Eesti Puuetega Naiste ühing
Küsitlus
Kas oled tundnud väärkohtlemist?





Tulemused »

Reklaam
Annetamine

Eesti Puuetega Naiste Ühing Euroopa Liidu naiste võrgustikus. Mare Abner 2007. a.

Artikkel esitati EPIKoja ajakirjale "Sinuga" 2008, märts: http://epikoda.ee/include/blob.php?download=epikmain1&id=1240

2007. aasta oli Eesti Puuetega Naiste Ühingule väga huvitav ja edukas aasta. Tegime ise projekte ja osalesime teiste poolt ellu viidavates erinevates projektides.

Euroopa võrdsete võimaluste aasta 2007 projekti raames trükkisime ja levitasime „Euroopa Puuetega Naiste Manifesti“. Manifesti eesmärgiks on informeerida puuetega naisi ja tüdrukuid nende olukorrast, õigustest ja vastutusest ning tõsta teadlikkust soolise mõtlemise vajalikkusest seoses puuetega naiste–tüdrukute ja puuetega meeste–poistega. Manifesti aitasid levitada Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Tallinna Puuetega InimesteTegevuskeskus.
Sama projekti raames korraldasime võrdõiguslikkuse alase kahepäevase koolituse „Puudega naise võrdsed võimalused pereelus“. Püüdsime välja selgitada, millist abi oleks vaja puudega naisele, et tema perekonna elu oleks täisväärtuslik. Vestlesime järgmistel teemadel: isiklik abistaja ja tugiisik puudega naise pereelus, seksuaalelu ja sellealane nõustamine, Euroopa harta naiste naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta kohalikus elus ja meid ümbritsevas keskkonnas, väärkohtlemine ning vägivald. Projekti toetas Sotsiaalministeerium, kaks Eesti suurimat naisteühendust (Eesti Naiste Koostöökett, Eesti Naisteühenduste Ümarlaud) ning Tallinna Sotsiaal– ja Tervishoiuamet.
Meie ühingu jaoks oli väga vajalik võrdõiguslikkuse alane projekt „Täisväärtuslik pere– ja seksuaalelu puuetega meestele“, alustasime uurimistööga puuetega meeste alal. Projekt jätkub ja selle juhiks on Kairi Rohtmets. Projekti käigus koostati küsimustik, levitati mitmesuguste kanalite kaudu infot ja koguti küsimustikule vastuseid. Tehti koostööd erinevate spetsialistidega ja korraldati teabepäev, mille lektoriteks olid meestearst, tegevusterapeut ja psühholoog.
Projekti partneriks oli Ida–Harjumaa Invaühing. Planeerime alustada samalaadset uurimistööd ka puuetega naiste osas.

Möödunud aastal osalesime ka kolmel suurel rahvusvahelisel konverentsil. 2.–4. maini toimus Berliinis konverents „Euroopa võrgustik puudega naistele“, mille organiseeris assotsiatsioon Weibernetz selleks, et tugevdada olemasolevat võrgustikutööd, samuti koostööd toimivateorganisatsioonide vahel ja Euroopa Naiste Lobitöös. Meie ühingu liikmetest osalesid sellel konverentsil Jelena Pipper ja MareAbner koos abilisega, sõitu toetas Avatud Eesti Fond. Sellesama konverentsi jätkuks oli Euroopa Puuetega Naiste Manifesti 10. aastapäevale pühendatud konverents Madridis 16.–18. novembril, kus osalesid Maarja Kaplinski ja Mare Abner ning vaatlejatena ka EPIKu esindaja.
Madridi konverentsil deklareeriti, et puuetega tüdrukud ja naised kogevad ilmset ja sügavalejuurdunud diskrimineerimist. Kuigi viimastel aastatel on tehtud olulisi edusamme, kujutab selline diskrimineerimine endast tõsist ja murettekitavat probleemi. Seda võib märgata statistikast ja puuetega naiste ning tüdrukute kogemustest, kust ilmnevad puudulikharidus, levinud tööpuudus, madalamad palgad, piiratud ligipääs tervise– ja emadusega seotud teenustele, puuetega naiste seksuaalsuse ja emakssaamisega seotud õigustele, puudulik või puuduv ligipääs tavalistele naistele kättesaadavatele teenustele või programmidele, vägivalla ja muu ahistamise risk, soo ja puudega seotud andmete vähene kättesaadavus, naiste vähene esindatus meie puuetega inimeste ühendustes jne.
Puuetega tüdrukud ja naised kogevad veelgi rohkem diskrimineerimist kui puuetega mehed ja puueteta naised. Eelarvamuste ja stereotüüpide olemasolu moonutab puuetega naiste ettekujutust iseendist ja oma õigusest olla kodanikud kõigi inim– ja kodanikuõigustega. Selles mõttes puuduvad puuetega naistel üldjuhul toimivad ressursid või seadusandlikud vahendid, elimineerimaks ja korrigeerimaks diskrimineerivaid käitumisviise. Seetõttu pandi kirja ka mõned nõudmised. EDF, kui Euroopa puuetega inimeste ühenduste katusorganisatsioon, ja tema liikmesorganisatsioonid võiksid:
• Astuda kiiremas korras samme, et tõsta teadlikkust ja välja arendada positiivseid, spetsiaalselt puuetega tüdrukutele ja naistele suunatud meetmeid, mille hulkak uuluvad ühised pingutused ja erinevad tegevused nii kohalikul, riiklikul, regionaalsel, kui Euroopa tasandil, et ühiselt töötada sama eesmärgi saavutamise nimel;
• Tagada, et naised osaleksid võrdsel määral ja efektiivselt otsuste vastuvõtmise protsessides kõigis EDFi struktuurides. See peaks kehtima ka EDFi liikmesorganisatsioonide kohta;
• Vaadata üle EDFi statuudid ja muud reeglid tagamaks, et naistel ja meestel oleks võrdne ligipääs organisatsiooni juhtorganitele;
• Edendada efektiivset tööd puuetega naisi puudutavates prioriteetsetes valdkondades, tagades adekvaatsed ressursid, aktiivne rahastamisvõimaluste otsimine ja ressursside aus jagamine. Selleks peab EDF uurima olemasolevaid Euroopa institutsioonide eelarveridu;
• Tagada, et kõik EDF suhtluskanalid leiavad kasutamist edastamaks puuetega tüdrukute ja naiste, samuti puuetega tüdrukute ja poiste emade seisukohti, kes ei suuda ennast ise esindada. EDF ja tema liikmesorganisatsioonid peavad kaasama kõigisse oma töö aspektidesse infot puuetega tüdrukute ja naiste olukorrast. Ühtlasi tuleb ette valmistada spetsiaalseid puuetega naistele, kõigile sellest problemaatikast huvitatutele ja kogu ühiskonnale suunatud dokumente;
• Tagada oma eelarvest ressursside eraldamise koolitusteks ja kohtumiste ning seminaride korraldamiseks jõustamise, juhtimiskoolituseja oskuste arendamiseeesmärgil puuetega naiste endi hulgas ja nende heaks, et toetada puuetega tüdrukuid ning naisi oma identiteedi leidmise protsessis;
• Jagada kõigile puuetega inimeste ühendustele soovitusi tegevuste korraldamiseks, et luua nende naisliikmetele võrdseid võimalusi ja kaotada diskrimineerimine töögruppide loomise kaudu, et jälgida naiste õiguste tagamist ja tegutseda nende põhiõiguste austamise nimel;
• Luua kontakte erinevate Euroopa, regionaalsete, rahvuslike ja kohalike võimuorganitega, kelle kompetentsi kuuluvad sooküsimused, mittediskrimineerimine, puuete ja võrdsete võimaluste loomise problemaatika, ning nõuda info jagamist puuetega naiste ja tüdrukute, sh hooldusasutustes elavate naiste ja tüdrukute olukorra kohta, ning tegutsemist sellel suunal, samuti edendada koostöös puuetega inimeste ühendustega uurimistööd ja koostada spetsiaalseid tegevuskavasid puuetega naiste ning tüdrukute olukorra parandamiseks;
• Soovitada naistekomisjonide ja võrgustike loomist ja toetamist regionaalsetes, riiklikes ning kohalikes struktuurides. See soodustab järjepidevat dialoogi puuetega naiste ja tüdrukutega, samuti puuetega poiste ja tüdrukute emadega, kes ei suuda ennast ise esindada, seotud prioriteetsetel teemadel.
• Edendada ja toetada EDFs naistekomitee tööd ning tagada, et kõigi aastakoosolekute programmi kuuluks sessioon, kus kõneldakse spetsiaalselt puuetega naiste ja tüdrukutega seotud prioriteetsetest küsimustest, innustades
seda eesmärki silmas pidades kõiki võtmepositsioonidel mehi ja naisi puuetega inimeste liikumise kõigil tasanditel tegutsema siintoodud nõuete täitmise nimel.
Lissaboni konverentsil, mis toimus 19.–20. novembril, viibis Eesti Puuetega Naiste Ühingu esindajana Kairi Rohtmets koos Eda Muruga, kes oli Kairi isiklikuks abistajaks. Konverents tegi kokkuvõtteid Euroopa võrdsete
võimaluste aastast 2007. Isikliku abistaja olemasolu on liikumispuuetega inimestele väga oluline ja äärmiselt vajalik ka välisriikides, kus tuleb palju ringi käia ning kus satutakse pidevalt täiesti uutesse tingimustesse. Kairi seekordne isikliku abistaja teenus toimis väga hästi.

Eesti Puuetega Naiste Ühing on olnud ja on ka edaspidi avatud erinevatele ideedele, teinud koostööd erinevate naiste ja puuetega inimeste organisatsioonidega. Oleme väga tänulikud kõigile, kes on toetanud meie ühingu tegevust ja leidnud ühingust endale koostööaldis partneri.

DeepCMS