[ELIL] EPL: Puuetega laste vanemad ei tea puhkuse võimalikkusest

Tänane Eesti Päevaleht:

Puuetega laste vanemad ei tea puhkuse võimalikkusest
04. september 2007

Autor: Kadri Ibrus

http://www.epl.ee/uudised/398570  

 

Puuetega laste vanemad võivad küsida lapsehoiuteenust, mille eest saab viis päeva puhkust.
Kuigi juba alates tänavu veebruarist on puuetega laste vanematel võimalus võtta riigi toel viiepäevane puhkus oma laste hooldamiseks, ei tea vanemad siiani sellisest võimalusest.

Tallinnas, kus elab üle 800 puudega lapse, on siiani lapsehooldustoetuse välja võtnud vaid alla kümne lapsevanema, Pärnu linnas aga siiani mitte ükski lapsevanem.

11-aastaste Pärnu ratastoolipoiste Kevini ja Mario emad Aire Aaslaid ja Virge Põldsepp kuulsid just neile suunatud teenusest eile, ajaleheartikli tegemise käigus. “Ei ole üldse kuulnud sellest,” sõnas üllatunud Aaslaid. “Keegi pole meile rääkinud sellisest võimalusest,” tunnistas Põldsepp.

Mõlemad naised ei ole poegade sünnist saadik palgatööl käinud, vaid töötanud oma poegade hooldajana kõik 11 aastat. Sügava puudega lapse hooldamise eest maksab riik lapsevanematele hooldaja tasu 300 krooni kuus. Kui lapsevanem üritab teha hooldustöö kõrvalt osaajalist tööd, näiteks ajal, kui laps käib koolis, siis seda 300 krooni ta enam ei saa.

Ikka ise tuleb hakkama saada,” vastas Aaslaid küsimusele, kes neid praegu laste hooldamisel aitab. “Oma perekonna inimesed, vanaemad. Samas vanaemade jaoks on poisid juba liiga rasked, neid ei jõua enam tõsta.”. “Raudselt on vajalik,” leidis puhkuse kohta Põldsepp.

Aaslaiu sõnul oleks hädasti vaja tugisikut ning lapsehoiuteenust pigem tundide kaupa kui viis päeva jutti.

Pärnu linnavalitsuse sotsiaalosakonna lastekaitse peaspetsialist Tõnu Poopuu sõnul ei ole nemad uut teenust lastevanematele tutvustanud, sest terve Pärnu maakonna peale on ennast ametlikult registreerinud vaid üks tegevusloaga lapsehoidja. “Kuna teenuseosutajaid reaalselt ei ole, ei ole me sellest avalikult teavitanud,” ütles Poopuu.

Ometi ei ole toetusesaamiseks lapsehoidja tegevusluba vajalik. Nimelt kuni 1. jaanuarini 2009 annab sotsiaalhoolekande seadus lapsehoidjale võimaluse osutada teenust kutsetunnistuseta, kui ta vastab vähemalt nooremkasvatajale kehtestatud nõuetele.

Iga uus asi võtab aega

Nooremkasvatajal peab olema pedagoogiline või sotsiaaltööalane keskeri- või kõrgharidus või tal peab olema keskharidus, muu keskeri- või kõrgharidus ning ta peab olema läbinud sotsiaaltöö ja pedagoogika täienduskoolituse.

Rääkides sihtgrupi teavitusest, arvas Poopuu, et puudega laste vanemad peavad ise vastavate ametkondada poole pöörduma ning abi küsima. Tema kinnitusel teavitab linn uutest seadustest linna lehes.

Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti peaspetsialisti Reet Räägi sõnul jagavad nad uute võimaluste kohta infot erivajadustega laste koolide ja lasteaedade ning kohaliku pressi kaudu. “Iga asi võtab alguses aega,” selgitas Rääk, miks toetust on siiani välja võtnud vaid üksikud lapsevanemad. Ka tema sõnul on asi paljuski jäänud selle taha, et tegevusloaga lapsehoidjaid napib. Harju maavalitsuse andmetel on nemad siiani välja andud ligi 70 lapsehoidja tegevusluba, kuid taotlejaid tuleb üha juurde.

Mõte on ennetada läbipõlemist

•• Erivajadustega laste vanemate puhkuse toetuse mõte tekkis neljal puudega lapse emal, kes pöördusid selle mõttega sotsiaalministeeriumi ametnike poole. “Ametnikud võtsid sellest ideest kohe kinni,” meenutas Külli Urb, üks aktiivsetest lapsevanematest, kes on ühtlasi puuetega inimeste koja juhatuse liige. “Need lapsevanemad teevad tööd 24 tundi ööpäevas, aastast aastasse. Mingi puhkus võiks neil ju olla,” sõnas Urb, kelle sõnul toimib selline toetus mujal lääneriikides juba aastaid.

Tema sõnul on oluline, et kohalikud sotsiaaltöötajad teeksid vahet puuetega laste vanematele pakutava toetuse ning üldise lapsehoiuteenuse vahel, sest vaid viimase puhul on praegu nõutav ametlik kutsetunnistus, ning teeksid sihtgrupi seas aktiivsemat teavitustööd.

Eesti lastekodude statistika näitab, et igal aastal satub lastekodusse ligi sada last, kellel on pere olemas, kuid kelle pere lihtsalt ei suuda neid enam hooldada. “Seda perede läbipõlemist peab ennetama,” ütles Urb.

Lapsehoiuteenus

Kes saavad teenust?

•• Riigi rahastatavale lapsehoiuteenusele on õigus raske või sügava puudega lapse seaduslikul esindajal või hooldajal kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.

•• 2007. aastal on riigi rahastatava lapsehoiuteenuse piirmäär raske või sügava puudega lapse kohta 2580 krooni.

•• Lapsevanem võib teenust kasutada nii ööpäevase kui ka päevase teenusena.

•• Kui soovitakse saada teenust üle riiklikult kehtestatud maksimaalse maksumuse, siis tuleb lapse seaduslikul esindajal ise (või koos kohaliku omavalitsuse vm asutusega) katta ülejäänud kulud.

Teenuse taotlemine

•• Lapse seaduslik esindaja või perekonnas hooldaja esitab lapsehoiuteenuse saamiseks taotluse koos nõutavate dokumentidega lapse elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele.

•• Kohalikus omavalitsuses sõlmitakse lapse seadusliku esindaja, kohaliku omavalitsuse ning lapsehoiuteenuse osutaja vahel kolmepoolne haldusleping.

Allikas: sotsiaalministeerium