Erikoolides piiratakse õpilaste isikuvabadusi

03.09.2007

Kaagvere Erikooli õpilased.
Õiguskantsler taunib isikuvabadusi piiravaid kasvatusmeetodeid

Õiguskantsleri 2006. aasta tegevuse aruandes on pühendatud 15 lehekülge Kaagvere Erikooli, Vastseliina Internaatkooli ning Imastu Koolkodu personali poolt sooritatud seadusrikkumistele. Kitsaskohtadena tõusevad esile isikuvabadusi tõkestavad kasvatusvõtted, tööjõupuuduse ja kasutuskõlbmatud ruumid.

http://www.ekspress.ee/viewdoc/E7E53339C513337CC225734B003CD16D

Jõks kirjutab, et käitumis- ja psüühikahäiretega õpilastele mõeldud Vastseliina Internaatkoolis õpetavad lapsi eripedagoogide või vastava koolituse saanud inimeste asemel kaks ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajat ning üks kasvataja. Samuti õppis möödunud aasta 4. mail sooritatud kontrollkäigu ajal individuaalse õppekava järgi ainult üks õpilane, kuigi "arvestades Vastseliina Internaatkooli spetsiifikat on individuaalse õppekava koostamine vajalik enamikule õpilastest." Tragikoomilisel kombel puudub psüühika- ja käitumishäiretega laste koolist ka psühhiaater. Viimase juures käiakse hoopis Tartuse või Tallinnas, mis tähendab, et psühhiaatri juurde ei jõua lapsed rohkem kui mõnel korral aastas.

Jõksi väitel ei vasta ka Vastseliina Internaatkooli tööõpetuse ruumid tervisekaitsenõuetele ning "spordisaal on talveperioodil praktiliselt kasutuskõlbmatu."

Laste ja täiskasvanute erihoolekandele pühendunud Imastu Koolkodu külastas õiguskantsler Jõks talle saabunud teabe ajendil, mille väitel seotakse Koolkodus kinni hoolealuste käsi. "Kontrollimisel selgus, et Koolkodu töötajad seovad kahe hoolealuse käsi selja taha kinni," kirjutab Jõks. "Mõlemad hoolealused on autoagressiivse käitumisega ning Koolkodu töötajad soovivad käte fikseerimisega hoolealuseid kaitsta enesevigastamiste eest."

Õiguskantsler leidis, et hoolekandeasutusele pole antud õigust hoolealuste suhtes kasutada ohjeldusmeetmena käte fikseerimist. Lisaks sellele avastas Jõks 2006. aasta oktoobris Imastu Koolkodu külastades, et poolteist kuud enne teda oli Koolkodu külastanud ka Lääne-Viru maavanem koos komisjoniga. Augustis toimunud külastuse aruandest selgus, et ka siis seoti Imastus hoolealuste käsi, kuid komisjon õigusvastasust ei tuvastanud.

"Õiguskantsler leiab, et maavanema järelevalvet, kus jäetakse tähelepanuta olulised põhiõiguste ja -vabaduste rikkumised, ei saa kindlasti pidada toimivaks ja tulemuslikuks ning hoolealuste huve teenivaks," seisab Jõksi aruandes.

Kaagvere erikoolis puudub õiguskantsler Jõksi kontrollkäigu ajal 2006. aasta novembris kooli kodukord; kinnitamata on arengukava kui ka sisekorraeeskiri. Mõlemast esitatakse Jõksile vaid üks tööversioon.

Koolis ei ole kooliarsti ega medõde. Kui on arsti vaja, sõidetakse perearsti vastuvõtule. "Kuid kooliarstil on lisaks haigestunud õpilaste ravimisele ka teisi ülesandeid, mis on sätestatud sotsiaalministri 24.08.1995 määrusega nr 51 „Koolitervishoiu korraldamine" kinnitatud kooliarsti tööjuhendis," seisab aruandes. "Muu hulgas on kooliarsti ülesanneteks haigusi ennetav töö, tervisekasvatuslik töö, dispanseerne töö ja kutsenõustamine."

Õiguskantsleri tegevuse ülevaate järgi on erikooli direktor õpilaste jaoks välja töötanud ka erikoolile omase käskkirja nr. 13 "Ergutused ja karistused." Õpilaste käitumist hinnatakse plusside ning miinuste süsteemi alusel. Kui õpilane on kogunud 150 miinuspunkti või rohkem, paigutatakse õpilane karistuseks eraldusruumi – 10 miinuspunkti võrdub ühe tunniga ruumis. Õiguskantsleri hinnangul on eraldusruumi kasutus karistuseesmärgil vastuolus alaealiste mõjutusvahendite seadusega kui ka põhiseadusega. "Direktori käskkirjade õigusvastasusele juhtis õiguskantsler tähelepanu juba oma 2003. aasta detsembris tehtud kontrollkäigul," seisab tegevuse aruandes. "Ometi ei ole kumbagi käskkirja käesolevaks hetkeks muudetud ega kehtetuks tunnistatud."

Lisaks eraldusruumidele piiratakse Jõksi hinnnangul Kaagveres isiku põhiõigust vabadusele ja piiramatusele veelgi. Distsipliini rikkunud ning esmakordselt kooli saabunud õpilased paigutatakse niinimetatud R-osakonda, kus nad viibivad tualettruumideta tubades lukustatud uste taga. Väljuda võib vaid koolitöötaja juuresolekul. Jõks tuvastas ka, et lapsed viibivad R-osakonnas rohkem kui 24 tundi.