Skip to main content

TLÜ teadlased: kiitkem heaks ka teisi meheks-naiseks olemise viise. Kadri Aavik, TLÜ teadlane Triin Roosalu, TLÜ teadlane

Tallinna Ülikooli teadlased Kadri Aavik ja Triin Roosalu leiavad tänase online-väitluse lõppsõnas, et mehe ja naise rolli võiks näha senisest laiemalt, aktsepteerides näiteks maskuliinsuse kõrval ka teisi meheks olemise viise.

Tahame tänada Postimeest võimaluse eest tutvustada sootundliku kasvatuse pooldajate argumente. Ühtlasi täname oponente põnevate teemade tõstatamise eest.

Lapsi tuleks kasvatada sooneutraalselt, see tähendab, seada küsimuse alla jäigad sootraditsioonilised hoiakud ja bioloogilisel sool põhineva sotsiaalse ebavõrdsuse.

Viimane avaldub juba lapsepõlves, näiteks siis, kui tüdrukute väiksemad roosad jalgrattad ei võimalda poistega võistelda (vt lk 22) või kui poistel ei ole lubatud rollimängus haldjaks kehastuda, kuid meil ei ole enamasti oskusi seda märgata.

Ei ole mõistlik lahterdada eluvaldkondi ega isikuomadusi mehelikeks ja naiselikeks, sest eri olukordades on efektiivsed erinevad omadused.

Sootundlik kasvatus aitab suurendada inimeste valikuid: laps ei lähtu soostereotüüpsetest ettekirjutustest. Samas tuleks praegu mehelikeks ja naiselikeks peetud tegevusi ja iseloomujooni väärtustada ühiskonnas samaväärselt.

Kindlasti tuleks tunnustada soorollipiiride laiendamist, sealhulgas aktsepteerida hegemoonilise maskuliinsuse kõrval teisi meheks olemise viise ning pehme naiselikkuse normi kõrval teisi naiseksolemise viise.

Hea näide on Põhjamaad, kus on julgustatud isasid laiendama maskuliinsuse tähendust ja lülitama sellesse hooliva ja kohaloleva isa rolli, pakkudes võimalusi lapsehoolduspuhkuse võtmiseks.

Toetades meeste eneseteostust privaatsfääris ja naiste eneseteostust avalikus sfääris, loome ka lastele võimaluse näha mehi ja naisi laiemates rollides.

Kui eesmärk on igakülgne sooline tasakaal, siis on sookvoodid tõhus vahend selle saavutamiseks, sooneutraalse kasvatuse kõrval ja selle osana.

Bioloogilised erinevused ei tohiks saada aluseks sotsiaalsele ebavõrdsusele, lisaks on bioloogilised erinevused suurel määral sotsiaalselt konstrueeritud: erinevates kultuurides ja erinevatel ajastutel antakse neile erinevaid tähendusi.

Sootundlik kasvatus aitab inimestel end igakülgselt teostada, toetab ühiskondliku ressursi efektiivsemat kasutamist ja loob tolerantsust. Sootundlik kasvatus aitab luua sooliselt tasakaalustatud ühiskonna.

Järgnevalt avaldame ka Eesti Väitlusselts võistkonna lõppsõna ning debatikohtuniku hinnangu, misjärel on tänane väitluspäev lõppenud.
 

Toimetas Alo Raun, vanemtoimetaja

EPNÜ sai järgmise KUTSE: ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni peredimensiooni raamatu esitlus.

2012 rahvusvaheline perede päev. 15. mai 2012 – 16:00-17:30

Rahvusvahelise perede päeva puhul esitleb COFACE koos Ádám Kósa’ga (Euroopa Parlamendi saadik, Puudegrupi juhataja) uut COFACE väljaannet, “ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni peredimensioon“ Euroopa Parlamendis Brüsselis 15. mail 2012, kell 16:00-17:30.

Tausta informatsioon

COFACE püüab selle väljaandega tõsta esile konventsiooni peredimensiooni, aidata kaasa avamaks seda teemat üldsusele, toetada Euroopa Komisjoni Euroopa puudega inimesi käsitlevat strateegiat 2010-2020 ning Ádám Kósa poolt kavandatud Euroopa Parlamendi Puudega inimeste liikuvuse ja kaasamise raporti rakendamist. Samuti on see suunatud Euroopa puuetega kodanike ja nende perekondade õigustele.

Rahvusvaheline perede päev, 15. mai on pühendatud nii sellele, et tähistada olulisust, mis on rahvusvahelise kogukonna poolt antud pereküsimusele kui meie ühiskonna alusosale, kui ka tõsta esile muresid, mis tulenevad perede olukorrast paljudes maailma osades.

See päev annab ka võimaluse kajastada tööd, mille tegemine algas 1994. aastal ja tähistada perede, inimeste ja ühiskondade tähtsust üle kogu maailma.

COFACE on vaimustatud kutsuma teid osalema konverentsil, mis hoiab endas nii COFACE Puude töögrupi nagu ka Euroopa Parlamendi Puudegrupi kogemust, arutelusid ja vaidlusi ÜRO Puuetega Inimeste Õiguste Konventsiooni ja selle peredimendiooni üle.

Palun tundke end vabalt levitamaks seda informatsiooni oma liikmeskonna ja kontaktide hulgas.

Registreerimine on vaba ja algab 7. mail. Et saada rohkem informatsiooni selle sündmuse kohta, palun külastage:

http://www.coface-eu.org/en/Events/Forthcoming-events/

Rohkemate päringutega pöörduge secretariat@coface-eu.org

Ootame teid vastuvõtule Brüsselis, et pidada viljakat arutelu!

COFACE meeskond

 

Konkursi „Parim sooteadlik MTÜ“ 2012 võitja on selgunud

Parim sooteadlik MTÜ on Eesti Puuetega Naiste Ühing

Konkursi „Parim sooteadlik MTÜ“ 2012. aasta võitja on selgunud.  20. aprillil kuulutas Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT) oma konverentsil "Üheskoos teel sooliselt tasakaalustatud ühiskonda" välja parima sooteadliku MTÜ.
Vastavalt hindamiskomisjoni ettepanekule sai tänavu selle tiitli Eesti Puuetega Naiste Ühing.
Komisjoni kuulusid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper, ENUTi juhatuse liige Voldemar Kolga, soolise võrdõiguslikkuse eestkostevõrgustiku eestseisuse liige Astrid Hindriks.

Konkursi võitnud MTÜ esindaja sõidab Euroopa Parlamendi liikme Ivari Padari kutsel Brüsselisse.
 Konkurss toimus kolmandat korda ja viidi läbi KÜSK projekti „Üheskoos teel sooliselt tasakaalustatud ühiskonda“ raames, millega soovitakse kodanikuühenduste aktiivsuse kaudu kaasa aidata jätkusuutliku demokraatliku ühiskonna arengule ja edendada teadlikkust soolisest võrdõiguslikkusest.
Konkursi eesmärgiks on väärtustada meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtteid, toetada soolist võrdõiguslikkust kujundavaid hoiakuid ning avaldada tunnustust neile organisatsioonidele, kes oma tegevuses järgivad kaasaegse jätkusuutliku kodanikuühiskonna põhimõtteid.
 


Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus
(ENUT)
20. aprill 2012

Allikas: ENUT http://www.enut.ee/enut.php?id=&uid=384

P.S. ENUT nüüd ka Facebookis!
Hea ENUTi sõber!

Kutsume Sind külastama ENUTi lehte sotsiaalvõrgustikus Facebook! http://www.facebook.com/ENUTMTY

Ära unusta lehte jagamast, vajutades "Meeldib" nuppu! Nii saad olla kursis ENUTi värskete uudiste, tegemiste ja teadaannetega.

Eesti Puuetega Naiste Ühing konkursi “Parim sooteadlik MTÜ 2012” võitja. Pressiteade

EPNÜ missioon on erivajadustega naiste/tütarlaste lõimimine ühiskonda, nende sotsiaalse aktiivsuse ja teadlikkuse tõstmine ning soolise võrdõiguslikkuse ideede propageerimine puuetega inimeste seas koolituste, aktsioonide jt. ühisürituste kaudu.

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse konverentsil 20. aprillil 2012. aastal http://www.enut.ee/enut.php?id=&uid=383 toimus konkursi „Parim sooteadlik MTÜ 2012“ võitja väljakuulutamine ja autasustamine. Konkurss toimus projekti "Üheskoos teel sooliselt tasakaalustatud ühiskonda" raames. Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Sel aastal võitis konkursi Eesti Puuetega Naiste Ühing. Ühinguliikmetest oli konverentsil kolm EPNÜ liiget. Ühingu esindajat õnnitles ENUTi esinaine Reet Laja, kes andis üle aukirja ja lilled..

Konkursi võitnud MTÜ esindaja sõidab Ivari Padari kutsel sügisel Brüsselisse.

Prindi Pevkur tutvustas Riigikogus Sotsiaalministeeriumi nägemust aktiivsena vananemise strateegiast

Sotsiaalminister Hanno Pevkur kandis täna Riigikogus ette olulise tähtsusega riikliku küsimuse: põlvkondade vahelises solidaarsuses peitub potentsiaal. Oma kõnes tutvustas Pevkur nelja valdkonda, mis Sotsiaalministeeriumi nägemuses võiksid moodustada aktiivsena vananemise strateegia 2013-2020 tuumiku.

Minister nimetas strateegia olulisimate märksõnadena tööhõivet, elukestvat õpet, teenuseid ja kaasatust ning vabatahtlikku tööd. Ministri sõnul on tööealiste ja vanemaealiste arvu suhe lähitulevikus muutumas kehvemaks, mis esitab väljakutse eelkõige tööturu jätkusuutlikkusele. "On selge, et kui me soovime praegusest kõrgemat või isegi tänasega võrreldavat tööhõivet, on üheks vältimatuks lahenduseks ka 65- aastaste ja vanemate elanike valmidus ning võime tööd teha," ütles ta. "Kogu Eesti ühiskonda ootab ees väljakutsete ületamine, et senisest veelgi paremini ära kasutada vanemaealiste ressurssi tööturul."

Elukestva õppe all tõi minister välja ka interneti olulisuse tõusu teadmiste avardamisel. "Üha uuenevate internetiteenuste abil on loodud võimalused suhtlemiseks nii teiste inimeste kui institutsioonidega pea kogu maailmas," ütles minister. "Internetiteenuste kasutamine ja info leidmine eeldab aga samuti nende võimaluste pidevat tundmaõppimist."

Tervishoiu- ja hoolekandeteenustest rääkides tõi minister välja, et Eesti on järjekindlalt liikunud suunas, mis võimaldaks inimestel ka kõrges vanuses elada oma koduseinte vahel. „Selleks on viimastel aastatel jõudsalt arendatud näiteks koduõenduse süst"emi, mille ilmekaks näiteks on koduõenduse ravijuhtude arvu pea kümnekordistumine viimase kaheksa aastaga," rääkis minister. "Samas on selge, et ilma haiglate või hooldekodudeta me ka oma ühiskonda ette ei kujuta. Püüdes mõelda tulevikule, näeme selgelt, et üha enam on vajadus tervishoiu- ja hoolekandeteenuseid ühitada."

Minister rääkis ka igakülgsete võimaluste olemasolust aktiivsena vananemiseks – enesetäienduseks, huvialadega tegelemiseks ning kultuuri- ja ühiskonnaelus osalemiseks. Ta tõi välja, et erinevate päevakeskuste arv on kümne aastaga Eestis kahekordistunud ja tänasel päeval on ministeeriumile teadaolevalt Eestis 94 päevakeskust. "Loomulikult oleneb palju vanemaealiste enda aktiivsusest ehk sellest, kui palju nad suudavad ja soovivad ise kasutada loodud võimalusi olla aktiivne, suhelda ja ühiskonnas kaasa rääkida," ütles minister. "Aga kui soov eakal on, peab ühiskonnas olema võimalus seda soovi ka realiseerida."

Taustainfoks aktiivsena vananemise strateegia 2013-2020 kohta: www.sm.ee/aktuaalne/uudised/b/a/sotsiaalministeerium-teeb-ettepaneku-aktiivsena-vananemise-strateegia-koostamiseks.html.

Helena Nõmmik
Sotsiaalministeerium
Pressiesindaja
helena.nommik|ä|sm.ee
6269 321
53 304 974

Allikas: Sotsiaalministeerium, 19.04.2012: http://www.sm.ee/aktuaalne/uudised.html

 

Seminaril otsiti lahendusi soolise palgalõhe vähendamiseks, neljapäev, 12. aprill 2012

Täna Tartus toimunud palgalõhe seminaril rääkis Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhtaja Liina Kanter, et naiste ja meeste keskmise palga erinevus on Eestis väga tõsine probleem nii indiviidi kui ühiskonna tasandil.

Kanteri sõnul on Eestis Eurostati 2008. aasta andmetel Euroopa Liidu suurim palgalõhe ehk naiste ja meeste keskmise palga erinevus. "Palgast ei sõltu mitte ainult inimese tänane materiaalne heaolu, vaid tema elukvaliteet terve elu vältel," rääkis Liina Kanter. "Palgast sõltub näiteks ka see, kui suur on inimese vanaduspension, vanemahüvitis, töötuskindlustushüvitis, haigushüvitis jne," lisas ta.

Kanter tõi ka näitena välja, et Eestis last üksi kasvatajateks on valdavalt naised. "Sellest tulenevalt mõjutab naiste madalam tasustamine ka otseselt laste toimetulekut ja laste vaesust ühiskonnas," ütles ta. "Naiste madalamad palgad mõjutavad ka nende sõltumist partnerist, millega omakorda kaasneb oht, et naised on sunnitud taluma alavääristavaid paarisuhteid, lähisuhtevägivalda jne," lisas Kanter.

Seminaril arutasid osavõtjad, kuidas ja milliste vahenditega Eestis palgalõhet vähendada. Jõuti järeldusele, et palgalõhe vähendamiseks ei piisa üksikutest tegevustest vaid on vaja kompleksseid, süsteemseid ja järjepidevaid tegevusi. Osalejad pakkusid välja hulgaliselt tegevusi kolmel erineval tasandil: riigi, ettevõtte/organisatsiooni ja isiku tasandil. Muuhulgas peeti oluliseks töötaja- ja peresõbralike ning soolist võrdõiguslikkust edendavate tööandjate tunnustamist, töö- ja pereelu ühitamise soodustamist nii naistel kui meestel, läbipaistvat palgasüsteemi jne. Tähtsaks peeti ka isiku enda rolli enese väärtustamisel ja julgetel erialavalikutel.

19. aprillil tähistatakse Eestis võrdse palga päeva – selleks, et teenida sama palju kui mehed möödunud aastal, peavad naised töötama sel aastal just kõnealuse kuupäevani. Võrdse palga päeva raames toimuvad lisaks Tartule infoseminarid ka Pärnus (17. aprillil), Rakveres (24. aprillil) ja Narvas (25. aprillil). Lisainfo seminaride kohta: www.sm.ee/tegevus/sooline-vordoiguslikkus/tooelu/palgalohe-infoseminarid.html.

Helena Nõmmik
Sotsiaalministeerium
Pressiesindaja
helena.nommik|ä|sm.ee
6269 321
53 304 974

Allikas: Sotsiaalministeerium: http://www.sm.ee/aktuaalne/uudised/b/a/seminaril-otsiti-lahendusi-soolise-palgalohe-vahendamiseks.html

Sotsiaalministeeriumis allkirjastati Valitsuse ja puudega inimeste esindusorganisatsioonide koostöömemorandum, reede, 30. märts 2012

Täna allkirjastasid sotsiaalminister Hanno Pevkur ja Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm Vabariigi Valitsuse ja puudega inimeste esindusorganisatsioonide koostööpõhimõtete memorandumi.

Sotsiaalministri sõnul on märtsi jooksul tehtud mitu suurt sammu puudega inimeste olukorra parandamiseks. „Eelmisel nädalal ratifitseeris Riigikogu ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mis aitab täpsustada ja koondada kõik puudega inimeste õigustega seonduva,“ rääkis minister. „Koostöömemorandum ongi järgmine aste selleks, et kaasata rohkem puudega inimeste esindusorganisatsioone riigi otsustusprotsessidesse. Siit edasi töötame ühiselt välja puudega inimeste õiguste kaitse strateegia, et tugevdada puudega inimeste õiguste kaitset ja parandada nende iseseisvat toimetulekut,“ lisas minister.

"Memorandumis mitmepoolselt kokkulepitud põhimõtted väljendavad Valitsuse soovi olla kõigis puuetega inimesi puudutavates eluvaldkondades kaasav ning arvestav,“ ütles Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm. „Saame loota ja kaasa aidata, et poliitikakujundus muutuks sisuliselt kaasavamaks ja läbipaistvamaks, läbi mille on tulevikus võimalik vältida vigu ja saada paremaid tulemusi puuetega inimeste huvide ja vajaduste kaitsmisel,“ lisas ta.

Koostöömemorandumi koostamisel on tehtud tihedat koostööd nii Eesti Puuetega Inimeste Koja kui ka ministeeriumite ja puuetega inimeste organisatsioonide esindajate koostöökoguga.

Vabariigi Valitsuse ja puudega inimeste esindusorganisatsioonide koostöömemorandum

Tiina Ansip

Sotsiaalministeerium

Meediasuhete nõunik

tiina.ansip|ä|sm.ee

6269304, 53030446

Allikas: Sotsiaalministeerium, http://www.sm.ee/aktuaalne/uudised/b/a/sotsiaalministeeriumis-allkirjastati-valitsuse-ja-puudega-inimeste-esindusorganisatsioonide-koosto.html

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT) Konverents “Üheskoos teel sooliselt tasakaalustatud ühiskonda” 20. aprill 2012

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT) Konverents Üheskoos teel sooliselt tasakaalustatud ühiskonda
20. aprill 2012.a. Nordic Hotel Forum Tallinnas, Viru Väljak 3

Kava:

10.30–11.00  Kogunemine ja tervituskohv

11.00–11.15  Avasõnad. Reet Laja, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse (ENUT) esinaine
11.15–12.15  Eestkostmisest soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas – Eesti 2020 Ülle-Marike Papp, soolise võrdõiguslikkuse ekspert; Reet Laja, ENUT Raivo Juurak, ajakirjanik; Astrid Hindriks, MTÜ Kodanikujulgus
 12.15–12.45  Konkursi „Parim sooteadlik MTÜ“ võitja väljakuulutamine ja autasustamine
12.45–13.30  Lõuna
13.30–15.00  Paneeldiskussioon: Naised ettevõtluses ja juhtimises aastaks 2020. Juhivad Reet Laja ja Peep Peterson,Transpordi Ametiühingute juhatuse esimees
Osa võtavad: Raul Allikivi, Majandusministeeriumi majanduse arengu osakonna juhataja asetäitja; Mari Kooskora, EBS Eetikakeskuse juhataja; Pille Ruul, Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA) president; Anne-Mari Rannamäe,  MTÜ QUIN-Estonia juht; Ilvi Cannon, ENUT; Kairi Talves, TÜ, ETNA Eestimaal,
15.00–15.30  Mis tehtud, mis teoksil voliniku kantseleis. Mari-Liis Sepper, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik
                    Küsimused ja vastused.
15.30–16.00  Sotsiaalministeeriumi suunad ja tegevused soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas 2012. Riho Rahuoja, Sotsiaalministeeriumi asekantsler 
                    Küsimused ja vastused.
 16.15–17.15  Ümarlaud „ENUT 15. ENUT ja soolise võrdõiguslikkuse eestkostevõrgustiku tulevikuplaanid aastani 2020.

Juhib ENUT juhatuse liige Voldemar Kolga

 17.15–18.00  Konverentsi lõpukohv

Lähem info: http://www.enut.ee/enut.php?id=&uid=383

Eesti Meestekekusest

BBC on avaldanud erakordse loo Saudi printsessist Basma Bint Saud Bin Abdulaziz’ist kes kritiseerib Saudi Araabia ühiskonnakorraldust. Printsess avab Saudi Araabia taustsüsteemi. Muu hulgas viitab ka sellele kuidas läänemaailmas kritiseeritakse, et Saudi Araabia naised ei tohi autot juhtida. See aga on vaid pinnavirvendus, printsess leiab, et naised Saudi Araabias ei peakski saama enne autojuhtimisõigust kui ei ole peamised õigused kaitstud.
Sageli on naised need, kes julgevad seista vägivalla ja ebavõrdsuse vastu. Arvestades konteksti on Saudi printsessi väljaütlemised erakordsed. Müts maha sellise inimese ees!

 
Christian Veske ja Eesti Meestekeskus jagasid viidet Facebookis:
http://www.bbc.co.uk/news/magazine-17446831BBC/

 

Geeniteadlase avastus aitab lapsi saada. Aime Jõgi, reporter

Inimese molekulaargeneetika teadur Marina Grigorova veedab oma argipäevad Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi laboris. Rutiinsete tööpäevade võlu seisneb selles, et mõnikord võivad need kinkida suuri avastusi.

Kui Marina Grigorova 2000. aastal bioloogiat õppima asus, ei aimanud ta, et juba tosina aasta pärast teeb ta avastuse, mis annab arstidele võimaluse aidata üht osa meestest viljakusprobleemi korral.

Praegune Tartu Ülikooli mo­lekulaar- ja rakubioloogia instituudi teadur Marina Grigorova vaatab ajas tagasi ja räägib, et niisugust eesmärki – siduda oma teadlasevaim meeste tervisega – ei püstitanud ta ei oma bakalaureuse- ega magistritööd tehes.

Tõsi, juba teisel kursusel astus Marina Grigorova professor Maris Laane molekulaargeneetika labori uksest põnevust täis silmadega sisse ja oli huvitatud kõigest, mis seal tehakse. Et professor Laane tegeles siis reproduktiivgeneetikaga, lootis Marina Grigorova, et ehk saab temagi sellesse valdkonda oma panuse anda ning küllap muutub siis maailm täiuslikumaks.

Paar vahelepõiget

Kui nüüd tahta arusaadavalt Marina Grigorova avastust edasi kirjeldada, tuleb teha vahelepõige endokrinoloogiasse ja geneetikasse.

Inimestel on ajus piirkond, täpsemalt ajuripats, kus sünteesitakse hormoone, need reguleerivad nii meestel kui naistel sugurakkude teket ja küpsemist ning suguhormoonide tootmist.

Teaduskeeles öeldes on tegemist luteiniseeriva hormooniga (LH) ja folliikuleid stimuleeriva hormooniga (FSH). Mõlemad hormoonid koosnevad kahest alaühikust – alfa- ja beeta-alaühikust. Alfa-alaühik on mõlema hormooni puhul identne, beeta-alaühik aga spetsiifiline. Seda kõike kodeerivad organismis kindlad geenid.

Maris Laane uuriski tol ajal inimese ja primaatide pärilikkuseaines neid konkreetseid geene.

Selgus, et FSH beeta-alaühikut kodeeriv geen (FSHB) on kõige konserveerunum ja üsna ebahuvitav. Paistis, et selles piirkonnas üldse mingeid olulisi variatsioone ehk polümorfisme ei ole. Seepärast vaadeldi FSHB-geeni eelkõige kui referentsgeeni, millega oli hea võrrelda sama perekonna teisi geene.

Marina Grigoroval tuli oma mentori Maris Laane kõrval töötades keskenduda aga just sellele «ebahuvitavale geenile». Magistritöös uuris ta näiteks FSHB-geeni varieeruvust nii Aasia, Aafrika kui Euroopa populatsioonides.

Magistrikraad käes, keskendus Marina Grigorova mitte enam üksi sellele geenile, vaid silmitses ka sellega külgnevaid alasid.

«Nii allavoolu kui ülesvoolu alasid,» täpsustab Marina Grigorova ja märgib: «Ja siis selgus, et FSHB-geeni ülesvoolu piirkonnas on üks element, mis võib geeni avaldumist mõjutada. Mõjutada nimelt seda, kui palju annab see geen lõpp-produkti ehk valku või teisiti öeldes hormooni nimega FSH.»

Inimorganism on loodud viisil, et just FSH tase mõjutab seksuaalarengu käiku. Seda nii üsasiseselt ja pärast sündi kui ka hiljem puberteedieas. Meestel puudutab see otseselt munandite arengut, kus selle hormooni puuduse korral ei saa teatud rakutüübid korralikult välja areneda.

Veel 1997. aastal olid aga FSH rolli käsitlevate uuringute tulemused küllalt vastuolulised. Üks püstitatud hüpotees pakkus, et FSH-d meestel vaja ei olegi.

2000 mehe geenid

Marina Grigorova uuring tõestas aga, et nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt täisväärtuslikuks spermatogeneesiks on FSH vägagi vajalik.

Piltlikult öeldes silmitses ta umbes 2000 mehe DNA-s paiknevat konkreetset geenivarianti. Uurimisobjektiks oli 1029 viljatut Eesti meest ning 1054 populatsioonipõhiselt valitud Eesti, Läti ja Leedu noort meest, kelle viljakuse staatus oli teadmata. Mõlemad valimid sisaldasid hormoonide ja sperma kvaliteedi parameetreid.

Marina Grigorova lõi läbimurde selles, et ühe konkreetse geenivariandiga poisse on tuleviku seisukohalt võimalik aidata juba etteulatuvalt, puberteedieas.

Sellised avastused ei sünni loomulikult üleöö. Marina Gri­gorova ütleb, et esimene artikkel tollest huvipakkuvast geenivariandist ilmus 2008. aastal.

2010. aastal tuli järgmine artikkel, mis käsitles lisaks Eesti noortele meestele ka Eesti viljatuid mehi. Sellessamas artiklis püstitas Marina Grigorova hüpoteesi DNA järjestuse konkreetse variandi rollist FSH hormoonravi tundlikkusele.

See artikkel avaldas muljet itaallastele. Nad võtsid kätte ja analüüsisid eestlaste avastatud biomarkeri põhjal üle ühed oma varasemas uuringus osalenud mehed, sealt saigi selgeks, et meeste juhuvalimis hormoonravi kindlapiirilist tulemust ei anna, ainsad head ravitulemused on aga neil meestel, kellel esineb kõnealune FSH tootmise efektiivsust langetav geenivariant.

Itaallased avaldasid oma artikli 2011. aasta oktoobris. Marina Grigorova kaitses doktoritöö «Folliikuleid stimuleeriva hormooni beeta-alaühikut kodeeriva geeni (FSHB) järjestuse varieeruvus ja selle seos reproduktiivtervisega» 2011. aasta novembris.

Grigorova ütleb, et ta on väga rahul, et see, pärilikkuseaine näiliselt väga stabiilne piirkond andis põhjust nii mitmeks põnevaks teadusartikliks ning et sellel tulemusel on ka sedavõrd ilus kliiniline väljund.
«Mu meelest on suur asi juba seegi, kui me tänu sellele saame aidata kas või üht või kaht meest sajastki,» lausub ta õnnelikult.

Viljatud paarid
• Viljatuse probleemiga peresid on Eestis 15 protsenti, neist paaridest 60 protsendil on see mure seotud kas mehepoolse viljatusega või on mõlema poole viljakus langenud.
• Nendest omakorda poolte paaride puhul on meestel probleeme spermatosoidide tootmisega. Ning neist FSHB-geeni mitteoptimaalse variandiga mehi, keda võiks aidata hormoonravi, on 25 protsenti.
• Teisiti öeldes: sajast perest, kel on laste saamisega muret, saaks hormoonraviga aidata kuut.
Allikas: Margus Punab

Artikli allikas: Tartu Postimees, 28.03.2012 http://www.tartupostimees.ee/789826/geeniteadlase-avastus-aitab-lapsi-saada/