Alates 2025. aastast tõusevad sügava puudega tööealiste inimeste ning sügava puudega laste toetused ning parandatakse abivahendite kättesaadavust. Lähemalt muudatustest saab lugeda siit: https://epikoda.ee/uudised/
18. Septembril algas kodumaise luksuspesu brändi BonBon Lingerie heategevuslik kampaania, mis kestab 2 kuud ehk kuni novembri keskpaigani. Kampaania sõnum on “Minu imenaine”, mille eesmärk on suunata tähelepanu ühiskonna nähtamatutele, kuid ülitugevatele naistele kasutades selleks ühiskonnas oma tugevuse poolt tuntud naisi – sportlasi. Ühendasime jõud kolme füüsiliselt ja vaimselt tugeva sportlasega, kelle suur nähtavus (sotsiaal)meedias aitaks meil jõuda projektiga võimalikult paljudeni ja tema võimalikult palju head.
Kreete Verlin, Marlen Heldemeel ja Simone Viidas on iidoliteks tuhandetele naistele ning kampaania raames on nemad valinud igaüks ühe naistele suunatud heategevusliku organisatsiooni, kus leiduvad naised on oma tugevuse poolest neile suurimaks eeskujuks. Meie rõõmuks on Kreete Verlin valinud Eesti Puuetega Naiste Ühenduse Liidu enda südamelähedaseks organisatsiooniks. Uudista rohkem:
26.septembril 2023 alates kell 10:00 toimub Tallinna Puuetega Inimeste Kojas (Endla 59, Tallinn) avatud uste päev.
Eesti Paralümpiakomitee korraldab koos jalgpalliklubiga FC Flora pühapäeval, 3. septembril kell 14.00 Tallinnas, A. Le Coq Arena kõrval paraspordipäeva „Kõik on võimalik“. Päev on kõikidele huvilistele tasuta.
Paraspordipäeva eesmärk on tuua ühel päeval kokku võimalikult palju paraspordialasid ja -vahendeid, mida kõik huvilised on oodatud ise proovima ning leidma endale ehk uut liikumisharrastust. Samuti saab infot erinevate paraspordialade kohta, mida Eestis on võimalik harrastada. Kindlasti saab proovida ratastoolitennist, ratastoolikurlingut, proovida parajõutõstmist, parakergejõustikku, paralauatennist jpt paraspordialasid. Toimuvad ekskursioonid A Le Coq Arenale.
Päeva lõpetab kell 17.00 algav ülipõnev kohtumine jalgpalli Premium Liiga Tallinna derbi FC Flora – FCI Levadia, kuhu on tasuta sissepääs kõikidel paraspordipäeval osalenutel. Mängul on tagatud kirjeldustõlge.
Üritus Facebookis: https://fb.me/e/1kNltUNd1
Tutvumiseks eelmise aasta paraspordipäeva kokkuvõttev VIDEO
Olete oodatud GALAKONTSERDILE “MEIE MUUSIKA”, mis toimub 25. augustil 2023 Tallinnas, Eesti Puuetega Inimeste Kojas (Toompuiestee 10), kell 18.00.
Kontsert sai valmis Tallinna poolt korraldava kultuuriöö raames mida korraldab PCE, SSCW koostöös MUBA kooli ja Eesti loovnoorte koostööl.
Kavas tuntud palad Eestist ja välismaalt ning noorte looming.
Kaastegevad big bandid, löökpilligrupp ja loovad Tallinna noored ise.
KONTSERT ON TASUTA!
Facebook üritus: https://fb.me/e/5ChhOju3B
Projekti “Loomingulised Tallinna noored 4.0 “Loov maailmalinn 2023”
Kontsert ja loovtegevuste korraldamist toetasid Tallinna Kodurahu programm, Tallinna Haridusamet ning Tallinna Kultuur-ja spordiamet.
Eesti Puuetega Inimeste Koda korraldab puuetega inimestele kultuurifestivali alates 1993. aastast. Tegemist on unikaalse ja kõige pikaajalisema traditsiooniga puuetega inimeste kultuurisündmusega Eestis, millel astuvad ülesse lauljad, tantsijad, instrumentalistid ja näitetrupid üle Eesti. Igal aastal jõuab publikuni 25 erinäolist etteastet erivajadusega inimestelt.
Kultuurifestival toimub 10. juunil 2023 Narva kultuurimajas Rugodiv (Puškini 8, Narva).
Festivalile on oodatud esinema nii kollektiivid kui ka üksikesinejad.
Käesoleval aastal on muudatusi festivali formaadis:
• Festival on 1- päevane (10. juunil kell 10.00- 18.00)
• Kavad on vabal teemal. Kava pikkus maksimaalselt 15 minutit.
• Festivali raames toimub käsitöölaat ja Kunstinäitus.
Festivali päevajuht on Jakob Rosin.
9. juunil kell 20.00- 23.00 on huvilistel võimalus osa saada laevasõidust Narvast Narva-Jõesuusse ja tagasi.
HEVI mess aitab leida sobiva eriala
Kutsume põhikooli ja gümnaasiumi lõpuklasse ning teisi huvilisi osalema haridusliku erivajadusega õppijate infomessil ehk HEVI, mis toimub 16. märtsil kl 10-14 Astangu Keskuses. Kohal on kutsekoolid üle Eesti, kes tutvustavad õppimisvõimalusi just HEV noorele. Infot saab ka tugiteenuste kohta ning veeta sisukalt aega hobi- ja töötubades.
Mida saab HEVI messilt teada?
* Milliseid erialasid kutsekoolid ja ehk ka kõrgkoolid pakuvad HEV noortele
* Kuidas on õppimine ja tööle saamine koolis toetatud
* Millised on tööle saamise võimalused valitud erialal
Mida saab HEVI messil teha?
* Hobitoad noortele
* Erialasid tutvustavad töötoad noortele
* Töötoad tugispetsialistidele ja lähedastele
* Karjäärinõustamine
* Ringkäik Astangu Keskuses
Asukoht: Astangu 27, Tallinn (Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus)
Sissepääs: tasuta
Töö- ja hobitubades osalemine: paari nädala jooksul tuleb Astangu Keskuse kodulehele ja ürituse FB lehele täpsem päevakava koos registreerimislinkidega
Toitlustus: avatud on kohvik ja söökla, kus pakutakse nii kergemat kui toekamat kõhutäidet.
Messialal on olemas viipekeeletõlgid.
Lisainfo ürituse Facebooki lehel HEVI 2023: https://www.facebook.com/
Kohtume HEVI messil!
Tallinna Puuetega Inimeste Koja tegevuskeskuses (Endla 59) algab 6. veebruarist projekt “Puuetega inimeste vaimset ja füüsilist tervist toetavate harrastuste kevadhooaeg 2023”
Olete oodatud osalema järgmistes tegevustes:
1) Treening füüsilise vormi tugevdamiseks ja hoidmiseks toimub esmaspäeviti kell 14.00-15.00 perioodil 6.veebruar kuni 22.mai 2023.
Osalemine tasuta!
Treeningul tehakse keha tugevdavaid ja vastupidavust tõstvaid harjutusi, mis toetavad samas ka liigeste liikuvust ja paindlikkust.
Treeningule on oodatud kõik huvilised. Harjutusi saab kohandada vastavalt erivajadustele.
Kõik vajalikud treeningvahendid on kohapeal olemas. Pane selga mugavad riided, võta kaasa veepudel ja hea tuju.
Regulaarne liigutamine annab parema enesetunde, rohkem energiat, hea vormi ja rõõmsa meele!
Treeninguid juhendab toitumis- ja liikumisnõustaja Külli Raudsepp-Vihuri – Tallinna ja Harjumaa Puuetega Naiste Ühingu liige.
2) Mälutreening kolmapäeviti kell 15-16: 8. ja 22. veebruaril; 8. ja 22. märtsil; 5. ja 19.04; 3. ja 17.05.2023. Osalemine tasuta!
Mälutreeningut juhendab Reet Trei.
Mis on mälutreening? Mälutreeningu juurde kuuluvad virgutusharjutused ja erinevate ülesannete lahendamine, mälutreening arendab, kinnitab, et ka eakad suudavad õppida, meenutada ja omandada uusi teadmisi. Mälutreening õpetab, milliseid tehnikaid saab mälu parandamiseks igapäevases elus kasutada. Praktikas, ehk igapäevases elus, on erinevatest mnemo tehnilistest võtetest kasu nii eakatele kui ka noorematele inimestele-igapäevane infotulv on nii suur, et ei salvesta kogutut püsimällu.
Mälutrennis lahendatavad ülesanded nõuavad erinevate tunnetuslike oskuste koostööd, arendavad pikaajalist mälu, keskendumisvõimet, järeldusvõimet, loogikat, keelt. Ülesanded on lõbusad ja nende lahendamisega saab igaüks hakkama. Alati kontrollime tulemusi, võrdleme ning arutame, mis tekitas raskusi, mida ülesanne arendas. Tutvustatakse ka teooriat – näiteks aju osadest – millised sagarad täidavad milliseid funktsioone, millised on mälu liigid, milliseid toidud on ajule head.
3) Kunstiteraapia avatud stuudiol on 2 gruppi perioodil 6. veebruar kuni 22. mai.2023. Osalemine tasuta!
I grupp toimub esmaspäeviti kell 11.30-13.00, selles grupis on lisaks juhendajale ka abistaja. On veel paar vaba kohta. Vajalik eelregisreerumine e-aadressil tiiu@tallinnakoda.
II grupp toimub esmaspäeviti kell 15.30-17.00. Kohad on täis!
Kunstiteraapia on mõeldud täiskasvanud puuetega inimestele (eelistatud Tallinna Koja liikmesühingute liikmed).
Võta kaasa põll, mis hoiab su riided puhtana.
Kunstiteraapia avatud stuudios valib igaüks ise, mida antud tunnis soovib teha – joonistada, meisterdada, teha kollaaži või savitööd, tunneme end vabalt ja loovalt. Joonistamise oskus ja eelnev loovtöö kogemus ei ole oluline, juba lihtne pintslitõmme on loov ja kannab endas sõnumit. Kunstiteraapia avatud stuudio pakub lihtsalt rõõmu jõukohasest, juhendatud ja eesmärgipärasest ühisest loovtegevusest, sest koos luues saavad üksteiselt tuge kõik osalejad.
Juhendaja kunstiterapeut Kristiina Kask on lõpetanud Tallinna Ülikoolis kunstiteraapiate magistriõppe ja töötab kunstiterapeudina Tarbatu Tervisepargi rehabilitatsiooni meeskonnas. Täiendanud ennast, õppides erinevate keraamikute juures ning keraamika algkursusel Kunstiakadeemias. Kristiina tee kunstiteraapiani tuli läbi isikliku kogemuse – avastades, et keeruliste aegadega aitas toime tulla loovtegevus. Joonistamine või lihtsalt sirgeldamine, savist kausikese voolimine vms tegelemine aitas mõtteid korrastada, tõstis tuju ning paariks tunniks ununesid kõik probleemid.
Üle 50 vabatahtliku seltsilise ja nende eaka sõbra Harjumaalt ja Tallinnast kogunesid 10.12.22 kino Artisesse, et koos tähistada aastaga tuult tiibadesse kogunud seltsiliste liikumist pealinnaregioonis. Vabatahtlikele tänuks kingitud filmielamus ning õdus koosviibimine kohvilauas koos personaalse tunnustusega tehtu eest, vallandas kuhjaga rõõmu kõigi osalejate südameis (fotod, autor Priit Grepp, on kättesaadavad lingil: https://drive.google.com/
Tänaseks on vabatahtlike seltsiliste heategevusretkega Harjumaalt ja Tallinnast liitunud kokku juba 97 vabatahtlikku, kes on toeks 129 eakale ja erivajadusega inimesele. Sageli on seltsilised logistikageeniused pere- ja tööelu ning abistamise ühildamisel. Ent miks on inimene vabatahtlik seltsiline?
Eestis on sotsiaalteenuste pakkumine kohalike omavalitsuste ülesanne, ent sõltuvalt KOV-de võimekusest ja prioriteetidest ei jõua abi korraldus abivajajani kahetsusväärselt tihti. Põhja-Eestis on mureks linnastumisega kaasnev anonüümsus ning tiheasutusele vaatamata ka inimeste üksindus. Südantsoojendav on näha rõõmuhelki eaka inimese või erivajadusega inimese silmades kui tuleb keegi, kes on tema jaoks olemas. Seetõttu on oluline roll ka tegutsevatel vabatahtlikel, kellel on võimalik ennetava tegevusena toetada abivajaja aktiivsust, pakkuda seltsi ja täiendavat tuge tegevustes, mida pakutavad sotsiaalteenused ei kata. Küsitlused on näidanud, et tänu seltsilise panusele paraneb eaka inimese enesetunne ning suureneb ka vabatahtliku sisemine õnn. Lugu oma tutvusest jagasid kohvikus paljud seltsilised.
Juba 10 kuud tagasi Türgist pärit seltsilise Celal Yildirimiga (31) tutvunud Linda (82) nentis, et “vanad inimesed ei saa omavahel tuttavaks ja osa sõpradest kaob ära. Nii hiilib ligi üksindus.” Linda ja Celal kohtuvad nädalas keskmiselt kaks tundi, et rääkida juttu, teha koos toitu või käia õues. Linda lisab jutule, et erinev taust teeb suhtlemise huvitavaks. Vabatahtlik seltsiline Celal lausus tänugalal: “Aitäh teile kõikidele, et olete valinud headuse poole.”
Vabatahtlikku seltsilist Annet (65) rõõmustab ka telefoniseltsi pakkumine. Eakas sõber (83) ütleb vahel Annele: „„Sa mu inglike!” Ikka rõõmustan ju nutan… ta alati ütleb mulle, et olen kui taevast saadetud ingel.”
Vabatahtlike seltsiliste liikumise kutsus ellu MTÜ Külaliikumine Kodukant, et ärgitada Eesti KOV-e ja tema territooriumil elavate kogukondade koostööd abi vajavate eakate ja täisealiste puudega inimeste märkamisel ja abistamisel kogukonnas.
Kui ka Sinul tekkis soov või huvi pakkuda end vabatahtlikuks seltsiliseks või vajad ise tuge, palun anna endast märku info@seltsilised.ee või võta ühendust oma elukoha järgse piirkondliku koordinaatoriga.
Tallinn: Kristina Amor, tel 56604642, e-mail kristina.amor@helpific.com;
Ida-Harju piirkond: Marion Bobkov, tel 5178758;
Lääne-Harju piirkond: Karin Talalaev, tel 5299161.
Seltsiliste koduleht on https://www.seltsilised.ee.
Sotsiaalministeeriumm, Pressiteade 4. detsember 2022
Töökeskkonnast alguse saanud vaimse tervise probleeme hakatakse käsitlema kutsehaigustena
Tervise- ja tööminister Peep Peterson allkirjastas määruse muudatused, millega täiendati kutsehaiguste loetelu posttraumaatilise stressihäire ja muude haigustega, mida põhjustavad töökeskkonna psühhosotsiaalsed ohutegurid.
„Tänapäeval puutub suur osa töötajatest kokku üha keerukamate ja suurt vaimset pingutust nõudvate töödega ning erinevate töötegemise viisidega, näiteks kaugtöö, mistõttu on järjest olulisem pöörata tähelepanu füüsiliste ohtude kõrval ka vaimse tervise hoidmisele ka töökeskkonnas,“ sõnas tervise- ja tööminister Peep Peterson.
Määruse muudatusega on võimalik lugeda psühhosotsiaalsetest ohuteguritest põhjustatud haigused kutsehaigusteks ja sellega tekib ka töötajal võimalus nõuda tööandjalt hüvitist, kui tekkinud terviseprobleem on põhjustatud töökeskkonnas esinevast, kuid maandamata psühhosotsiaalsest ohutegurist.
Psühhosotsiaalsed ohutegurid on õnnetus- või vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine tööl, töötaja võimetele mittevastav töö, pikaajaline töötamine üksinda ja monotoonne töö ning muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi. Maandamata töökeskkonna ohutegurid võivad töötajatel põhjustada tööga seotud haigestumisi, sh kutsehaigestumisi.