaiakoha ehitamist ning vanade lasteaiahoonete renoveerimist energiasäästlikuks 13 miljoniga.

·         Uueneb asendushoolduse korraldus ja suureneb rahastus

Asenduskoduteenuse baasrahastus on alates 2017. aastast kokku 15,42 miljonit eurot. Sellele lisandub teenuse korralduse parandamiseks mõeldud 6 miljonit eurot ESFist eesmärgiga suurendada perepõhise asendushoolduse pakkujate arvu ja kvalifikatsiooni ning luua paremad tugiteenused, parandades sh ellu astuvate noorte iseseisvat toimetulekut.

·         Üksi elavatele pensionäridele hakatakse järgmisest aastast maksma toetust

Alates 2017. aastast hakatakse üksinda elavatele pensionäridele maksma ühekordset 115 euro suurust toetust. Toetust makstakse iga aasta oktoobrikuus üksi elavatele vanaduspensioniealistele isikutele, kelle igakuine netopension on väiksem kui 1,2-kordne keskmine pension.

·         Kaasajastatakse erihoolekande võimalusi ja luuakse uusi teenuskohti psüühilise erivajadusega inimestele

Erihoolekandeasutuste kaasajastamiseks on perioodil 2014-2020 ette nähtud kokku 56 miljonit eurot, millest 47,6 miljonit eurot on Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastus. Esimeses etapis toetatakse projekte kokku 32,4 miljoni euro ulatuses. ·         Arendatakse uusi sotsiaalteenuseid inimeste hoolduskoormuse vähendamiseks

Kohalikke omavalitsusi toetatakse 2017. aastal tugiisiku, isikliku abistaja, päevahoiu ja intervallhoolduse teenuste arendamisel ja pakkumisel 5,3 miljoni euroga. Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele tööle saamist toetavate hoolekandeteenuste arendamist ja osutamist toetatakse 2017. aastal ESFi abil 2,3 miljoni euroga.

·         Riigieelarvest rahastatavate asenduskodude ja erihooldekodude sotsiaaltöötajate palgad tõusevad

2017.aastaks on riigieelarvest eraldatud asenduskodude ja erihooldekodude töötajate palgafondi kasvuks 717 000 eurot, mis võimaldab tõsta töötajate palkasid 3%.

·         Tugevdatakse riikliku lastekaitse korraldust

Lastekaitseseaduse rakendamiseks on riigieelarves alates 2017.a ette nähtud kokku 1,61 miljonit eurot, millega arendatakse abivajavate laste märkamiseks ja abistamiseks mõeldud süsteemi, korraldatakse lastekaitsetöötajate täienduskoolitust ja nõustamist ning käivitatakse üleriigiline vanemlusprogramm „Imelised aastad“. 2016.a eelarvega võrreldes suurenes 2017.a eelarve 274 240 euro võrra.

Lisainfo:

Jana Rosenfeld

Meediasuhete nõunik

Sotsiaalministeerium

6269 303 / 5629 6035

press@sm.ee / jana.rosenfeld@sm.ee  

www.facebook.com/sotsiaalministeerium

Töötukassa töö- ja karjäärimess toimub 27.sept 2016 kell 11.00 – 18.00.
Kultuurikatlas Põhja pst 27a, Tallinn

Põhiteemad ja tegevused: 

Tööandjad ja tööpakkumised

Koostööpartnerid ja EURES nõustajad

Seminar "Meie inimesed – meie võimalused"

Töötukassa seminar 

EURES seminar

Töötoad

Loe kõigest lähemalt Töötukassa kodulehelt http://www.toomess.ee/toomessid-2016/too-ja-karjaarimess-tallinn-2709

Aeg: 28. september 2016 kell 9-17
Koht: Erinevate Tubade Klubi (Telliskivi Loomelinnak, Telliskivi 60 A, Tallinn)
Sotsiaalministeeriumil on hea meel kutsuda Teid osalema Norra Toetustest rahastatava programmi
„Sooline võrdõiguslikkus ning töö- ja pereelu tasakaal“ lõpukonverentsile.
Konverentsi peamised teemad on sugu ja haridus, sugu ja meedia ning töö- ja pereelu ühitamine Eestis.
Üritusele on oodatud asjakohaste valdkondade huvigruppide, asutuste, kohalike omavalitsuste,
mittetulundusühingute ja ettevõtjate esindajad ning ajakirjanikud. Konverentsi päevakava on lisatud kutsele. Konverents toimub eesti ja inglise keeles ning on varustatud sünkroontõlkega. Konverentsil osalemine on tasuta, kuid eelneva registreerimise alusel.
Konverentsi puudutavates küsimustes aitavad teid:
 Kaidi Reinart, kaidi.reinart@sm.ee (osavõtt ja registreerimine);
 Grete Kaju, grete.kaju@sm.ee (programm ja ürituse sisu).

Konverents „Võrdsemad võimalused, suurem tasakaal – kas õnne ja edu võti?„

8.45-9.00 Registreerimine ja hommikukohv

9.00- 9.20 avakõned:  sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna  Norra Suursaadik Dagfinn Sørli

9.20- 9.40 Liina Kanter (Sotsiaalministeerium, võrdsuspoliitikate osakonna juhataja) „Riik kui soolise võrdõiguslikkuse edendaja“

9.40-11.20 paneel „Soo aspekti lõimimine haridusse“  Kristi Vinter (Tallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituut, direktor)  Anzori Barkalaja (Tartu Ülikooli Haridusteaduste Instituut, asejuhataja arendustöö alal)  Kersti Kivirüüt (Haridus- ja Teadusministeerium, üldharidusosakonna peaekspert)  Ülle-Marike Papp (Eesti Naisühenduste Ümarlaud, soolise võrdõiguslikkuse ekspert)  Helen Biin (PRAXIS, töö- ja sotsiaalelu analüütik)

Kohvipaus 10 minutit

11.30-13.00 paneel „Meedia roll soolise võrdõiguslikkuse edendamisel“   Liisa-Ly Pakosta (võrdõigusvolinik)  Brigitta Davidjants (Feministeerium, ajakirjanik)  Maja Hawlina (Meta Dekleta, psühholoog, Sloveenia)  Hedda Lingaas Fossum (ajakiri FETT, toimetaja, Norra)  Agu Uudelepp (EBS, kommunikatsiooni õppejõud/Eesti Rahvusringhääling, nõukogu esimees)

Lõuna 13.00-14.00

14.00-14.20 Hanna Vseviov (Sotsiaalministeerium, laste ja perede osakonna juhataja) „Riik kui töö- ja pereelu ühitamise toetaja“

14.20-15.00 Emma Stenseth (Norra Laste- ja Võrdõiguslikkusministeerium) “Norra vanemahüvitiste süsteem: jagatud vastutus“ * Kohvipaus 10 minutit

15.10-16.40 paneel „Töö- ja pereelu ühitamise väljakutsed“  Ülle Matt (Swedbank AS, personalidirektor)  Annika Oruaas (DPD Eesti AS, personalijuht)  Lauri Tabur, (Sisekaitseakadeemia endine rektor, juhtimistreener)  Kadri Seeder (Palgainfo Agentuur/Tark Tööandja AS, juht ja analüütik)  Heidi Solba (Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum MTÜ, ettevõtete arenguprogrammi mentor)

16.40-17.00 Päeva kokkuvõtted.

Töövõimereform toob piiratud töövõimega inimestele kohustuse olla aktiivne, kuid seni on paljudele inimestele jäänud arusaamatust, mida selle nõudega täpselt silmas peetakse. Sotsiaalministeerium on asunud uusi nõudmisi selgitama.

Töövõime süsteemi ühe muudatusena lõpetatakse püsiva töövõimekaotuse protsentuaalne tuvastamine ning selle asemel hakatakse hindama töövõimet, kirjutab sotsiaalministeeriumi töövõimepoliitika juht Arne Kailas ministeeriumi ajaveebis. Tema sõnul ei keskendu töövõime hindamise uus metoodika haigustele ega puudele, vaid inimese võimetele.

«Kohustus olla osalise töövõime korral aktiivne on aga tekitanud ebakindlust ja küsimusi Olgu siinkohal kohe öeldud, et aktiivsusnõue ei tähenda ootust kohe tööle minna, kaugel asuva või liiga raske töö vastu võtmist,» selgitas Kailas. Osalise töövõimega inimesel, kes ei tööta, tuleb töövõimetoetuse saamiseks end töötuna arvele võtta, tööd otsida ja teha koostööd töötukassaga.

Inimesel on õigus saada töötukassast rahalist toetust ja töölesaamiseks vajalikku igakülgset abi, kuid toetuse ja teenuste saamise eelduseks on, et inimene teeb pingutusi töö leidmiseks ja kasutab talle pakutavaid teenuseid, et oma töölesaamise väljavaateid suurendada. Lisaks tähendab aktiivne olemine ka näiteks õppimist, alla kolmeaastase lapse või puudega inimese hooldamist.

Kailas rõhutab, et igale inimesele koostatakse isiklik tööotsimiskava, kusjuures nii kokkulepitud tegevused ja tulevane töö peavad olema inimesele jõukohased ega tohi halvendada tema tervist. Kindlast tähtaega sobiva töö leidmiseks ei ole, kuid kui osalise töövõimega inimene otsustab, et ei soovi tööd otsida või mõjuva põhjuseta tööle asuda, siis töövõimetuspensioni maksmine lõpetatakse.

Esimese 20 nädala vältel töötuna arvelevõtmisest loetakse sobivaks tööd, mis vastab inimese haridusele, erialale ja varasemale töökogemusele. Pakutav töötasu on vähemalt 60 protsenti viimasel töökohal saadud töötasust, kuid mitte vähem kui kahekordne töötasu alammäär. Pärast seda perioodi loetakse sobivaks ka tööd, mis ei vasta haridusele, erialale ja varasemale töökogemusele. Selle eest pakutav töötasu täiskohaga töötamisel peab olema suurem saadavast töötuskindlustushüvitisest, kuid mitte väiksem töötasu alammäärast. Kehtib ka nõue, et sõidule elukohast töökohta ja tagasi  ei tohi ühistranspordiga kuluda üle kahe tunni päevas ega üle 15 protsenti kuupalgast.

Allikas: Postimees 13. juuli 2016 http://tervis.postimees.ee/3763465/missugust-aktiivsust-oodatakse-osalise-toovoimega-inimestelt

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski esitas valitsusele tervisesüsteemi rahastamise jätkusuutlikkuse analüüsi tulemused. Jätkusuutlikkuse tagamiseks tegi sotsiaalministeerium ettepaneku laiendada ravikindlustuse tulubaasi, hakates ravikindlustuse eelarvesse täiendavalt panustama ka pensionäride eest.

Tervise ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul on Eesti tervishoiusüsteemi suurim väärtus meie ravikindlustuse solidaarsus, mis tagab võrdsed võimalused kvaliteetseks arstiabiks kõigile kindlustatutele. „Samas on mõistetav, et elanikkonna vananedes ei ole seda süsteemi võimalik rahastada vaid tööjõumaksudest. Meie analüüs näitabki, et ilma tulubaasi laienduseta muutuvad haigekassa reservid lähiaastatel negatiivseks.“

Tervisesüsteemi rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks tegi sotsiaalministeerium ettepaneku laiendada ravikindlustuse tulubaasi läbi selle, et võrdsustatud isikute (nt pensionäride) eest tasutaks ravikindlustus edaspidi riigieelarvest. Üks võimalus on tasuda 12% keskmiselt vanaduspensionilt nende vanaduspensionäride eest, kes ravikindlustuse eelarvesse sotsiaalmaksu ei maksa. Pensionäride eest panustamist on Eestile alates 2005. aastast korduvalt soovitanud WHO ning sarnane süsteem on kasutusel ka Leedus.

„Ka omaosaluse analüüs näitab, et Eesti inimeste panus tervishoiu kogukuludesse on jõudmas kriitilise piirini. Kõige suurema osa ehk 37% omaosalusest moodustavad kulutused ravimitele ning 26% omaosalusest moodustavad kulud hambaraviteenusele,“ selgitas Ossinovski.

Inimeste omaosaluse koormuse vähendamiseks on sotsiaalministeeriumil ja haigekassal plaanis 2017. aastal rakendada hambaravihüvitist. „Oleme seadnud sihiks ka ravimite omaosaluse piiramise suure ravimivajadusega isikute puhul,” lisas minister.

Eesti tervishoiukulude osakaal SKPst oli 2014. aastal 6,2%. Aasta varem oli Euroopa regiooni keskmine 8,2% ja ELi keskmine 9,5% SKPst. Tervishoiule tehtavad kulutused moodustasid 2013. aastal 13% valitsussektori kogukuludest ning sama aasta ELi keskmine oli 15%.

Sotsiaalministeerium esitas valitsusele ettepanekud ravikindlustuse tulubaasi laiendamiseks ja tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks, ravikindlustuskaitse laiendamiseks ning omaosaluse koormuse vähendamiseks. Lisaks tehti ettepanekud täiendavate analüüside vajalikkuse osas. Ettepanekud on välja töötanud sotsiaalministeeriumi eestvedamisel moodustatud töörühm, kus osalesid ka rahandusministeerium, haigekassa, WHO ja haiglate liit.

Eesti Euroopa Nõukogu eesistumise raames toimub täna ja homme Tallinnas soolise võrdõiguslikkuse konverents, mille peamised teemad on Euroopa Nõukogu soolise võrdõiguslikkuse strateegia aastateks 2014-2017 ning liikmesriikide koostöö.

Üritusel võetakse kokku Euroopa Nõukogu soolise võrdõiguslikkuse strateegia senised tegevused ning hinnatakse nende laiemat mõju. Euroopa Nõukogu on oma soolise võrdõiguslikkuse strateegias seadnud viis eesmärki: soostereotüüpide ja seksismi vähendamine, naistevastase vägivalla ennetamine ja tõkestamine, naistele võrdse juurdepääsu tagamine õigusmõistmisele, soolise tasakaalu suurendamine poliitikas ning meeste ja naiste erinevate vajadustega arvestamine kõigis poliitikavaldkondades.

Konverentsil „Are we there yet? Assessing progress, inspiring action – The Council of Europe Gender“ osalevad peaminister Taavi Rõivas, välisministerMarina Kaljurand ja sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna. Konverents toimub Radisson Blu Hotell Olümpias. Lisainfo nii esinejate kui ka ürituse ajakava kohta on kättesaadav konverentsi kodulehelt. Konverentsile on oodatud ka ajakirjanikud.

Lisainfo:

Oskar Lepik

Meediasuhete nõunik

Sotsiaalministeerium

626 9321 / 5333 7341

press@sm.ee / oskar.lepik@sm.ee

www.facebook.com/sotsiaalministeerium

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ettepanekul liituvad täna kell 12 Radisson Blu Sky Hotellis naistevastase vägivalla vastase valge lindi kampaaniaga 13 tuntud Eesti meest, et ühiskonda teavitada ning kutsuda üles võitlema naiste vastu suunatud vägivallaga. Kampaania eesmärk on kaasata mehi naistevastase vägivalla vastasesse tegevusse.

Rahvusvahelise valge lindi kampaaniaga ühinevad täna minister Tsahkna kutsel Hannes Hanso, Hanno Pevkur, Urmas Reinsalu, Riho Terras, Meelis Kiili, Elmar Vaher, Arnold Sinisalu, Marko Mihkelson, Eiki Nestor, Allar Jõks, Siim Kallas ja Rainer Kattel.

„Meie sõnum on selge – naistevastane vägivald on üheselt vastuvõetamatu. Meie ülesandeks on kutsuda kõiki mehi üles olema väärikad mehed, isad ja pojad ning kaitsma meie naiste turvalisust. Me kutsume kõiki mehi ühinema valge lindi kampaaniaga, et igapäevaselt anda oma panus naistevastase vägivallaga võitlemisele, olla eeskujuks ja teenäitajaks poistele ning aidata neil kasvada keskkonnas, kus vägivald ei ole lahendus,“ ütles sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna.

Tsahkna sõnul liituvad täna valge lindi kampaaniaga mehed, kes igapäevaselt kujundavad ühiskonna väärtusi juhtides tuhandeid Eesti mehi oma igapäevatöös.

„Me oleme isad ja vanaisad, kes on valmis olema eeskujuks poistele, et neist kasvaksid väärikad mehed. Meie seas on mehed, kes vastutavad Eesti turvalisuse ja kaitsmise eest ning juhivad igapäevaselt tuhandeid mehi, olles neile autoriteetideks. Meie seas on isad, kes seisavad inimeste väärikuse tagamise eest. Meie seas on ka kolm vanaisa, kes järgmiste kuude jooksul veavad avalikku debatti, milliseid väärtusi Eesti ühiskond järgmiste viie aasta jooksul tähtsaks peab,“ ütles Tsahkna.

2015. aastal oli Eestis üle 12 000 perevägivalla väljakutse, millest registreeriti 3000. Naiste varjupaikade teenust kasutas üle 1800 naise, kellest paljud pöördusid koos lastega. „Eestis on alates 15. eluaastast perekonna sees mingisugustki vägivalda kogenud üle 60 000 naise. Järjest enam julgevad naised aga oma murest rääkida ja abi paluda ning meie ülesanne on olla neile toeks. Veelgi enam, eesmärgiks on see, et naistel ei oleks enam põhjust abi küsida,“ ütles Tsahkna.

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) Tallinnas korraldataval seminaril „Poolel teel soolise võrdõiguslikkuseni“ arutatakse lahenduste üle soopõhise vägivallaga võitlemiseks. Instituut on ühtlasi pannud aluse valge lindi kampaaniale, mille eesmärk on kaasata mehi naistevastase vägivalla vastasesse tegevusse. Valge lindi kampaania on meeste eestvedamisel toimuv liikumine, mille eesmärk on võidelda naistevastase vägivallaga. Kampaania sai alguse 1991. aastal Kanadas ning tänaseks on sellega liitunud mehi juba 60 erinevast riigist.

Kampaania kodulehel saavad üleskutsega liituda kõik mehed ning liituja saab lubaduse andmisel lisada ka oma personaalse sõnumi või lubaduse. Kampaaniaga liitujad annavad EIGE kodulehel lubaduse:

I will change the world and make it better for women, children and other men. I am one of billions of men who believe that women and men are equal and there should be no place for violence against women in this world. I pledge, by wearing a white ribbon, to never commit, condone or remain silent about violence against women. I promise to raise the issue of violence against women and to work towards ending the violence against women.

Riigikogu esimees Eiki Nestor

Kaitseminister Hannes Hanso

Siseminister Hanno Pevkur

Justiitsminister Urmas Reinsalu

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna

Riigikogu Riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson

Kaitseväe juhataja Riho Terras

Kaitseliidu ülem Meelis Kiili

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher

Kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu

Endine Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas

Endine õiguskantsler, vandeadvokaat Allar Jõks

Võrdõiguslikkuse Nõukogu tulevane juht, professor Rainer Kattel

Oskar Lepik

Meediasuhete nõunik

Sotsiaalministeerium

626 9321 / 5333 7341

press@sm.ee / oskar.lepik@sm.ee

www.facebook.com/sotsiaalministeerium

Alates homsest hakkab Sotsiaalkindlustusamet saatma teavituskirjutöövõimetuspensionäridele ja puudega inimestele, kelle korduvekspertiisi tähtaeg saabub 2017 aastal. Töötukassa alustab 1. juulil töövõime hindamist esmakordsetel taotlejatel, alates 1. jaanuarist 2017 ka korduvekspertiisi taotlejatel. Töövõimetuspensionäridel, kelle korduvekspertiisi tähtaeg on
2016. aastal, tuleb jätkuvalt pöörduda Sotsiaalkindlustusametisse.

Sotsiaalkindlustusamet alustab personaliseeritud ja tähitud kirjade saatmist alates 29. juunist. Kokku on saadetakse kuni 2016 aasta lõpuni enam kui 30 000 kirja, milles teavitatakse, millal ja kuhu peaks pöörduma, kui inimene soovib hinnata oma töövõimet või tuvastada puude raskusastet.



Sotsiaalkindlustusameti Ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste üksuse juhi Merlin Murumetsa sõnul saavad teavituskirja kõik need inimesed, kellel on tuvastatud püsiv töövõimetus ja puude raskusaste ning kellel on korduvekspertiisi tähtaeg 2017. aastal. „Mõistame, et tähitud kirja kättesaamine on nii mõnelegi inimesele keeruline, on meiepoolne palve inimestele, kelleni jõuab teave tähitud kirjast Sotsiaalkindlustusametilt,sellele kindlasti järgi minna,“ lisas Merlin Murumets.



1. juulist kuni 31. detsembrini saavad töövõime hindamist ja puude raskusastme tuvastamist taotleda ühistaotlusena vaid need inimesed, kellel ei ole varem püsivat töövõimetust hinnatud. Alates 1. jaanuarist 2017 saavad kõik pöördujad töövõime hindamist ja puude raskusastme tuvastamist taotleda ühistaotlusena, esitades korduvekspertiisiks taotluse Eesti Töötukassale või Sotsiaalkindlustusametile. Samaaegselt on võimalik esitada taotlus töövõime toetuse ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuse määramiseks.



Töövõimet hindab taotluse ja terviseandmete põhjal ekspertarst, kelle arvamuse põhjal teeb töötukassa otsuse taotleja töövõime kohta ning Sotsiaalkindlustusamet tuvastab selle arvamuse ja otsuse põhjal puude raskusastme. Hindamise eelduseks on pere-, eri- või töötervishoiuarsti külastamine. Kindlasti tuleb arsti teavitada pöördumise põhjusest, milleks on töövõime hindamise taotlemine.



Lisainfo:



Regina Salmu



Kommunikatsiooninõunik



Sotsiaalkindlustusamet



Telefon 6408192

Homme, 11. juunil kell 11:00 algab Tallinna Stroomi ranna alal tasuta koguperefestival „Puude taga on inimene“ (PTOI). Festivali eesmärk on näidata erinevate inimeste võimekust olla iseseisvad, kui riik ja ühiskond on nende vajadustega arvestanud. Siiani on seda takistanud eelkõige suhtluslõhe.

„Homse päeva avavad pidulikult võrdõigusvolinik Liisa-Ly Pakosta ja Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse,“ sõnas PTOI korraldaja Tiia Sihver. „Seejärel annab kontserdi Pimedate puhkpilliorkester, mis avab programmid nii pealaval, lastealal, spordialal kui ka kino ja teatri telgis.“ 

„Kõike pealaval toimuvat sünkroontõlgitakse viipekeelde – nii saavad ka kurdid näiteks Metstöllu kontserti nautida ning mõistavad päevajuhtide Hannes Hermaküla ja Samuel Golombi juttu,“ lausus Tiia Sihver. „Kinotelgis näitame kirjeldustõlkega filme, millest esimene on noorte lemmik „Supilinna salaselts“ ning teine Urmas Eero Liivi noortedraama „Must alpinist“.“

„Festivali üheks tõmbenumbriks on kindlasti pimekohvik, kus külastajad saavad tõelise elamuse – nägemismeel lülitatakse välja ning sööma ja jooma peab kombates,“ märkis Tiia Sihver. „See on ka ainukene festivali ala, kus väikest piletiraha küsime, sest selle eest saab joodavat ja midagi ka hamba alla, kuid eelkõige hindamatu kogemuse.“ 

Vaegnägijate temaatikat käsitleb ka Terateatri tükk „Pime päev“, mis ilmestab mõtlemapanevalt valusnaljakaid situatsioone, kuhu pime inimene kas juhuslikult või ümbritsevate tähelepanematuse tõttu võib sattuda. Lastealal saab õppidajalaga maalimist, viipekeelt, esmaabi ning tule- ja liiklusohutust. Spordialal toimub pimelaskmine, ratastooli vehklemine, pimelauatennis ningratastooli korvpalli turniir.

Lisaks põnevatele tegevustele saab kunstitelgis tutvuda suure kunstinäitusega, mille programmi aitas koostada varvaskunstnik Meelis Luks ehk Mella. Festivali alal müüakse käsitööd ning festivali maskotte – Pehmikuid.

Tallinna Transpordiameti info kohaselt teenindavad 11. juunil kogu päeva vältel Stroomi randa sõitvat liini nr. 40 enamjaolt madala põhjaga ja uuemad bussid. Madala põhjaga bussi ooteaeg ei tohiks ületada 15 minutit. Pardirallilt saab madala põhjaga trammiga Viru peatusesse ja sealt edasi nr. 40 bussiga Stroomi randa. 

Koguperefestival PTOI toimub juba teist korda ning selle suurtoetajad on Eesti Töötukassa, Sotsiaalministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu ja Tallinna Linnavalitsus. 

Festivali ajakava ja ala kaart: http://www.puudetagaoninimene.ee/programm/

Facebook: https://www.facebook.com/puudetaga/

MTÜ Puude taga on inimene (www.puudetagaoninimene.ee) lõid ettevõtlikud eestimaalased, kelle missiooniks on ühiskondliku suhtluslõhe vähendamine puudeta ja puudega inimeste vahel. MTÜ PTOI tegeleb puudega inimestele oluliste teemadega, nagu näiteks liikumine linnaruumis, ligipääs kultuurisündmustele ja kaasatus. Koos hea partneri Eesti Töötukassaga tegeleb ka tööhõive küsimusega. Lisaks jagatakse oma kogemusi ja oskusi teistele Eesti kultuurikorraldajatele, et ka nemad saaksid oma sündmuse teha kõigile ligipääsetavaks.

Lisainfo: 
Tiia Sihver, korraldaja 
E-mail: info@puudetagaoninimene.ee  
Tel: 523 0644

Ivar Õuekallas

Powerhouse

E-mail: ivar.ouekallas@powerhouse.ee

Tel: +372 6998 044

Mob: +372 55 645 112

www.powerhouse.ee

29. aprillil algusega kell 15.00 toimus Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu viieteistkümnes tänuüritus. Alustati tunnise paneeldiskussiooniga, kus arutati sotsiaalkaitseministri ja võrdõigusvolinikuga, miks ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamine Eestis nii visalt edeneb. Arutlusringis esindasid puuetaga inimesi Signe Falkenberg ja Praxise analüütik Vootele Veldre.
Tasub meenutada, kuidas üldse alustati võrdõigusvoliniku juures puuetega inimeste õiguste kaitsmist, tol korral panustasid sellesse puuetega naised. On teada EPIKoja kaudu, et viimastel aastatel on olnud prioriteediks puuetega inimeste haridus ja tööelu, mis tuleneb konventsiooni artiklitest. Nüüd, kus on käivitunud töövõimeseadus, on vaja kiiresti moodustada sõltumatu järelvalve komisjon, mille ülesandeks on jälgida puuetega inimeste õiguste kaitset. Selline komisjon võiks kuuluda võrdõigusvoliniku juurde, kuhu kuuluvad puuetega inimeste olukorda ja seadusandlust tundvad kompetentsed ja motiveeritud inimesed.

Tänaseks on olemas eesti keeles ÜRO PUUETEGA INIMESTE ÕIGUSTE KONVENTSIOONI EESTI ESIMENE ARUANNE: 

LOE LÄHEMALT SOTSIAALMINISTEERIUMI VEEBILT:

http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/puudega_inimesele/pik_aruanne_eesti_keeles.pdf