Mis saab siis, kui erootikat ei pühita koolist välja, vaid vastupidi, tuuakse sisse; kui erootikast saab õppetööd toetav tegur, uurib Õpetajate Lehes psühholoog Voldemar Kolga.
Selline pealkiri võib tunduda pühaduse rüvetusena. Õpetaja välimus, riietus, käitumismaneer ja keha ei tohi tekitada midagi sellist, mis viib õpilase mõtted õppetööst mujale. Õpetaja ja kool peavad olema erootikavabad, et mitte segada aine omandamist. Selline võib olla peavoolu (ametlik) arvamus.
Sellise arusaama algeid tuleb otsida kirikust. Kool on ajalooliselt tekkinud kiriku rüpes, mille ülesanne oli hoida lapsi patusest maailmast. Mäletan juhtumit kooliajast (7. või 8. klass), mis näitab, kuidas püüti patust maailma kooli mitte lasta. Üks kunstikalduvustega klassivend tegi raamatuvitriini lahti ja keeras ühel kunstiraamatul ette lehekülje, millel oli kujutatud klassikaline marmoriludus, aga alasti. Õnneks märkas seda valveõpetaja ja raamatus pöörati ette sündsa väljanägemisega pilt. Alastiolek sümboliseeris patust maailma, mis ei tohi kooli jõuda.
Kool on kogu aeg võidelnud erootika vastu, seadnud kõikvõimalikke piiranguid, et õpilased ei paistaks seksikatena. Selleks kasutati vormiriietust, et õpilased ei saaks tunda ennast individuaalsustena. Sama kehtis ka õpetajate kohta. Õpetaja pidi olema aseksuaalne, soota ja erootikavaba. Ei olnud vahet, kas õpetaja oli naine või mees.
Paraku ei suudetud seda aseksuaalset ideaali rakendada isegi vanadel karmidel aegadel. Kui meie noor matemaatikaõpetaja jäi rasedaks ja teda asendas ta mees, leidsid poisid, et ega see mees ole hea mees, kuna „varastas” meilt hea õpetaja. Miks poistele ei meeldinud õpetaja rööv? Äkki ei olnud põhjuseks ta hea õpetamisoskus, vaid poiste peades hõljuvad erootilised kujutelmad. Meesõpetaja ei erutanud meie klassi poisse.
Järgmine vallatu mõte olekski, et mis saab siis, kui erootikat ei pühita koolist välja, vaid vastupidi, tuuakse sisse; kui erootikast saab õppetööd toetav tegur. Õpilaskond muidugi, neiud on niikuinii seksapiilsed, aga erootilise kumaga võiksid olla ka naisõpetajad. Nüüd ongi paras aeg sissejuhatus lõpetada ja tulla teooria juurde, et leida toetust oma „hullule” ideele.
Kapital on hea selleks, et osta-omandada tooteid ja teenuseid. Kapitali tahetakse, et olla mõjuvõimsam. See ongi mis tahes kapitali omamise põhipõhjus. Öeldakse, et raha paneb rattad käima.
Prantsuse sotsioloog Pierre Bourdieu on finantskapitali kõrvale lisanud inimkapitali ja sotsiaalse kapitali. Inimkapital on määratletud hariduse kvaliteedi ja töökogemusega ning kultuuritaustaga. Mida kõrgem inimkapital, seda suurem on inimese väärtus tööturul.
Arvutatakse ka riikide inimkapitali indekseid.
Sotsiaalseks kapitaliks on inimsuhted, sõbrad, tuttavad, võrgustikud, mis mõjutavad inimese väärtust tööturul. Kolm kapitali – finantskapital, inimkapital ja sotsiaalne kapital – määravadki inimese professionaalse ja sotsiaalse edukuse.
Londoni majanduskooli lektor Cathrine Hakim on leidnud, et kolmest kapitali liigist ei piisa inimese väärtuse määramiseks tööturul. Nii on tema meelest Bourdieu ebaõiglaselt välja jätnud erootilise kapitali, mis mõjutab samuti inimese edukust. Eiramise taga võib olla naiste kõrgem erootiline kapital võrreldes meestega ehk mehed võivad tunda end mittemõjukatena. Ongi leitud hea ajend, et panna kahtluse alla erootilise kapitali eksistents. Umbes samamoodi on akadeemilised psühholoogid eitanud emotsionaalse intelligentsuse olemasolu.
Mis on siis erootiline kapital? Hakimi järgi ei seostu erootiline kapital ainult seksiga, nagu võiks arvata, vaid selles kombineeruvad mitmed isiksuslikud ja sotsiaalsed karakteristikud: ilu, stiil, sarm, sotsiaalsed oskused, aga ka kehakaal ja riietumine. Praegu püütakse erootilist kapitali defineerida sel viisil, et selle üksikud komponendid oleksid mõõdetavad. Ilu on väga raske mõõta, kuna öeldakse, et see on vaataja silmis. Siiski on ka ilule leitud konkreetsed näitajad, nagu selgus alljärgnevas uurimuses.
Nii kaitsti sel aastal Miami ülikoolis väitekirja, et välja selgitada erootilise kapitali üksikute komponentide mõju sissetulekule ja tööelule üldse (Beulaygue 2012). Erootilise kapitali osised olid selles uurimuses ilu, seksuaalne atraktiivsus, sotsiaalsed oskused, sotsiaalne presentatsioon, elusus (liveliness) ja seksuaalsus. Erootiline kapital on paljumõõtmeline konstrukt. Kõiki omadusi mõõdeti empiiriliselt.
Esimene komponent oli ilu, mis aga ei tähenda, et see oleks erootilises kapitalis kõige suurema kaaluga. Ilu on kallis kaup, millesse investeeritakse palju, kuna see mõjutab sotsiaalset staatust ja selle kaudu töötasu. Ilu konverteerub eduks kõigis valdkondades. Ehk ilus õpetaja on mõjusam (paneb poisid matemaatikat õppima), võimekam ja õnnelikum, mis tõstab ta staatust koolis ja ühiskonnas üldse.
Kui ilu väljendub eelkõige näos (kosmeetiline kirurgia on vajalik ilu jaoks), siis seksuaalne atraktiivsus on seotud kehaga, sh rinna, tuharate ja kehamassi indeksiga (paksud ei ole atraktiivsed). Ehk tervislikud eluviisid, sh dieet, teevad inimese seksuaalselt atraktiivseks.
Sotsiaalsetes oskustes peegeldub isiksuse atraktiivsus, unikaalsus, meeldivus, sarm, oskus teistele meeldida. Õpetaja võiks seada endale ülesande meeldida õpilastele, olla atraktiivne.
Erootilise kapitali neljas osis (liveliness) on raskesti tõlgitav, aga hästi arusaadav. Õpetaja peaks olema elus, mitte surnud tarkpea, energiline, huumorimeelega, innustama õpilasi õppima. Olema koos õpilastega ka väljaspool tunde.
Viies komponent on sotsiaalne presentatsioon – kuidas näitad ennast maailmale. Siia kuuluvad hoolitsetus, riided, soeng (üldse väga tähtis element), meik, parfüümid. Hästihoolitsetud inimene viitab enda professionaalsusele – teda võib usaldada. Uurimus näitab, et hoolitsetud mees teenib ca 4% rohkem kui mittehoolitsetud. Sama käib naiste kohta. Võib uurida, kui hästi lõhnab õpetajate tuba. On ju õpetajaid, kes tulevad meikimata klassi ehk ei tee välja sotsiaalsest representatsioonist.
Kuues komponent erootilises kapitalis on seksuaalsus. Seksuaalsus väljendub energias, erootilistes kujutlustes, mängulisuses ehk pole seotud ainult reproduktiivse funktsiooniga. Seksuaalne rahuldamatus võib tekitada isiksuslikke probleeme, depressiooni, stressi, mis ei jäta õpetajatööle mõju avaldamata.
Kui erootilise kapitali mõiste ei ole suupärane, siis mõne komponendi omaksvõtt mõjub kindlasti positiivselt õpetaja mõjukusele ja autoriteedile, mis omakorda mõjutab õpilaste õpimotivatsiooni ja õppeedukust. Õpetaja erootiline kapital võib panna koolis rattad käima ja teha õpilased õnnelikuks.
