Eesti Vabariigi 104. aastapäeva kontsertetenduse teleülekanne saab ligipääsetavaks nägemispuudega televaatajatele läbi kirjeldustõlke. Samuti saavad eesti viipekeele tõlke ning subtiitrite toel presidendi kõnest osa kuulmispuudega televaatajad.

“Vabariigi aastapäeva raames loodud lavastused pälvivad igal aastal palju kõneainet. Kui varasemalt on lavastuse sisust nägemispuudega inimesed ilma jäänud, siis nüüd juba kolmandat aastat järjest on kõigil soovijatel võimalik vabariigi aastapäeva õhtul teleeetrisse jõudvat etendust kuulata ka kirjeldustõlkega,” ütles Eesti Pimedate Liidu juht Jakob Rosin.

Kirjeldustõlk on etenduse proove ning stsenaariumit jälgides ette valmistanud laval toimuvat kirjeldava teksti, mida etendusega sünkroonis tele-eetris ette kantakse. Kirjeldustõlke autorid Krista Fatkin ja Kai Kunder on pikaaegse filmide ja teatrilavastuste kirjeldamise kogemusega. Lisaks on ETV2 kanalilt võimalik jälgida presidendi kõnet nii subtiitritega kui ka eesti viipekeelde tõlgituna.
Kirjeldustõlke saab aktiveerida televaataja, käivitades oma digiboxis nägemispuudega inimestele mõeldud Eesti Televisiooni alternatiivse audiokanali.

“Kirjeldustõlke loomine vabariigi aastapäeval ei ole üksnes tõlge, see on jõuline sõnum sellest, et vabariigi aastapäev on pidupäev kõigile, meie riik on kõigile, ei ole vahet, kas Su silmad näevad või ei näe,” sõnas Õiguskantsleri Kantselei Puuetega Inimeste Valdkonna juht Juta Saarevet. Tema sõnul on aeg, et ka teised asutused ja ettevõtted võtaksid ligipääsetavuse oma südameasjaks samal moel, nagu seda on teinud vabariigi President, näidates head eeskuju.

Teleülekannet aitavad ligipääsetavaks muuta Eesti Pimedate Liit, Eesti Rahvusringhääling ja Vabariigi Presidendi Kantselei.

Eesti Pimedate Liit on üle-eestiline nägemispuudega inimeste ühingute katusorganisatsioon. Liit kaitseb ning esindab nägemispuudega inimeste huve riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.

23.02.2022
Eesti Pimedate Liit

Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoja) meeskonnaga liitus 1. veebruarist uus tegevjuht Maarja Krais-Leosk. Tegevjuhi põhiülesandeks on organisatsiooni igapäevane ja strateegiline juhtimine ning puuetega inimeste huvikaitse võrgustiku edasise arengu vedamine.

Maarja Krais-Leosk on pikaajalise kogemusega sotsiaalhoolekande ekspert ja ühtlasi ka sügava puudega tütre ema. “Minu vaade elule, puuetega inimeste teemadele ja huvikaitsele on läbinisti positiivne. Minu suur soov on, et sama saaksid tunda kõik erivajadusega inimesed ja nende lähedased, omastehooldajad. Usun, et eesmärkide saavutamiseks on vaja lisaks entusiasmile ja motivatsioonile konstruktiivset koostööd partneritega, omapoolseid ideid, selget visiooni ja heatahtlikkust” ütleb Maarja Krais-Leosk. Läbirääkimistel ja koostöö tegemisel riigi ja teiste partneritega aitavad teda ka ulatuslikud praktilised taustateadmised avaliku sektori toimimise kohta.

Pikaajaline hooldus ja omastehooldajate kaitse, ligipääsetavus ning haruldased haigused on vaid mõned teemad, mille arengusse uus EPIKoja tegevjuht kavatseb esmajoones panustada. Maarja Krais-Leoski sõnul on nii puuetega inimeste ja nende lähedaste kui ka kogu ühiskonna teadlikkuse tõstmine üks olulisemaid tegevusi parema homse saavutamisel. “Soovin panustada teadlikkuse tõstmisesse, positiivsete hoiakute kujundamisse, ühiskonna arendamisse ja kasvamisse ja seda võimalikult varasest east alates,” ütleb ta. 

“Lisaks spetsialistidele saavad ühiskonna arendamisse panuse anda iga ema ja isa, kes oma lapsele kõikide kaaslaste austamist ja lahkeks inimeseks olemise tõdesid õpetavad. Näen, et ka EPIKoda koos partneritega võiks võtta ette lasteaia- ja algkoolilaste ja neid õpetavate spetsialistide teadlikkuse tõstmist toetavaid tegevusi – mõju saabub aasta, viie ja kümne pärast ja see avaldub erinevusi ja erilisust austavas ja hoidvas ühiskonnas.”

Maarja Krais-Leosk kirjeldab ennast isikuna järgmiselt: “Kõrghariduse olen omandanud nii sotsiaaltöös kui õigusteaduses. Suurem osa tööelust on möödunud Sotsiaalministeeriumis erinevate hoolekande valdkonna teemadega tegeledes. Olen suur sotsiaalvaldkonna fänn ning minu südameteemad on seotud avatud ja arenenud ühiskonnaga, kus austatakse erinevusi, lähtutakse võrdsest kohtlemisest ja võrdsete võimaluste tagamisest ning hinnatakse iga inimese väärtust, sõltumata sellest, milline tema stardipositsioon või elu keerdkäigud on olnud.”

“Töös tähtsustan tarkade ja mõju omavate valikute tegemist – piiratud ressursside olukorras tuleb teha õigeid asju ja hoida fookust. Oma töös olen põhjalik ja tempokas ning lähtun põhimõttest, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. See on ka erivajadusega last kasvatava pere argipäev – kuidagipidi saavad võimatud asjad ikkagi võimalikuks. Minu suur õnn on olla emaks kolmele lapsele ja olla igapäevaselt toetatud abikaasa, vanemate, vanavanemate ja heade sõprade poolt.”

EPIKoja tegevjuhiga võib võtta ühendust e-posti teel maarja.krais-leosk@epikoda.ee või telefoni teel +372 661 6393.

Foto: Erakogu.

EPIKojast

Eesti Puuetega Inimeste Koja missioon on puuetega inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö. EPIKoja võrgustikku kuulub 16 piirkondlikku puuetega inimeste koda ning 32 üle-eestilist puudespetsiifilist liitu ja ühendust, samuti 5 toetajaliiget. Kokku esindab EPIKoda umbes 285 organisatsiooni üle Eesti.

Sotsiaaltöös on lähiaastate dilemma, kuidas tagada teenuste kvaliteeti olukorras, kus napib kvalifitseeritud tööjõudu, selgub värskest OSKA sotsiaaltöö valdkonna uuringust.

Sotsiaaltöö valdkonnas kasvab lähikümnendil nii töötavate inimeste arv kui ka vajadus uute töötajate järele, näitab OSKA prognoos. Piisava tööjõu tagamiseks on vaja motiveerida senist tööjõudu valdkonnas püsima, suurendada nii taseme-, täiend- kui ümberõppe mahtusid ning kaaluda läbi välistööjõu kaasamise võimalused.

Vajadust teenuse järele saavad aidata katta kaugnõustamise võimalused ja kogukonnapõhine hoolekandesüsteem.

Tööjõuvajadus on suur

Aastal 2020 töötas sotsiaaltöö valdkonna põhikutsealadel umbes 16 100 inimest. Tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA prognoosi kohaselt kasvab hõivatute arv ligikaudu 20% ehk ligi 3000 inimese võrra.

OSKA vanemanalüütik Siim Krusell tõi välja, et valdkonna töökohtade arvu kasvatavad demograafilised muutused, nõudlus personaalsemate ja kvaliteetsemate teenuste järele ning valdkonna töötajate ootused paremale palgale ja töötingimustele, sh soov vähendada teenusesaajate arvu töötaja kohta.

Suur on ka praeguste töötajate asendusvajadus. Valdkonna töötajate keskmine vanus on üle Eesti keskmise. Tervelt 46% hooldustöötajatest olid 2020. aastal vanemad kui 55 aastat. Sotsiaaltöö valdkonnale on iseloomulik tööjõu voolavus, mida illustreerib tõik, et aastatel 2019–2020 lõpetas valdkonna põhikutsealadel töötamise pea 1800 inimest ehk ligi 12%. Kuna samas tuli tööjõudu valdkonda ka juurde või tagasi, on sotsiaaltöö tegijate arv mõnevõrra isegi kasvanud.

Kokku vajaksid tööandjad järgneva kümne aasta jooksul kas uute töökohtade lisandumise, tööjõu voolavuse või töötajate asendamise tõttu valdkonna põhikutsealadele  üle 20 000 töötaja.

„Sotsiaalvaldkonnas tehtav töö mõjutab otseselt abivajava inimese ning tema pere toimetulekut ja elukvaliteeti. Kui seda tööd ei tee kvalifitseeritud personal, ei saa inimesed ka kvaliteetset abi,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo OSKA uuringu tulemusi kommenteerides. „Sotsiaalministeeriumi lähiaastate suurim eesmärk on tegeleda pikaajalise hoolduse süsteemi muudatustega, mis lubaks hooldust vajaval inimesel võimalikult kaua oma kodus elada. See tähendab ka vastava kvalifitseeritud tööjõu tagamist nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tasandil.“

Tööandjate hinnangul seisab kasvava tööjõunappuse tingimustes ees debatt välistööjõu rakendamise üle. OSKA uuringujuht Katrin Pihl tõi välja, et valdkonna tööandjad on välistööjõu kaasamise suhtes valdavalt positiivselt meelestatud.

Joonis 1: Sotsialtöövaldkonna põhikutsealade kogu tööjõuvajaduse prognoos aastani 2030.

Suund töölt kooli

OSKA uuring näitas, et kõige suurem mure on hooldustöötajatega – praegune tasemeõppe koolituspakkumine ei kata tulevast tööjõuvajadust. Hooldustöötajaks õppijatest moodustavad suure osa inimesed, kes on selles ametis juba tööle asunud.  Seega ei ole kõik lõpetajad valdkonnale uus tööjõud.

Teiste sotsiaaltöö valdkonna ametialade osas oli tööjõuvajadus ja tasemeõppe koolituspakkumine tasakaalus.

Tasemeõppe kõrval on tähtis roll täienduskoolitustel. Nõudlus valdkonna täienduskoolitustele on sageli suurem kui pakkumine, mistõttu on koolitustele keeruline kohta saada. Uuringus juhitakse tähelepanu ka sellele, et täiendusõppe võimalustele puudub süsteemne lähenemine ning erakoolituste kvaliteedile ei tehta  piisavat järelevalvet.

Sotsiaaltöös vajalike oskuste rõhuasetus on mõnevõrra muutunud, mistõttu tuleks spetsialistide tasemel senisest enam koolitada õigusalaseid teadmisi ning oskustöötajate väljaõppes keskenduda rohkem tervisealastele teadmistele.

Riisalo kinnitas, et sotsiaalministeeriumil on eesmärk kehtestada sotsiaalvaldkonna teenustele standardid ning kvaliteedi tagamiseks teha järelevalvet ning auditeerimist. Selle tulemusena on KOVidel, teenuse osutajatel, teenuse kasutajatel, teenuse rahastajatel, järelevalveasutustel selge arusaam teenuse sisust ja kvaliteedist.

Sel aastal on sotsiaalministeeriumil plaanis sotsiaalvaldkonna tööjõudu puudutavate teemade paketis viia läbi palgauuring ja analüüsida, kuidas tõsta valdkonna mainet ja töötajate motivatsiooni. Samuti on kavas vaadata üle teiste riikide praktikad, sealhulgas analüüsida välistööjõu kasutamise võimalusi.

Uutest lahendustest saab tuge

Riiklikult on seatud eesmärk suurendada  lähiaastatel sotsiaaltöö valdkonnas uudsete tehnoloogiliste lahenduste osakaalu, sh laiendada kaugnõustmise, inimese tervisliku seisukorra seire võimalusi. 

„Sotsiaaltöö valdkonna infosüsteemid ja -tehnoloogilised tööriistad ei ole arenenud soovitud kiirusega, kuid huvi tehnoloogiliste vahendite kasutamise vastu on tõusmas, üha enam nähakse jätkuvat vajadust andmete ristkasutuse ja infosüsteemide omavahelise ühilduvuse järele,“ tõdes Riisalo. Ta lisas, et digikompetentsi arendamine ja valdkondade vaheline andmevahetus lihtsustaks tulevikus märgatavalt sotsiaalvaldkonnas toimetavate spetsialistide tööd.

OSKA uuringu järeldused ja ettepanekud sotsiaaltöö valdkonna tööjõuvajaduse katmiseks aastani 2030.

• Suurendada kutseõppeasutustes õppekohtade arvu hooldustöötaja taseme- ja täiendusõppes.
• Leida võimalusi sotsiaaltöö valdkonna töötajate töötingimuste parandamiseks, sh teenusesaajate arvu vähendamiseks töötaja kohta, töötasu tõstmiseks jne. Vaja on edendada töötajaid toetavaid teenuseid, sh supervisioon ja täiendav puhkus.
• Välja tuleb töötada sotsiaalteenuste soovituslikud kvaliteedikriteeriumid, mis aitavad mõõta osutatavate teenuste kvaliteeti ja töötajate töökoormust.
• Jätkuvalt tõsta kõrghariduse lõpetajate ja juba töötavate spetsialistide õigusalaste teadmiste, nõustamis-, huvikaitse-, võrgustikutöö- ja kogukonnatöö oskuste, traumateadlikkuse, puuete spetsiifika ning ligipääsetavuse alaste teadmiste ning digipädevuste taset.

OSKA sotsiaaltöö valdkonna uuringuga saab tutvuda SIIN.

OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

kutsekoda.ee

oska.kutsekoda.ee

Eesti Pimedate Raamatukogu pressiteadet:

Täna, 4. jaanuaril, rahvusvahelise pimedate kirja looja Louis Braille 213. sünniaastapäeval, märgitakse ülemaailmset punktkirjapäeva.

Punktkiri on sõrmedega loetav reljeefsetest punktikombinatsioonidest kiri, mida selle looja nime järgi nimetatakse ka Braille kirjaks. Louis Braille töötas punktkirja välja 1825. aastal ja pimedate eestlasteni jõudis see 19. sajandi viimasel veerandil. Helisalvestustehnika ja arvutite ning nutiseadmete arengu tõttu on nüüdseks punktkirja osa info edastamisel vähenenud, kuid ei ole kadunud. Punktkirjas raamatuid loetakse vähem, kuid selles kirjas info kasutamine muudes valdkondades on laienenud.

Riigi peamine punktkirjas raamatute valmistaja ja laenutaja on Eesti Hoiuraamatukogu osakonnana tegutsev Eesti Pimedate Raamatukogu. Kuna niisuguste raamatute peamised lugejad on lapsed, valmistati mullu punktkirjas just neile mõeldud raamatuid – jutustusi ning jutu- ja luulekogusid. Lugejateni jõudsid punktkirjas Timo Parvela „Ella ja Samppa vägiteod“, Aino Perviku „Paula sõidab kevadet vaatama“, Juhani Püttsepa „On kuu kui kuldne laev“, Piret Raua „Mina, emme ja meie igasugused sõbrad“, Leelo Tungla „Pool koera“, Jaanus Vaiksoo „Nõiutud pulmarong“ ning Aidi Valliku „Imelood“. Täisealistele lugejatele valmistati Eesti Pimedate Raamatukogus punktkirjas Eesti Pimedate Liidu ajakiri Valguse Kaja. 

Populaarseim punktkirjas väljaanne oli 2022. aasta kalender, mida trükiti 60 eksemplari. Praegusel ajal hakkavad pimedad õpilased pärast põhikooli enam heliraamatuid kuulama ja kõnesünteesitarkvara abil arvutist tekste lugema. Koolis hästi omandatud punktkirjaoskus on edaspidi abiks aga ka muudes valdkondades ja toetab pimedaid inimesi kogu elu. Aastakümneid tagasi nägemise kaotanud inimeste sõnul loevad nad punktkirjas raamatuid lisaks elamuse saamisele ka selleks, et õigekirja mitte unustada.

Punktkirjas tähistusi võib leida ravimipakenditel ja liftinuppude juures. Mullu andis Omniva välja Eesti Pimedate Liidu 100. aastapäevale pühendatud haruldase postmargi, millel hind trükitud ka punktkirjas. Keskkonnaameti tellimusel valmisid loodust tutvustavad õppevahendite kogud Meeltemätas, milles olevatel näidistel on nii tava- kui ka punktkirjas tekstid. Itella lisas Smartposti uutele pakiautomaatidele punktkirjas tähised – et ka pime inimene võiks paki nägija abita kätte saada. Eesti Ajaloomuuseumi monumentide pargis ja Eesti Rahva Muuseumi näitusel „Kaasav ELU“ on samuti punktkirjas selgitused. Pöide Pruulikoda lisas oma populaarseima õlle sildile punktkirja.

Eestis märgiti ülemaailmset punktkirjapäeva esmakordselt 4. jaanuaril 2004.

Ülemaailmsel puuetega inimeste päeval avatakse Telliskivi Loomelinnakus ligipääsetav fotonäitus “Puue ei ole alati silmaga nähtav”

Pressiteade

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) pöörab ülemaailmse puuetega inimeste päeval tähelepanu asjaolule, et puue või elumuutev krooniline haigus ei pruugi kõrvaltvaatajale alati välja paista. EPIKoda kutsub kõiki huvilisi tutvuma ligipääsetava fotonäitusega “Puue ei ole alati silmaga nähtav”, mis avatakse 3. detsembril Tallinna Telliskivi Loomelinnaku Kolme Puu galeriis. 

“Meie fotonäitus räägib päris inimestest, pannes puude uude valgusesse. Me ei märka tihtipeale, kui palju inimesi meie ümber peab igapäevaselt pingutama ja ületama oma puude või terviseprobleemidega seotud takistusi, sest välimusest ei tule see kuidagi välja,“ ütles EPIKoja juhatuse esimees Monika Haukanõmm. „Soovime lõhkuda ajale jalgu jäänud stereotüüpe ja näidata, et koos varjatud terviseprobleemide ja puuetega inimestega on ühiskonnas palju rohkem neid, kelle erivajadustega me peame igapäevaselt arvestama,“ lisas ta.

Fotonäitusest võtab osa 14 puuetega inimeste võrgustiku esindajat, kes räägivad avatult nii kogelusest, fibromüalgiast, kurtusest kui ka teistest kroonilistest haigustest või erivajadustest. Näituse avab sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo 3. detsembril kell 13 Telliskivi Loomelinnaku Kolme Puu galeriis (laste mänguplatsi kõrval). Avamisele on oodatud kõik huvilised, kohapeal on tagatud viipekeeletõlge ja fotode kirjeldustõlge. 

Fotode autor on Ken Mürk. “Teema on natukene südamelähedane: olen ise vähemalt poole elust reumahaige olnud ning umbes sama kaua ka sügava depressiooni ning ärevushäiretega maid jaganud,” ütles Ken Mürk. “Ehk võiksin kuuluda ka ise pildistatavate hulka. Loodan südamest, et antud näitus suudab anda väikese panuse inimeste teadlikkuse suurendamisse erinevate haiguste osas, millega on silmitsi vägagi suur hulk meie ühiskonnast.”

Alates 3. detsembrist on võimalik näitusega tutvuda veebilehel https://epikoda.ee/varjatud . Ligipääsetavuse huvides on iga foto varustatud detailse tekstilise kirjeldusega ning iga inimese lugu on tõlgitud eesti viipekeelde. 

Fotonäitus jääb avatuks kuni 9. jaanuarini 2022.

Avamisüritus Facebookis: https://fb.me/e/53AD4lE4v

Ülemaailmset puuetega inimeste päeva tähistatakse ÜRO algatusel alates 1992. aastast iga aasta 3. detsembril.

EPIKojast

EPIKoja missioon on puuetega inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö. EPIKoja võrgustikku kuulub 16 piirkondlikku puuetega inimeste koda ning 32 üle-eestilist puudespetsiifilist liitu ja ühendust, samuti 5 toetajaliiget. Kokku esindab EPIKoda umbes 285 organisatsiooni üle Eesti.

Lisainfo

Vladislav Veližanin

Peaspetsialist

E-post: vladislav.velizanin@epikoda.ee

Eesti Naisteühenduste Ümarlaua 2021. aasta Valge Lindi auhinna saab advokaat Ene Ahas, kes on läbi aastate nii advokaadi, koolitaja kui vanemlusnõustaja rollis aidanud leida vägivallast väljapääsu väga paljudel peredel ja loonud turvalisust nii emadele kui lastele. 

Ene Ahas on olnud Eesti Naisteühenduste Ümarlauale usaldusväärseks ja vastutulelikuks koostööpartneriks, kellelt küsida nõu perekonnaõigust ja lähisuhtevägivalda puudutavates küsimustes. 

Lisaks õigusalasele kompetentsile on Ene Ahas omandanud ka suurepärased teadmised ja praktilised oskused psühhosotsiaalseks tööks. 

Viimase aasta jooksul oleme üheskoos seisnud selle eest, et riiklikule perelepitusteenusele lisanduks kõigi osapoolte jaoks turvaline kohtuväline erimenetlus, mille käigus saaks vanemluskokkulepped sõlmitud ka neis peredes, kus vanemate vahel on esinenud vägivalda. 

Tavapärane perelepitus sellistel juhtudel kindlasti ei sobi, sest osapooled on ebavõrdsel positsioonil. Laste elukorralduse küsimustes tuleb aga kiiresti lahendused leida. Sellise uue teenuse arendamisel on Ene pikaajalised praktilised kogemused advokaadi ja vanemlusnõustajana asendamatud. 

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud annab alates 2004. aastast Valge Lindi auhinna välja igal aastal 25. novembril, kui ülemaailmselt tähistatakse naistevastase vägivalla vastast päeva. Auhind antakse välja üksikisikule või organisatsioonile, mis möödunud aasta/aastate jooksul on kõige rohkem ära teinud Eestis naistevastase vägivalla tõkestamiseks või probleemist teavitamiseks.

Valge Lindi auhinna on eelnevatel aastatel pälvinud:

2004    Joosep Kaasik Lääne Politseiprefektuuri korrakaitse osakkonna politseidirektor

2005    Põhja-Tallinna Valitsus

2006    Tartu Naiste Varjupaik

2007    Ene Augasmägi Tapa Vallavalitsuse sotsiaalnõunik

2008    Jõhvi Vallavolikogu

2009    Kadri Ibrus, Eesti Päevalehe ajakirjanik

2010    ETV saate Jõulutunnel tegijad

2011    Eesti Vabariigi Justiitsministeerium

2012    Raul Heido, Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör

2013    Kati Arumäe, Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitseosakonna juhtivkorrakaitseametnik ja Kerli Palu, Keskkriminaalpolitsei juhtivkriminaalametnik

2014    Helen Sööl, Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna peaspetsialist

2015    Kait Sinisalu, Eesti Naiste Varjupaikade Liidu psühhoterapeut

2016    Eesti Naiste Varjupaikade Liit

2017    Leili Mutso, Läänemaa Naiste Tugikeskuse juhataja

2018    Urmas Reinsalu, justiitsminister

2019    Kadri Soo, Tartu Ülikooli õppejõud

2020    Kätlin Konstabel, psühholoog ja pereterapeut

19. novembril toimub Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse poolt korraldatav Naiste ettevõtluse konverents 2021 – sõna saavad ka puuetega naised!

Konverents toimub 19. novembril kell 11 – 15.30 Ministeeriumide ühishoones, Suur-Ameerika 1, Tallinn ja virtuaalselt.

Seekordse, järjekorras viienda, konverentsi eesmärgiks on esile tõsta ja tunnustada naisi, kes tegutsevad nö mittenaiselikes valdkondades nagu tehnoloogia ja innovatsioon kui ka naisi, kes hoolimata nende elu kõiki aspekte mõjutavast erivajadusest on ometi valinud ettevõtja raske missiooni.

Konverentsi päevakava: Naiste ettevõtluse konverents 2021 – Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus ENUT

Pane tähele! Kell 14.00-15.15 toimuval paneeldiskussioonil “Piire ületades” osalevad puuetega naised-ettevõtjad: Jaanika Eller – pimemassöör, FIE; Külliki Bode – Kuulmisbuss, Eesti Vaegkuuljate Liit; Ingrid Põldemaa – konsultant, jurist, Reumafoorum, Eesti Reumaliit; Mare Abner – MTÜ Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liit, asutaja; Merike Freienthal – Kodutare käsitöökeskus, juhataja. Arutelu juhib: Aet Kull, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor turunduse erialajuht, ärimentor ja ettevõtja.

Konverentsile parema ligipääsetavuse tagamiseks kasutame sel korral ka kirjutustõlget, tagatud on ligipääs ka vaegliikujatele. Konverentsil saab kohapeal osaleda vaid kehtiva vaktsineerimis- või läbipõdemistõendi alusel, mida kontrollitakse. Võimalus silmast silma kokku saada on viiruse erinõuete tõttu ainult kuni 60 osalejal (1/3 saali mahutavusest). Konverentsi ajal on rangelt soovituslik kanda meditsiinilist maski.

REGISTREERU